Sisemudelitega seotud uurimiste eesmärk on hinnata nende sisemudelite vastavust õigusnõuetele, mida pangad kasutavad kapitalinõuete arvutamiseks. Uurimist võib alustada panga taotlusel (esialgne heakskiit, olulised muudatused, laiendused, kasutuselevõtt, vähem keeruliste meetodite alaline osaline kasutamine või nende juurde tagasipöördumine) või EKP algatusel.
Pärast uurimise lõpuleviimist tehakse sisemudelite kasutamist käsitlev otsus. Otsused muutuvad lõplikeks alles siis, kui järelevalvenõukogu on need heaks kiitnud ning EKP nõukogu on need vastuväidete mitteesitamise menetluse raames vastu võtnud.
Sisemudelitega seotud uurimiste üldist raamistikku ja protsessi selgitatakse EKP juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta.
Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta
Seda juhendit täiendab sisemudeleid käsitlev EKP juhend, milles keskendutakse uurimiste sisule (vt allpool).
Sisemudelitega seotud uurimise raames hinnatakse, kas pank täidab sisemudelite kasutamise nõudeid. See hõlmab eelkõige järgmist:
Sisemudelitega seotud uurimise ettevalmistusetapi alguses tuleb kinnitada kõigi asjaomaste isikute kättesaadavust ja valmisolekut (vt ka Sisemudelitega seotud taotluste esitamine).
Allpool toodud joonisel on esitatud uurimisprotsessi ülevaade (protsessi on üksikasjalikult kirjeldatud juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta).
Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta
Sisemudeleid käsitlev EKP juhend selgitab, kuidas EKP mõistab kehtivaid ELi ja liikmesriikide õigusnorme ning kuidas ta kavatseb neid kohaldada, hinnates pankade vastavust õigusnõuetele. Juhend töötati algselt välja seoses sisemudelite sihipärase läbivaatamisega ning see kujutab endast sisemudelitega seotud uurimiste kohapealseks läbiviimiseks välja töötatud EKP metoodika alustala. See aitab seega oluliselt kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele kogu ühtses järelevalvemehhanismis ning võrdsete võimaluste loomisele sisemudeleid kasutavate oluliste krediidiasutuste jaoks.
Sisemudeleid käsitlev EKP juhend koosneb neljast peatükist (üldised teemad, krediidirisk, tururisk ja vastaspoole krediidirisk), mille suhtes korraldati 2018. aastal avalik konsultatsioon.
Juhend ei lähe kaugemale kehtivatest ELi ja liikmesriikide õigusnormidest. See ei asenda ega mõjuta ühelgi viisil ELi ja liikmesriikide õigusakte ega ole nende suhtes esimuslik.
EKP ajakohastatud juhend sisemudelite kohta
Selleks et tagada sisemudelitega seotud taotluste korral järjekindel lähenemisviis kogu ühtses järelevalvemehhanismis, on EKP pangandusjärelevalve avaldanud dokumendid ja menetlused, mida olulised pangad peaksid järgima EKP-le sisemudelitega seotud taotluste esitamisel.
Allpool on toodud kõik taotluseelse ja taotlusprotsessiga seotud vormid ja suunised koos linkidega dokumentidele, mida tuleks kasutada EKP teavitamisel mudelite kavandatavatest või juba rakendatud ebaolulistest muudatustest või laiendustest.
Pangad, kes taotlevad mudeli esialgset heakskiitmist või selle olulist muutmist või laiendamist, mis ei tulene varasema kohustuse täitmisest, peavad
Kapitalinõuete määrus näeb ette, et krediidi-, operatsiooni- ja tururiski sisemudelite olulised laiendused ja muudatused peab heaks kiitma pädev asutus. Euroopa Komisjon on vastu võtnud regulatiivsed tehnilised standardid, et hinnata laienduste ja muudatuste olulisust järgmiste mudelite puhul: sisereitingute meetod krediidiriski puhul, täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod operatsiooniriski puhul ja sisemudelitel põhinev meetod tururiski puhul. Vastavalt nendele regulatiivsetele tehnilistele standarditele jagunevad sisemudelite laiendused ja muudatused kaheks: olulised laiendused ja muudatused, mille puhul nõutakse pädeva asutuse eelnevat heakskiitu, ning laiendused ja muudatused, mis ei ole olulised ning millest tuleb kas eelnevalt või tagantjärele teavitada.
Vastaspoole krediidiriski hindamiseks kasutatava sisemudeli meetodi (IMM) ega ka krediidiväärtuse korrigeerimise riski arvutamise täiustatud meetodi (A-CVA) puhul ei nõuta kapitalinõuete määruse praeguses sõnastuses sarnase regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmist. Seetõttu avaldas EKP juhendi olulisuse hindamise kohta, mis on olulistele krediidiasutustele abiks IMMi ja A-CVA muudatuste ja laienduste olulisuse hindamisel kehtiva õigusraamistiku alusel. Juhend ei asenda ega mõjuta ühelgi viisil ELi ega liikmesriikide õigusnorme ega ole nende suhtes esimuslik. Pealegi tuleb meeles pidada, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) võib seda valdkonda reguleerida ja vastu võtta üldisi suuniseid EBA määruse artikli 16 alusel või regulatiivseid tehnilisi standardeid tulevaste ELi õigusaktide põhjal.
EKP juhend olulisuse hindamise kohta