Menu

Riigi pädevusest tulenevad volitused, mida teostab EKP

Enamik EKP järelevalvevolitusi, näiteks ühtse järelevalvemehhanismi määruse või kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määruse kohased järelevalvevolitused, põhinevad ELi õigusel. EKP kasutab neid volitusi kõikide Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste pankade suhtes. Lisaks kasutab EKP teatavaid riigi õigusega antud volitusi, mida ei ole ELi õiguses sõnaselgelt nimetatud. Need riigi pädevusest tulenevad volitused ei ole Euroopa tasandil ühtlustatud ja hõlmavad ainult selle riigi panku, kus asjaomast riigi õigust kohaldatakse.

Riigi pädevusest tulenevad volitused võivad hõlmata õigust heaks kiita:

  • pankade ühinemised;
  • varade või kohustuste omandamise või müügi;
  • pankade põhikirja muudatused;
  • tegevuse edasiandmise projektid;
  • tegevuse kolmandates riikides.

EKP teostatavate riigi pädevusest tulenevate volituste loetelu

EKP otsese järelevalve alla kuuluvad pangad peavad tavaliselt esitama kõik nende volitustega seotud taotlused või teatised EKP-le (vt pankadele saadetav kiri esmase kontaktpunkti kohta). Seejärel võtab EKP asjaomase panga suhtes vastu järelevalveotsuse, milles ta annab kavandatavaks tegevuseks loa või esitab sellele vastuväited. Mõnel juhul, kui järelevalveasutus ei esita teatava tähtaja jooksul vastuväiteid, loetakse see kaudseks heakskiitmiseks. Neil juhtudel ei pea EKP järelevalveotsust tegema. Ühtlasi võidakse riigi õigusega täpsustada pankadele esitatavaid lisanõudeid ja järelevalvealase hindamise erikriteeriumeid.

Kiri esmase kontaktpunkti kohta

Konkreetsete teemade ajakohastamine

Pandikirjadega seotud volitused

Kui 2017. aastal saadeti pankadele esmast kontaktpunkti käsitlev kiri, oli EKP ja riiklike pädevate asutuste pädevuste piiritlemine seoses pandikirjade emiteerimisega veel pooleli. 2018. aastal täpsustas EKP koostöös Euroopa Komisjoniga seda küsimust järgmiselt.

EKP on pädev tegema otsuse pandikirjade emiteerimise üldise loa kohta, kui see on riigi õiguses sätestatud.

Riikides, kus pandikirjade emiteerimiseks on vaja üldist luba lisaks üldisele panga tegevusloale (nt Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Prantsusmaa ja Soome), teeb EKP otsuse selle loa kohta. EKP pädevus selles valdkonnas on seotud tema ainupädevusega anda ühtse menetluse raames tegevusluba olulistele ja vähem olulistele krediidiasutustele (välja arvatud Belgias). Seega peaksid krediidiasutused, kes kavatsevad taotleda üldist luba pandikirjade emiteerimiseks, esitama asjaomasele riiklikule pädevale asutusele oma taotluse kooskõlas krediidiasutusele tegevusloa andmise menetlusega.

Riikides, kus pandikirjade emiteerimine on hõlmatud üldise panga tegevusloaga, ei too eespool esitatud täpsustus kaasa EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelist pädevuste muutumist. Riiklikele pädevatele asutustele jääb ka ainupädevus anda luba pandikirjade üksikutele emissiooniprogrammidele või emissioonidele ning teostada pandikirjade üle pidevat järelevalvet.