Sisemudelitega seotud uurimised

Sisemudelitega seotud uurimiste käigus hinnatakse, kas sisemudelid, mida pangad kasutavad kapitalinõuete arvutamiseks, vastavad õigusnõuetele. Uurimist võib alustada panga taotlusel (esialgne heakskiit, olulised muudatused, laiendused, kasutuselevõtt, vähem keeruliste meetodite alaline osaline kasutamine või nende juurde tagasipöördumine) või EKP algatusel.

Pärast uurimise lõpuleviimist koostavad järelevalveeksperdid sisemudelite kasutamist käsitlevate otsuste eelnõud. Otsused muutuvad lõplikuks alles siis, kui järelevalvenõukogu on need heaks kiitnud ning EKP nõukogu on need vastuväidete mitteesitamise menetluse raames vastu võtnud.

Sisemudelitega seotud uurimiste raamistik

Sisemudelitega seotud uurimiste üldist raamistikku ja protsessi selgitatakse EKP juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta.

Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta

Seda juhendit täiendab sisemudeleid käsitlev EKP juhend, milles keskendutakse uurimiste sisule.

Kriteeriumid

Sisemudelitega seotud uurimise raames hinnatakse, kas pank täidab sisemudelite kasutamise nõudeid. See hõlmab eelkõige järgmist:

• uuritakse portfelli, mille suhtes on sisemudelit kohaldatud (võttes eelkõige arvesse asjakohaseid riskitegureid), ning hinnatakse mudeli ulatuse piisavust;
• uuritakse mudeliga seotud äriprotsesside (nt hinnakujundus, otsuste tegemine, riskijuhtimine, valideerimine ja kapitalinõuete arvutamine) asjakohasust ja kohandatavust;
• hinnatakse mudeli toimimist ja selle suutlikkust riske prognoosida (kasutades muu hulgas, kuid mitte üksnes järeltestimisi ning mudeli testimist mitmesugustes hüpoteetilistes ja varasemates turutingimustes);
• hinnatakse IT-infrastruktuuri, sisendandmeid ja sisemudeli koostamiseks kasutatud andmeid;
• hinnatakse kriitiliselt mudeli tulemusi, kui see on otstarbekas.

Protsess

Sisemudelitega seotud uurimise ettevalmistusetapi alguses tuleb kinnitada kõigi asjaomaste isikute kättesaadavust ja valmisolekut (vt ka Sisemudelitega seotud taotluste esitamine).

Allpool toodud joonisel on esitatud uurimisprotsessi ülevaade (protsessi on üksikasjalikult kirjeldatud juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta).

Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta

ENGLISH

OTHER LANGUAGES (16) +

Select your language

БългарскиBG DeutschDE EλληνικάEL EspañolES Eesti keelET SuomiFI FrançaisFR HrvatskiHR ItalianoIT LietuviųLT LatviešuLV NederlandsNL PortuguêsPT SlovenčinaSK SlovenščinaSL SvenskaSV

• Missioonijuht: EKP määrab kontrolli juhtiva missioonijuhi EKP või riikliku pädeva asutuse töötajate hulgast. Missioonijuht on kontrolli käigus läbi vaadatavate teemade puhul kontrollitava panga peamine kontaktisik. Ta juhib kontrollirühma, korraldab erinevaid kontrollietappe ja on ainus kontrollirühma liige, kes allkirjastab kontrolliaruande.
• Kontrollirühm teeb kontrollitava panga tööruumides missioonijuhi vastutusel kõik vajalikud kontrollid. Sinna võivad kuuluda EKP kontrollijad, riikliku pädeva asutuse järelevalveametnikud, ühise järelevalverühma liikmed ja teised EKP poolt volitatud isikud. Rühma liikmed määrab EKP.
• Ühine järelevalverühm toetab kohapealset tegevust muu hulgas peamiselt sellega, et
  1. koostab järelevalvealase kontrolliprogrammi;
  2. suhtleb kontrolli käigus kontrollirühmaga (ja osaleb mõnikord kontrollirühmas);
  3. valmistab ette sisemudelitega seotud uurimisi puudutavad otsuste eelnõud ning
  4. jälgib pärast kontrolli läbiviimist mis tahes parandus- ja järelevalvemeetmete rakendamist.
• EKP sisemudelite uurimise osakond kuulub kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimise peadirektoraati. Osakond vastutab sisemudeleid käsitleva EKP juhendiga seotud küsimuste eest, tegeleb sisemudelite uurimise metoodikaga ja kontrollib mudelite hindamisaruannete järjepidevust. Osakonna liikmed juhivad sisemudelitega seotud uurimisi ja osalevad neis.

Sisemudelitega seotud taotluste esitamine

Selleks et tagada sisemudelitega seotud taotluste korral järjekindel lähenemisviis kogu Euroopa pangandusjärelevalve (ehk ühtse järelevalvemehhanismi) tegevusalas, on EKP pangandusjärelevalve avaldanud dokumendid ja menetlused, mida olulised krediidiasutused peaksid EKP-le sisemudelitega seotud taotluste esitamisel järgima.

Taotlusprotsessi ülevaade

Allpool on toodud kõik taotluseelse ja taotlusprotsessiga seotud vormid ja suunised koos linkidega dokumentidele, mida tuleks kasutada EKP teavitamisel mudelite kavandatavatest või juba rakendatud ebaolulistest muudatustest või laiendustest.

Pangad, kes taotlevad mudeli esialgset heakskiitmist või selle olulist muutmist või laiendamist, mis ei tulene varasema kohustuse täitmisest, peavad

• teatama meili teel ühisele järelevalverühmale kavandatava kohaldamiskuupäeva vähemalt neli kuud enne seda kuupäeva;
• esitama taotluseelse paketi (vt lingid allpool) vähemalt kaks kuud enne kinnitatud kohaldamiskuupäeva.

EKP juhend olulisuse hindamise kohta: sisemudeli meetodi ja krediidiväärtuse korrigeerimise riski arvutamise täiustatud meetodi laienduste ja muudatuste olulisuse hindamine

Kapitalinõuete määrus näeb ette, et krediidi-, operatsiooni- ja tururiski sisemudelite olulised laiendused ja muudatused peab heaks kiitma pädev asutus. Euroopa Komisjon on vastu võtnud regulatiivsed tehnilised standardid, et hinnata laienduste ja muudatuste olulisust järgmiste mudelite puhul: sisereitingute meetod krediidiriski puhul, täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod operatsiooniriski puhul ja sisemudelitel põhinev meetod tururiski puhul. Vastavalt nendele regulatiivsetele tehnilistele standarditele jagunevad sisemudelite laiendused ja muudatused kaheks: olulised laiendused ja muudatused, mille puhul nõutakse pädeva asutuse eelnevat heakskiitu, ning laiendused ja muudatused, mis ei ole olulised ning millest tuleb kas eelnevalt või tagantjärele teavitada.

Vastaspoole krediidiriski hindamiseks kasutatava sisemudeli meetodi (IMM) ning krediidiväärtuse korrigeerimise riski arvutamise täiustatud meetodi (A-CVA) puhul ei nõuta kapitalinõuete määruse praeguses sõnastuses sarnase regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmist. Seetõttu avaldas EKP juhendi olulisuse hindamise kohta, mis on olulistele krediidiasutustele abiks IMMi ja A-CVA muudatuste ja laienduste olulisuse hindamisel kehtiva õigusraamistiku alusel. Juhend ei asenda ega mõjuta ühelgi viisil ELi ega liikmesriikide õigusnorme ning ei ole nende suhtes esimuslik. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) võib seda valdkonda reguleerida ja vastu võtta suuniseid EBA määruse artikli 16 alusel või regulatiivseid tehnilisi standardeid tulevaste ELi õigusaktide põhjal.

EKP juhend olulisuse hindamise kohta