Sisemudelitega seotud uurimised

Sisemudelitega seotud uurimiste eesmärk on hinnata nende sisemudelite vastavust õigusnõuetele, mida pangad kasutavad kapitalinõuete arvutamiseks. Uurimist võib alustada panga taotlusel (esialgne heakskiit, olulised muudatused, laiendused, kasutuselevõtt, vähem keeruliste meetodite alaline osaline kasutamine või nende juurde tagasipöördumine) või EKP algatusel.

Pärast uurimise lõpuleviimist tehakse sisemudelite kasutamist käsitlev otsus. Otsused muutuvad lõplikeks alles siis, kui järelevalvenõukogu on need heaks kiitnud ning EKP nõukogu on need vastuväidete mitteesitamise menetluse raames vastu võtnud.

Sisemudelitega seotud uurimiste raamistik

Sisemudelitega seotud uurimiste üldist raamistikku ja protsessi selgitatakse EKP juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta.

Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta

Seda juhendit täiendab sisemudeleid käsitlev EKP juhend, milles keskendutakse uurimiste sisule (vt allpool).

Kriteeriumid

Sisemudelitega seotud uurimise raames hinnatakse, kas pank täidab sisemudelite kasutamise nõudeid. See hõlmab eelkõige järgmist:

  • uuritakse portfelli, mille suhtes on sisemudelit kohaldatud (võttes eelkõige arvesse asjakohaseid riskitegureid), ning hinnatakse mudeli ulatuse piisavust;
  • uuritakse mudeliga seotud äriprotsesside (nt hinnakujundus, otsuste tegemine, riskijuhtimine, valideerimine ja kapitalinõuete arvutamine) asjakohasust ja kohandatavust;
  • hinnatakse mudeli toimimist ja selle suutlikkust prognoosida riske (kasutades muu hulgas, kuid mitte üksnes järeltestimisi ning mudeli testimist mitmesugustes hüpoteetilistes ja varasemates turutingimustes);
  • hinnatakse IT-infrastruktuuri, sisendandmeid ja sisemudeli koostamiseks kasutatud andmeid;
  • hinnatakse kriitiliselt mudeli tulemusi, kui see on otstarbekas.
Protsess

Sisemudelitega seotud uurimise ettevalmistusetapi alguses tuleb kinnitada kõigi asjaomaste isikute kättesaadavust ja valmisolekut (vt ka Sisemudelitega seotud taotluste esitamine).

Allpool toodud joonisel on esitatud uurimisprotsessi ülevaade (protsessi on üksikasjalikult kirjeldatud juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta).

Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta

Protsess
Ülesannete jaotus
  • Missioonijuht: EKP määrab kontrolli juhtiva missioonijuhi EKP või riikliku pädeva asutuse töötajate hulgast. Missioonijuht on kontrolli käigus läbi vaadatavate teemade puhul kontrollitava panga peamine kontaktisik. Missioonijuht juhib kontrollirühma, korraldab erinevaid kontrollietappe ja on ainus kontrollirühma liige, kes võib allkirjastada kontrolliaruande.
  • Kontrollirühm teeb kontrollitava panga tööruumides missioonijuhi vastutusel kõik vajalikud kontrollid. Kontrollirühma võivad kuuluda EKP kontrollijad, riikliku pädeva asutuse järelevalveametnikud, ühise järelevalverühma liikmed ja teised EKP poolt volitatud isikud. Kontrollirühma liikmed määrab EKP.
  • Ühine järelevalverühm toetab kohapealset tegevust muu hulgas peamiselt sellega, et
    1. koostab järelevalvealase kontrolliprogrammi;
    2. suhtleb kontrolli käigus kontrollirühmaga (ja osaleb mõnikord kontrollirühmas);
    3. aitab koostada sisemudelitega seotud uurimist puudutava otsuse eelnõu ning
    4. jälgib pärast kontrolli läbiviimist mis tahes parandus- ja järelevalvemeetmete rakendamist.
  • EKP sisemudelite osakond kuulub mikrotasandi usaldatavusjärelevalve IV peadirektoraati. Osakond vastutab kontrollide pideva jälgimise eest ja tagab, et sisemudelitega seotud uurimiste tegemisel järgitakse ühtseid kvaliteedistandardeid. Sisemudelite osakond kontrollib hindamisaruannete kvaliteeti ja järjepidevust ning koostab valdava osa sisemudelitega seotud uurimisi puudutavate otsuste eelnõudest, mis esitatakse seejärel järelevalvenõukogule.

EKP juhend sisemudelite kohta

Sisemudeleid käsitlev EKP juhend selgitab, kuidas EKP mõistab kehtivaid ELi ja liikmesriikide õigusnorme ning kuidas ta kavatseb neid kohaldada, hinnates pankade vastavust õigusnõuetele. Juhend töötati algselt välja seoses sisemudelite sihipärase läbivaatamisega ning see kujutab endast sisemudelitega seotud uurimiste kohapealseks läbiviimiseks välja töötatud EKP metoodika alustala. See aitab seega oluliselt kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele kogu ühtses järelevalvemehhanismis ning võrdsete võimaluste loomisele sisemudeleid kasutavate oluliste krediidiasutuste jaoks.

Sisemudeleid käsitlev EKP juhend koosneb neljast peatükist (üldised teemad, krediidirisk, tururisk ja vastaspoole krediidirisk), mille suhtes korraldati 2018. aastal avalik konsultatsioon.

Juhend ei lähe kaugemale kehtivatest ELi ja liikmesriikide õigusnormidest. See ei asenda ega mõjuta ühelgi viisil ELi ja liikmesriikide õigusakte ega ole nende suhtes esimuslik.

EKP ajakohastatud juhend sisemudelite kohta

Sisemudelitega seotud taotluste esitamine

Selleks et tagada sisemudelitega seotud taotluste korral järjekindel lähenemisviis kogu ühtses järelevalvemehhanismis, on EKP pangandusjärelevalve avaldanud dokumendid ja menetlused, mida olulised pangad peaksid järgima EKP-le sisemudelitega seotud taotluste esitamisel.

Taotlusprotsessi ülevaade

Allpool on toodud kõik taotluseelse ja taotlusprotsessiga seotud vormid ja suunised koos linkidega dokumentidele, mida tuleks kasutada EKP teavitamisel mudelite kavandatavatest või juba rakendatud ebaolulistest muudatustest või laiendustest.

Pangad, kes taotlevad mudeli esialgset heakskiitmist või selle olulist muutmist või laiendamist, mis ei tulene varasema kohustuse täitmisest, peavad

  • teatama e-posti teel ühisele järelevalverühmale kavandatava kohaldamiskuupäeva vähemalt neli kuud enne seda kuupäeva;
  • esitama taotluseelse paketi (vt lingid allpool) vähemalt kaks kuud enne kinnitatud kohaldamiskuupäeva.

Sisemudeli meetodi ja krediidiväärtuse korrigeerimise riski arvutamise täiustatud meetodi laienduste ja muudatuste olulisuse hindamist käsitlev EKP juhend

Kapitalinõuete määrus näeb ette, et krediidi-, operatsiooni- ja tururiski sisemudelite olulised laiendused ja muudatused peab heaks kiitma pädev asutus. Euroopa Komisjon on vastu võtnud regulatiivsed tehnilised standardid, et hinnata laienduste ja muudatuste olulisust järgmiste mudelite puhul: sisereitingute meetod krediidiriski puhul, täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod operatsiooniriski puhul ja sisemudelitel põhinev meetod tururiski puhul. Vastavalt nendele regulatiivsetele tehnilistele standarditele jagunevad sisemudelite laiendused ja muudatused kaheks: olulised laiendused ja muudatused, mille puhul nõutakse pädeva asutuse eelnevat heakskiitu, ning laiendused ja muudatused, mis ei ole olulised ning millest tuleb kas eelnevalt või tagantjärele teavitada.

Vastaspoole krediidiriski hindamiseks kasutatava sisemudeli meetodi (IMM) ega ka krediidiväärtuse korrigeerimise riski arvutamise täiustatud meetodi (A-CVA) puhul ei nõuta kapitalinõuete määruse praeguses sõnastuses sarnase regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmist. Seetõttu avaldas EKP juhendi olulisuse hindamise kohta, mis on olulistele krediidiasutustele abiks IMMi ja A-CVA muudatuste ja laienduste olulisuse hindamisel kehtiva õigusraamistiku alusel. Juhend ei asenda ega mõjuta ühelgi viisil ELi ega liikmesriikide õigusnorme ega ole nende suhtes esimuslik. Pealegi tuleb meeles pidada, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) võib seda valdkonda reguleerida ja vastu võtta üldisi suuniseid EBA määruse artikli 16 alusel või regulatiivseid tehnilisi standardeid tulevaste ELi õigusaktide põhjal.

EKP juhend olulisuse hindamise kohta