Pankade ümberasumine euroalale

EKP on võtnud kohustuse teavitada panku ja huvitatud osapooli oma järelevalveootustest. See on eelkõige oluline Ühendkuningriigis tegutsevatele euroala pankadele, aga ka pankadele, kes kaaluvad ümberasumist euroalale.

Pankade euroalale ümberasumise menetlused Brexiti kontekstis

Allpool käsitletakse korduma kippuvaid küsimusi EKP rolli kohta euroala pankade järelevalves. Teemad hõlmavad EKP ootusi seoses pankade tegevus- ja muude lubade, sisejuhtimise ning riskihaldusega, aga ka kirjendamismudelite (pankade sisemudelid) järelevalve ja pideva järelevalvega seotud ootusi.

Veebilehte ajakohastati viimati 2019. aasta juulis ja lisati järgmine teave:
Euroopa Liidu lepingu artikli 50 pikendamisest tulenevad EKP järelevalveootused; EKP otsus lubada euroala pankadel asutada filiaale kolmandas riigis; sisemudelite järelevalvealane hindamine seoses pankade ümberasumisega euroalale või tegevuse laiendamisega. Ühtlasi kustutati mõned aegunud küsimused.

Pangandusjärelevalve pädevus euroalal

Kes teeb järelevalvet euroala pankade üle?

Euroalal täidab pangandusjärelevalve ülesandeid EKP koos osalevate riikide järelevalveasutuste ehk pädevate asutustega ühtse järelevalvemehhanismi raames.

EKP ja riikide järelevalveasutuste rollid ja ülesanded euroala pankade järelevalves on jaotatud järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisuse alusel.

  • Pank, kes vastab teatud olulisuse kriteeriumitele (oluline krediidiasutus), kuulub EKP otsese järelevalve alla.
  • Kui pank neile kriteeriumitele ei vasta (vähem oluline krediidiasutus), teeb tema üle otsest järelevalvet asukohariigi järelevalveasutus. (Sealjuures on EKP-l kontrolliülesanded, et tagada järelevalve järjepidevus ja kvaliteet kõigi krediidiasutuste ja kogu süsteemi tasandil).

EKP-l on ainuõigus välja anda või kehtetuks tunnistada krediidiasutuste tegevuslubasid ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides. Peale selle kiidab EKP heaks olulise osaluse omandamised ja muud asjaomased ühised menetlused kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega (vt ka korduma kippuvate küsimuste 3. osa „Euroalal pangandustegevuseks vajalikud load”).

Olulisuse kriteeriumid

Kuidas tehakse ühtses järelevalvemehhanismis järelevalvealast koostööd?

Ühtne järelevalvemehhanism hõlmab EKPd ja osalevate riikide pädevaid asutusi. See toimib euroala koordineeritud pangandusjärelevalve süsteemina, mis koondab nii EKP kui ka riikide järelevalveasutuste tugevaid külgi, kogemusi ja eriteadmisi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest ning kontrollib selle tegevust kooskõlas järelevalveülesannete jaotusega ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel. Tõhusa ja tulemusliku järelevalve tagamiseks liigitatakse krediidiasutused olulisteks ja vähem olulisteks krediidiasutusteks. Oluliste pankade üle teeb otsest järelevalvet EKP ja vähem olulised pangad kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve alla.

Euroala pankade järelevalves teevad riiklikud pädevad asutused ja EKP tihedat koostööd. Riiklike pädevate asutuste ja EKP protsessid ja menetlused on ühtlustatud, et tagada muu hulgas tegevuslubadega seotud ajakavadest kinnipidamine.

Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamat

Lisateave järelevalvetavade kohta

Kuidas määratakse kindlaks pankade olulisus?

Kokkuvõte asjakohastest kriteeriumitest on toodud veebilehe rubriigis Pankade olulisuse kindlaksmääramine.

Kas põhjalik hindamine tuleb läbi viia kõigi oluliseks liigitatud krediidiasutuste kohta?

Jah, põhjaliku hindamise peavad läbima kõik pangad, kes hakkavad või tõenäoliselt hakkavad kuuluma EKP otsese järelevalve alla. Need põhjalikud hindamised aitavad tagada, et pangad on piisavalt kapitaliseeritud ja suudavad vastu seista võimalikele finantsššokkidele. Hindamised hõlmavad varade kvaliteedi hindamist ja stressitesti.

Põhjalik hindamine

Millal tehakse põhjalik hindamine pankadele, kes liigitatakse oluliseks tulenevalt nende tegevuste/varade üleviimisest euroalale?

EKP otsustab juhtumipõhiselt, millal konkreetset krediidiasutust hinnatakse. Üldjuhul on eesmärk teha põhjalik hindamine niipea, kui on selge, et krediidiasutus täidab olulisuse kriteeriumeid ning tema tegevuste/varade üleviimine Ühendkuningriigist euroalale on piisavalt edenenud ja hindamine seega põhjendatud.

Kas põhjalikul hindamisel keskendutakse ainult tavapärastele pangandustegevustele? Kas hinnatakse ka panga osaks olevaid investeerimisühinguid?

Põhjalik hindamine viiakse läbi osalevates liikmesriikides usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kõrgeimal tasandil. Kui investeerimisühing kuulub konsolideeritud pangagruppi, hinnatakse ka seda üksust. Hindamisel pööratakse tähelepanu nii laenutegevuse kui ka investeerimisteenustega seotud riskidele.

Kui pank on osa suuremast pangagrupist, kas EKP teeb otsest järelevalvet kõigi gruppi kuuluvate üksuste üle? Kas see mõjutab ka panga olulisust?

Kui pank kuulub pangagruppi, võetakse olulisuse määramisel arvesse pangagrupi (mitte iga konkreetse üksuse) olukorda usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kõrgeimal tasandil euroalal. Näiteks kui pangagrupi varade koguväärtus eespool nimetatud konsolideerimistasandil ületab 30 miljardit eurot, loetakse kõik gruppi kuuluvad üksused oluliseks isegi juhul, kui nende varade väärtus üksuse tasandil ei ületa 30 miljardi euro künnist.

Kui pank kuulub EKP otsese järelevalve all olevasse olulisse pangagruppi, tehakse tema üle järelevalvet nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel. Selleks et teha järelevalvet mõlemal tasandil, on EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse (edaspidi „määrused”) alusel antud järelevalvevolitused nii pankade kui ka näiteks (sega)finantsvaldusettevõtjate suhtes, kui need asuvad euroala riigis. Kui pangagruppi kuuluvad muud finantseerimisasutused (nt investeerimisühingud), ei tee EKP nende üle järelevalvet individuaalsel tasandil, vaid grupi tasandil konsolideeritult.


Ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 2 lõike 20 kohaselt käsitletakse järelevalve alla kuuluva üksusena mis tahes järgmist üksust: a) osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutus; b) osalevas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja; c) osalevas liikmesriigis asutatud segafinantsvaldusettevõtja, eeldusel, et see vastab punkti 21 alapunktis b sätestatud tingimustele; d) mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse osalevas liikmesriigis asutatud filiaal.

Kas järelevalvenõuete rangus sõltub euroala riigist, kus üksus asub?

EKP on asukohariigi valiku suhtes täiesti neutraalne ja tagab järjepideva järelevalve kogu euroalal. Ta teeb ühtsete järelevalvestandardite alusel otsest järelevalvet kõigi oluliste krediidiasutuste üle olenemata nende asukohariigist. Vähem oluliste krediidiasutuste üle teevad otsest järelevalvet nende asukohariigi järelevalveasutused. Sealjuures on EKP-l kontrolliülesanded, et tagada järelevalve järjepidevus ja kvaliteet kõigi krediidiasutuste ja kogu süsteemi tasandil.

Kas siinsed korduma kippuvad küsimused puudutavad ainult EKP otsese järelevalve alla kuuluvaid olulisi krediidiasutusi?

Ei. EKP ja riikide järelevalveasutused on kokku leppinud ühtsete järelevalvepõhimõtete kohaldamises nii oluliste kui ka vähem oluliste krediidiasutuste suhtes kogu euroalal.

Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust

2019. aasta 10. aprillil peetud Euroopa Ülemkogu istungil otsustati, et Ühendkuningriik võib jääda ELi liikmeks kuni 31. oktoobrini 2019. Kas see mõjutab EKP pangandusjärelevalve ootusi pankade suhtes? Kas pankadel on nüüd rohkem aega Brexitiga seotud tegevuskavade elluviimiseks?

EKP ootused seoses pankade piisava ja õigeaegse valmisolekuga Brexitiks ei ole muutunud.

Euroopa Ülemkogu otsusega pikendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud perioodi välditi karmi Brexiti toimumist 2019. aprilli keskel. Karm Brexit on aga endiselt vägagi tõenäoline ja võib toimuda 1. novembril 2019.

Siinjuures on oluline märkida, et väljaastumislepingus kehtestatud üleminekuperioodi lõppkuupäev on jätkuvalt 31. detsember 2020. Seega kui Ühendkuningriik otsustab väljaastumislepingu ratifitseerida, on veel piiratud aeg, mille vältel ELi õigus Ühendkuningriigi suhtes kohaldub. See tähendab, et pankadele kehtestatud aeg Brexitiga seotud tegevuskavade elluviimiseks jääb samaks.

Seega peaksid pangad kasutama järgnevaid kuid täieliku valmisoleku tagamiseks. Samuti ei tohiks aeglustada tegevuskavade rakendamist, vaid tuleks teha jõupingutusi, et viia täies ulatuses ellu soovitud tegevusmudelid.

Mida ootab EKP pankadelt seoses Brexitiga?

Seoses pankade ees seisvate ülesannetega uue olukorraga kohanemisel pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList on EKP võtnud paindliku seisukoha ajakava suhtes, mille jooksul pangad peavad teatud järelevalveootusi täitma ja looma suutlikkuse tegevuseks euroalal. Paindlikkust kohaldatakse nii euroalale ümber asuda soovivate rahvusvaheliste pankade suhtes kui ka pankade suhtes, kelle peakorter asub euroalal ja kes tegutsevad Ühendkuningriigis.

Pärast pankade üksikasjalike ja usaldatavusnõuetekohaste äriplaanide analüüsimist ja selge ülevaate saamist pankade tegevusmudelitega seotud Brexiti-järgsetest eesmärkidest on EKP ja riikide järelevalveasutused kindlaks määranud lubatud paindlikkuse ulatuse. Hoolimata Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud perioodi pikendamisest eeldatakse, et pangad viivad oma tegevuskavad ellu võimalikult kiiresti vastavalt asjaomaste järelevalveasutustega kokku lepitud ajakavale.

EKP ja riikide järelevalveasutused jälgivad kokkulepetest kinnipidamist ja pankade edusamme tegevusmudelitega seotud eesmärkide saavutamisel. Ühtlasi võidakse see lisada peamistesse järelevalveprotsessidesse, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi.

Euroalal pangandustegevuseks vajalikud load

Kellele tuleb esitada tegevusloataotlus? Kuidas on töö selles valdkonnas kooskõlastatud EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel?

Riiklikud pädevad asutused ja EKP teevad tihedat koostööd nii pankade järelevalve kui ka tegevuslubade valdkonnas. Tegevuslubade väljastamise menetlus on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusega.

Euroalal kuuluvad tegevuslubade andmise menetlus ja (vajaduse korral) tegevuslubade laiendamise menetlus ühiste menetluste hulka. EKP vastutab nii oluliste kui ka vähem oluliste krediidiasutuste tegevuslubade väljastamise eest euroalal. EKP ja riikide järelevalveasutused osalevad menetluse eri etappides. Ühiste menetluste puhul esitatakse kõik taotlused alati taotleva panga asukohariigi järelevalveasutusele olenemata sellest, kas asjaomane pank vastab olulisuse kriteeriumitele või mitte. Järelevalveasutuste töö on algusest peale kooskõlastatud, et tagada sujuv protsess, mis ei mõjuta ajakava. Riikide järelevalveasutused ja EKP teevad kogu menetluse vältel tõhusalt koostööd. Kõigi järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste puhul lõpeb menetlus EKP otsuse vastuvõtmisega.

Seega tuleb tegevusloataotlus alati esitada otse asjaomase riigi järelevalveasutusele. Seejärel algatatakse ühine menetlus. Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 22 järgitakse sama menetlust ka krediidiasutuses olulise osaluse omandamise puhul.

Ühised menetlused

Kas tegevuse laiendamiseks on vaja taotleda uut või täiendavat tegevusluba?

See sõltub mitmest tegurist. Muu hulgas tuleb arvesse võtta asukohariigi nõudeid ning pädevalt asutuselt juba saadud tegevusloa vormi ja ulatust. Need aspektid võivad olla liikmesriigiti erinevad. Kui pank soovib oma tegevust laiendada, peaks ta ühendust võtma EKP ja/või riikliku pädeva asutusega (sõltuvalt sellest, kas tegu on olulise või vähem olulise krediidiasutusega), et täpsustada vajadust taotleda uut või täiendavat tegevusluba.

Tegevusloa vajadusest olenemata peaksid tegevust laiendada soovivad pangad asjaomasele järelevalveasutusele oma plaanidest varakult teada andma ja selgitama, kuidas on kavas tagada piisavad süsteemid ja kontrollimehhanismid uue tegevusvaldkonna juhtimiseks. Samal ajal tuleb täita ka tegevuslubadega seotud nõuded.

Kas enne tegevusloataotluse ametlikku esitamist võib korraldada EKP või riigi järelevalveasutusega taotluseelse arutelu?

Jah. EKP ja riikide järelevalveasutused peavad oluliseks ettevalmistavaid arutelusid pankadega, kes soovivad euroalale ümber asuda või oma tegevust laiendada. Taotlust puudutavaid arutelusid on soovitatav alustada niipea, kui panga ümberasumist või tegevuse restruktureerimist puudutavad põhielemendid on kindlaks määratud ja võimalikud valikud tehtud. Sujuva protsessi tagamiseks algab suhtlus EKP ja riigi järelevalveasutuse vahel igal juhul varajases taotlusetapis.

Kas tegevusloataotlust on võimalik esitada enne taotleva juriidilise üksuse asutamist?

Jah. EKP hindab tegevusloataotlust ka siis, kui taotleva üksuse kohta puuduvad asutamisdokumendid. Asjaomased dokumendid tuleb siiski esitada hindamisperioodi jooksul.

Krediidiasutuse tegevusloataotlusega seotud teabenõudeid on täpsustatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 14. juulil 2017 avaldatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, mille võtab vastu komisjon kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artikli 8 lõikega 2. Seega võib eespool kirjeldatud EKP menetluskord muutuda, et tagada vastavus asjaomastele standarditele, kui need hakkavad kehtima.

Kui kaua kestab tegevusloataotluse protsess? Kas olemasoleva tegevusloa laiendamise taotlusprotsess on lühem?

Tavaliselt kulub täieliku taotluse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kuus kuud. See aeg võib olla lühem, kui taotletakse olemasoleva tegevusloa laiendamist, eeldusel et laiendamine on riigi õigusraamistiku kohaselt lubatud ja asjaomase krediidiasutusega seoses ei ole järelevalvealaseid probleeme. Igal juhul tuleb otsus langetada 12 kuu jooksul pärast taotluse laekumist. (Lähem teave ühiste menetluste kohta: vt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklid 14 ja 15 ning ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse V osa.) Taotluse võimalikult sujuvaks töötlemiseks on oluline esitada kohe alguses täielik ja kvaliteetne fail. Seega on tähtis, et kõik asjakohased dokumendid oleksid enne taotluse esitamist põhjalikult ette valmistatud. Krediidiasutus peaks võtma selleks piisavalt aega.

Tegevusload

Tegevusloataotluste hindamise juhend

Kas hindamise aeg ja kriteeriumid sõltuvad sellest, millises euroala riigis pank asub?

Ei. Kõiki tegevusloataotlusi töödeldakse eespool kirjeldatud ühiste menetluste alusel olenemata riigist, kus taotlus on esitatud (vt ka küsimus tegevusloataotluse esitamise kohta).

Millise aja jooksul pärast tegevusloa saamist peab krediidiasutus oma tegevust alustama?

Üldjuhul võib riiklik pädev asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 18 punktile a krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas juhul, kui krediidiasutus ei ole tegevusluba kasutanud, st alustanud tegevust 12 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist. Mõnes liikmesriigis võib tegevuse alustamise tähtaeg olla sellest ka lühem või pikem. Igal juhul peaksid pangad loa taotlemise käigus selgelt teada andma, millal nad kavatsevad tegevust alustada. Ühtlasi peavad pangad esitama oma tegevusstrateegia, milles on selgelt kirjeldatud, kuidas nad kavatsevad oma äriplaani rakendada ja sisse seada asjakohase riskikontrollisüsteemi.

Kas EKPd tuleb vahetult teavitada, kui pangagrupi restruktureerimise otsus toob kaasa muutused EKP otsese järelevalve alla kuuluva panga osaluses?

Kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga eeldavad krediidiasutuses olulise osaluse omandamine või selle suurendamine EKP eelnevat luba. Samamoodi kui panga tegevusloa andmisel toimub ka see hindamine ühise menetluse kohaselt. Asjakohane teade tuleb esitada riiklikule pädevale asutusele. Osaluse omandamise kohta teeb järelevalveotsuse EKP tihedas koostöös riikliku pädeva asutusega. Sujuva menetluse huvides võiksid taotlejad pidada enne ametliku teate esitamist dialoogi asjaomase riikliku pädeva asutuse ja EKPga.

Mis juhtub pärast Brexiti toimumist Ühendkuningriigi krediidiasutuste ELis asuvate filiaalidega?

Üldiselt peavad krediidiasutused vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 8 saama enne tegevuse alustamist tegevusloa. Pärast seda, kui Ühendkuningriik on Euroopa Liidust välja astunud, võivad Ühendkuningriigi krediidiasutuste ELis asuvad filiaalid kaotada oma üleeuroopalise tegevusloa ja ei tohi enam ELis tegutseda. Reguleeritud tegevuse jätkamiseks peavad sellised krediidiasutused omandama asjakohase tegevusloa.

Mis juhtub euroala pankade Ühendkuningriigis asuvate filiaalidega? Kuidas mõjutab Brexiti edasilükkumine tegevuslube, mille EKP andis märtsis pankadele filiaalide asutamiseks või säilitamiseks Ühendkuningriigis pärast seda, kui Ühendkuningriigist on saanud ELi-väline riik?

Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja astub, kaotavad euroalal asutatud krediidiasutused Ühendkuningriigi turule juurdepääsu võimaldanud üleeuroopalise tegevusloa. Nende Ühendkuningriigis asuvaid filiaale hakatakse käsitlema kolmandates riikides asuvate filiaalidena. Kuna enamiku euroala riikide seadused nõuavad kolmandas riigis filiaali asutamiseks päritoluliikmesriigi eelnevat heakskiitu, on olulised pangad taotlenud seda luba EKP-lt, et nende Ühendkuningriigis asuvad filiaalid saaksid tegevust jätkata.

EKP vastu võetud tegevusloaotsuste eelduseks on, et Ühendkuningriigist saab ELi-väline kolmas riik. Kui Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäev on selgunud, hindab EKP juhtumipõhiselt, kas ta peab oma otsuseid tühistama või muutma olenevalt näiteks sellest, kas panga olukord on muutunud või mil määral pank on suutnud oma tegevusmudeliga seotud eesmärke täita.

EKP antavast tegevusloast olenemata peavad pangad tegevusluba taotlema ka vastuvõtva riigi (st Ühendkuningriigi) asjaomastelt asutustelt.

Sisejuhtimine ja riskiohje

Kas EKP võiks heaks kiita ärimudeli, mille kohaselt pank teeb äritehinguid (sh kapitaliturupõhised tehingud) euroalal, kasutades samal ajal kolmandas riigis asuvat grupiülest infrastruktuuri, pädevust ja korraldust (nt tsentraliseeritud riskiohjefunktsioon)?

Euroala riikides tegutsevad pangad peaksid suutma ohjata kõiki potentsiaalseid olulisi riske sõltumatult ja kohalikul tasandil ning kontrollima ise oma bilanssi ja riskipositsioone. Nad peaksid olema suutelised otse ja sõltumatult vastama EKP või riiklike järelevalveasutuste võimalikele päringutele panga tegevuse kohta ning teavet kiiresti edastama. Juhtimis- ja riskiohjesüsteemid peaksid olema proportsionaalsed äritegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning täielikult kooskõlas Euroopa õigusaktidega. Variettevõtete asutamist ei aktsepteerita.

Kirjendamismudelitega seotud järelevalveootused

Millised personalinõuded on pankadele kehtestatud?

Üldjoontes peavad krediidiasutused tagama, et järelevalve alla kuuluvas üksuses (sh riskiohje funktsioon ja front office) on tegevuse käigushoidmiseks piisavalt töötajaid.

Kui pank kavatseb anda töötajatele ajutiselt või alaliselt mitu paralleelset ülesannet pangagrupi eri üksustes (nn topeltpädevus), teevad EKP ja riiklikud asutused põhjaliku hindamise tagamaks, et töötajatel on piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks kõigis järelevalve alla kuuluvates pankades. Organisatsiooni struktuur ei tohiks takistada järelevalve alla kuuluvas üksuses selgete aruandlusahelate toimimist ja ülesannete täitmist ega tekitada võimalikke huvide konflikte. Pangad peavad kohalikul tasandil sisse seadma kohalikule juhtkonnale aru andvad sõltumatud funktsioonid ja kontrollisüsteemid (nt riskiohje, vastavuskontroll ja siseaudit). Topeltpädevust ei tohiks lubada teatavate keskse tähtsusega ametikohtade puhul.

Juhtorgan peab pühendama piisavalt aega riskide käsitlemisele. Juhtorgan peab osalema aktiivselt kõikide oluliste riskide juhtimises, aga ka varade hindamises ja välise reitinguagentuuri antud krediidireitingu ja asjaomaste riskidega seotud sisemudelite kasutamises ning tagama piisavate vahendite eraldamise nendeks tegevusteks. Krediidiasutusel peab olema ka operatiivfunktsioonidest sõltumatu riskiohjefunktsioon, kellel on piisav pädevus, kaalukus ja vahendid ning juurdepääs juhtorganile.

Kas pärast Brexitit saab Londonis asuv panga filiaal teenindada kliente ELis?

EKP ja riikide järelevalveasutused on seisukohal, et kolmandates riikides asuvate filiaalide eesmärk on vastata kohalikele vajadustele. EKP ja riikide järelevalveasutused ei eelda, et kolmandates riikides asuvad filiaalid täidaksid krediidiasutuse jaoks olulise tähtsusega funktsioone või teenindaksid ELis asuvaid kliente.

Pangad peaksid oma Brexiti-kavades täpsustama kolmandates riikides ja Ühendkuningriigis asuvate filiaalide rolli. See tähendab, et pangad peavad esitama üksikasjaliku teabe filiaali tegevuse, organisatsioonilise struktuuri ja klientide geograafilise jaotuse kohta, aga ka filiaali juhatajate ning kavandatava topeltpädevuse kohta, kui see puudutab grupi teisi üksusi.

Kas pank võib alustada euroalal pangandustegevust enne, kui kõiki vajalikke korraldusi ei ole veel tehtud, kuid need on kavas lõpetada lähitulevikus?

Panga tõrgeteta toimimiseks vajalikud korraldused peavad olema lõpetatud enne pangandustegevuse alustamist euroalal.

Kuna krediidiasutus suurendab aja jooksul oma tegevuse ulatust, on võimalik, et samal ajal arendatakse ka täiendavat kohalikku suutlikkust ja muid süsteeme. Riigi järelevalveasutus annab sellisteks süsteemideks loa juhtumipõhiselt, kui need on kooskõlas panga äriplaaniga. Kõik süsteemid peavad vastama realistlikule ja üksikasjalikule äriplaanile, mis tuleb lisada tegevusloataotlusele. Sealjuures tuleb arvesse võtta kavandatavate tegevuste ulatust ja riski, kirjendamispõhimõtteid ning riskimaandamise / kauplemise osapoolte mitmekesistamist, vahendite ümberpaigutamist, ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluva üksuse kasumlikkust, aruandlusvõimekust ja IT-infrastruktuuri.

Süsteemid ei tohi mingil juhul ohustada sisejuhtimise ja riskiohje usaldusväärsust ja tõhusust ega kaasa tuua olukorda, kus ärieesmärgid on olulisemad kui suutlikkus ja kontrollimehhanismid.

Kas EKP aktsepteerib back-to-back kirjendamismudeleid? Milliste põhimõtete järgimist eeldab EKP seoses kirjendamismudelitega üldiselt?

Ehkki pank võib järelevalveasutusega juhtumipõhiselt kokku leppida ajutises korras, eeldavad EKP ja riigi järelevalveasutus, et euroalal asuvatel pankadel on piisav suutlikkus (kohalik infrastruktuur, personal ja riskiohjefunktsioon), et hallata kõiki olulisi riske kohalikul tasandil.

Back-to-back kirjendamismudelitega (sh juhtumipõhiselt lubatav võimalik üleminekukord) seoses eeldavad EKP ja riikide järelevalveasutused, et kõigist olulistest tooteliinidest tulenevat riski juhitakse ja kontrollitakse osaliselt kohalikul tasandil. Tururiski puhul võib see tähendada püsiva kohaliku suutlikkuse ja kohalike riskikomiteede loomist ning kauplemistegevust ja riskide maandamist mitmekesiste väliste osapoolte kaudu. Konkreetsed nõuded ja võimalikud üleminekuperioodid sõltuvad muu hulgas kirjendamismudeli struktuurist, tegevuse olulisusest ja keerukusest, grupisiseste riskipositsioonide tasemest ning lepingulistest suhetest ja sisekorrast.

Kuidas kirjendamismudeleid hinnatakse? Millised on back-to-back kirjendamisega seotud järelevalveootused?

EKP ja riikide järelevalveasutused hindavad kirjendamistavasid (sh back-to-back ja kaugkirjendamine) ja neist tulenevaid riske tegevusloataotluse esitamisel ning pideva järelevalve (kontrolli) käigus. Asutatavate ja olemasolevate pankade kirjendamismudelid ei tohiks viia varipankade loomiseni. Samuti tuleb vältida sõltumist kolmandate riikide üksuste pakutavatest teenustest ja takistusi finantsseisundi taastamise meetmete kiirel rakendamisel. Ühtlasi peavad pangad suutma asjakohasel viisil iseseisvalt tegutseda (st sõltumata pangagrupi toetusest). EKP ja riikide järelevalveasutused analüüsivad kirjendamismudelite hindamise käigus muu hulgas ka seda, mil määral pangad täidavad (või kavatsevad täita) asjaomaseid järelevalveootusi.

Täpsemalt hinnatakse, kas pangad rakendavad (või kavatsevad rakendada) asjakohaseid kohaliku tasandi juhtimis- ja riskiohjeraamistikke ning tuvastavad ja haldavad kohalikust keskkonnast tulenevaid riske. Eelkõige analüüsitakse, kas pankade kohalik juhtimisraamistik, personali infrastruktuur ja riskihaldussuutlikkus on asjakohased ning vastavad panga kauplemistegevusele ja maandamisstrateegiatele. Ühtlasi hinnatakse panga võimet maandada riske mitmekesiste osapoolte kaudu, finantsturuinfrastruktuurile juurdepääsu kavandatavat taset, grupisiseste tehingute ja riskipositsioonide taset ja pangasisest korraldust ning osapoolte kontsentratsiooni ja muud riskide kontsentreerumist.

Kirjendamismudelitega seotud järelevalveootusi kohaldatakse proportsionaalselt olenevalt iga krediidiasutuse tegevuse olulisusest ja keerukusest. See tähendab, et ulatuslikult omavahel seotud keerukaid kapitalituruoperatsioone tegevate suurte pankade suhtes kohaldatakse kõrgemaid järelevalveootusi ja põhjalikumat hindamist.

Millised on tegevuse edasiandmisega seotud järelevalveootused? Milliseid funktsioone ja teenuseid võib euroala pank edasi anda?

EKP ja riikide järelevalveasutused eeldavad, et euroalal asuvatel pankadel on ranged riskikontrollimehhanismid. Need mehhanismid peavad tagama, et tegevuse edasiandmise (nii grupisisesed kui ka -välised) lepingud vastavad täielikult regulatiivsetele nõuetele ja üksuse juhtorganid kontrollivad neid asjakohaselt.

Ühtlasi tuleb tagada, et funktsioonide ja teenuste edasiandmisega ei kahjustataks järelevalve alla kuuluva panga tegevuslikku sõltumatust. Pank peab koostama asjakohased eriolukorra menetlused ja neid korrapäraselt katsetama, et tagada üksuse äritegevuse jätkuvus. Peale selle on oluline, et tegevuse edasiandmise lepinguid hallatakse kohalikul tasandil ning järelevalveasutustel oleks juurdepääs kõigile andmetele ja nad saaksid teenuseid osutavat üksust kontrollida.

Üldjuhul teevad EKP ja riikide järelevalveasutused tegevuse edasiandmise lepingute läbivaatamist ja hindamist juhtumipõhiselt.

Finantsseisundi taastamise kavandamine

Kas Ühendkuningriigi lahkumine EList mõjutab euroala krediidiasutuste finantsseisundi taastamise kavandamist? Millised on finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud nõuded euroalal asutatud uutele pankadele?

Euroala krediidiasutused peavad tagama, et nende finantsseisundi taastamise kavad kajastavad asjakohaselt Brexitiga seotud riske nii päritolu- kui ka vastuvõtva riigi seisukohalt. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et ELis asuvad emaettevõtjad koostavad konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ELi kõrgeimal konsolideerimistasemel. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList on Ühendkuningriigi üksuse kui ELi alagrupi emaettevõtja varem koostatud finantsseisundi taastamise kavad kehtetud. Ühendkuningriigi lahkumise järel EList peab ELi emaettevõtja uus kava hõlmama ainult tegevusi ELis ja selgitama võimalikke seoseid Ühendkuningriigis tehtavate tegevustega.

Uued tegevusloa saanud krediidiasutused ja olemasolevad pangad, kes kavatsevad oma tegevust märkimisväärselt laiendada, peavad koostama pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi nõuetele vastava finantsseisundi taastamise kava, mis hõlmab tegevust ELis. Kava peab kajastama asjaomase pädeva asutuse kehtestatud kohustusi ja see tuleks välja töötada ettenähtud tähtaja jooksul, st kolme kuni kuue kuu jooksul alates tegevuse alustamisest. Tegevusloa dokumentatsioonile tuleks lisada selge ja üksikasjalik projektikava, milles antakse ülevaade sellest, kuidas krediidiasutuse juhtorgan kavatseb need nõuded ettenähtud tähtaja jooksul täita.

Enne Ühendkuningriigi EList väljaastumist peaksid Ühendkuningriigis olulisi riskipositsioone omavad krediidiasutused vajaduse korral oma finantsseisundi taastamise kavasid ajakohastama. Seejuures tuleks teha järgmist:

  • selgitada, kuidas Brexit mõjutab a) nende suutlikkust kasutada finantsseisundi taastamise võimalusi; b) nende strateegilist analüüsi ning c) finantsseisundi taastamise näitajaid;
  • esitada asjakohased ettevalmistavad meetmed võimalike tuvastatavate riskide leevendamiseks (sh grupi struktuuris tehtavad muudatused).

Sisemudelid

Kas EKP tunnustab kolmandate riikide asutuste väljastatud lube sisemudelite kasutamiseks?

Praeguse õigusraamistiku kohaselt ei peeta võimalikuks kolmandate riikide asutuste välja antud lube tunnustada.

Kapitalinõuete määruse kohaselt peavad sisemudeli (jätkuvaks) kasutamiseks esitama uue taotluse

  • nii euroalal asutatavad uued pangad kui ka
  • juba tegutsevad pangad, kes soovivad teha muudatusi alusportfellides (nt suurendades sisemudeliga hõlmatud portfellide hulka).

Kuidas hindab EKP sisemudeleid ümberasumise või pangagrupisisese restruktureerimise kontekstis?

Pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist on võimalik, et Ühendkuningriigist ümber asuvad või tegevust laiendavad uued euroala pangad saavad piiratud aja jooksul kasutada sisemudeleid, mida EKP ei ole veel heaks kiitnud.

Selline kasutusluba eeldaks rangete tingimuste täitmist.

Esiteks peab Ühendkuningriigi järelevalveasutus olema sisemudelid heaks kiitnud ning heakskiidu ulatus ja sisu konsolideeritud tasandil peavad vastama uue/laienenud üksuse portfellidele. Ühtlasi võtab EKP hoolikalt arvesse Ühendkuningriigi järelevalveasutuse võimalikke täiendavaid märkusi mudelite kvaliteedi kohta.

Teiseks peavad pangad olema taotlenud sisemudelite heakskiitu euroalal.

Kolmandaks võib EKP proportsionaalse järelevalve põhimõtet järgides teha vajaduse korral kontrolle ja võtta meetmeid, kui tuvastatakse puudusi. Näiteks võidakse arvesse võtta mudeli kohaldamisalasse kuuluvate varade olulisust, mudeli heakskiitmisest möödunud aega ning pangasisese valideerimise ja siseauditi tulemusi. Kui panga staatus muutub oluliseks ja EKP võtab üle tema otsese järelevalve, kuid riigi järelevalveasutus on panga euroalale ümberasumise või portfellide laiendamise hindamise käigus juba varem tuvastanud ja käsitlenud puudusi panga sisemudelites, jäävad asjaomase järelevalveasutuse kehtestatud meetmed jõusse ka pärast seda, kui EKP on panga otsese järelevalve üle võtnud.

See ei piira täiendavaid järelevalvemeetmeid, mida EKP võib võtta. Muu hulgas võib EKP vajaduse korral nõuda, et pank pöörduks 1. samba omavahendite nõuete kindlaksmääramisel tagasi standardmeetodi juurde seniks, kuni EKP teavitab panka oma lõplikust otsusest sisemudelite kasutamise kohta.

Piiratud aeg, mille jooksul võivad pangad kasutada EKP poolt veel heaks kiitmata sisemudeleid, lõpeb hiljemalt 30. juunil 2022 või niipea, kui EKP kiidab heaks või lükkab tagasi panga sisemudeli kasutamise taotluse.

Sisemudelid

Pideva järelevalvega seotud küsimused

2017. aasta oktoobris avaldas EBA arvamuse Brexiti kohta („Opinion on Brexit Issues”) eesmärgiga tagada liidu õigusaktide järjepidev kohaldamine ettevõtete suhtes, kes soovivad Euroopa Liitu ümber asuda või oma tegevust 27 ELi liikmesriigis laiendada. Kas EBA arvamusest tulenevalt tehakse mingeid muudatusi?

Arvamuses EBA Opinion on Brexit Issues esitatakse põhimõtted paljude teemade kohta, mida käsitletakse ka siinsetes korduma kippuvates küsimustes. EKP seisukohad on kooskõlas nende põhimõtetega.

Näiteks nõustub EKP seisukohaga, et tuleb säilitada tegevuslubade andmise kõrged standardid. Ühtlasi kavatseb EKP kõiki tegevusloataotlusi rangelt hinnata ilma erandeid tegemata. Krediidiasutused ei tohi tegevusi edasi anda sellises ulatuses, et neist saaksid variettevõtted. Lisaks peab neil olema kohalik suutlikkus riske tuvastada ja hallata. EKP seisukoht sisemudelite suhtes on samuti kooskõlas kõigi EBA põhimõtetega. Näiteks krediidiasutus, kes taotleb täiendavat luba sisemudelite kasutamiseks, peab esitama nõutava taotluse. Hindamisel võib ELi pädev asutus tugineda Ühendkuningriigi järelevalveasutuse hinnangule, kuid tegema seejärel ka oma analüüsi.

Arvestades kapitalinõuete direktiivi IV paketis sisalduvaid järelevalvealaseid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust, milliseid eeskirju peab euroalale ümber asuda sooviv pank järgima?

Oluliste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse EKP põhimõtteid liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta. Need põhimõtted on esitatud EKP määruses ja EKP juhendis riikide valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kohta, mis kehtivad alates 2016. aastast.

Selleks et tagada võrdsed tingimused ja rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine kogu euroalal, otsustati ühtlustada liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamine ka vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Lõplikud õigusaktid avaldati 13. aprillil 2017.

Kuidas käsitletakse grupisisest riskide kontsentreerumist?

Kapitalinõuete määruses sätestatud riskide kontsentreerumise üldist raamistikku peavad vahetult kohaldama kõik pangad. Seoses riskide kontsentreerumisega seotud võimaliku erandi tegemisega euroalal asuva pangagrupi või -võrgustiku üksuste siseselt peab pank uurima, kas asukohariik on vastu võtnud õigusakte grupisisese riskide kontsentreerumisega seotud erandite kohta, kohaldades kapitalinõuete määruse artikli 493 lõikes 3 sätestatud ajutist kaalutlusõigust.

  • Sellisel juhul tuleb täita asjaomase riigi õigusakte. Neid õigusakte võetakse arvesse, kui hinnatakse grupisisest riskide kontsentreerumist, mille suhtes üksus taotleb erandit riskide kontsentreerumise piirmäära kohaldamisest, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruses.
  • Kui asukohariik ei ole selliseid õigusakte vastu võtnud, tuleb järgida EKP kehtestatud põhimõtteid kaalutlusõiguse kasutamise kohta. Need põhimõtted on esitatud eespool nimetatud EKP määruses valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (vt artikkel 9 ja I lisa). Pidades silmas kolmandate riikide üksustest tulenevate riskipositsioonide mahu ja olulisuse võimalikku suurenemist, kaaluvad EKP ja riikide järelevalveasutused eelneva järelevalvealase kontrolli kehtestamist, enne kui lubatakse teha erandeid piirmäärade suhtes.

Ülevaade euroala riikides kohaldatavatest erinevatest eekirjadest

Riskide kontsentreerumise piirmäärade kohaldamine riikide lõikes
Riikide valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust käsitlev EKP määrus kehtib riikides, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 400 lõiget 2 Riikide valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust käsitlev EKP määrus ei kehti riikides, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 493 lõiget 3
IE, NL, SK, LT, EL, CY, SI, LV AT, FR, LU, ES, PT, IT , MT, FI, EE, BE, DE

* Andmed seisuga II kv 2015.

Kuidas kohaldatakse järelevalvealase läbivaatamise protsessi? (Baseli pangajärelevalve komitee 2. sammas) Kas kolmandas riigis asuva emaettevõtja suhtes kohaldatakse EKP või riikide järelevalveasutuste kehtestatud meetmeid?

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP) põhineb usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise ulatusel ELi tasandil ja selle käigus võetakse arvesse grupi konsolideerimistaset ELi tasandil, hinnates kõigi pangagrupi üksuste finantsolukorda ja riske. See tähendab, et järelevalve alla kuuluva panga SREP hõlmab ELis asuvat emaettevõtjat, kuid mitte grupi emaettevõtjat kolmandas riigis. EKP kehtestab euroala oluliste pangagruppide SREPi nõuded. Kui põhiemaettevõtja asub mitteosalevas ELi liikmesriigis, vastutab grupi tasandil tehtava SREPi otsuse eest asjaomase ELi riigi pädev asutus.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP)

Euroopa Komisjon on avaldanud ettepaneku kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise kohta. Milline on EKP seisukoht selle kohta, pidades eelkõige silmas kolmandate riikide pangagruppe puudutavaid eeskirju?

EKP hindas komisjoni ettepanekut põhjalikult ja esitas oma seisukohad EKP arvamuses, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. jaanuaril 2018.

Kas EKP kavatseb edaspidi avaldada täiendavaid suuniseid järelevalveküsimuste kohta?

EKP võib avaldada uusi ja/või ajakohastatud vastuseid järelevalveküsimustele pangandusjärelevalve veebilehel.

Kontaktandmed

Kellelt saavad pangad küsida lisateavet?

Lisateavet saab küsida meiliaadressilt RelocationFAQs@ecb.europa.eu.