Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise korraldus

Vähem olulised krediidiasutused on väikesed ja keskmise suurusega pangad, mille üle teevad EKP järelevaatamise all otsest järelevalvet nende riiklikud pädevad asutused.

Allpool on vastused mõnedele kõige sagedamini esitatavatele küsimustele vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise kohta.

Kokkuvõte vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise ja järelevalve korralduse, EKP ja riiklike pädevate asutuste tegevuse ning Euroopa vähem oluliste krediidiasutuste sektori struktuuri ja riskiolukorra kohta on kättesaadav vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise aruandes.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve aasta aruanne

Kõik järelevalve alla kuuluvad üksused liigitatakse vaikimisi vähem olulisteks.

Krediidiasutuse staatus muutub oluliseks ja ta hakkab kuuluma EKP otsese järelevalve alla alles siis, kui ta vastab vähemalt ühele ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud kriteeriumile. Kriteeriumite kohta saab lähemalt lugeda allpool toodud linkidelt.

• Vähem olulise krediidiasutuse määratlus
• Olulisuse kindlaksmääramise kriteeriumid

Vähem olulised krediidiasutused kuuluvad asjaomaste riiklike pädevate asutuste otsese järelevalve alla ja kaudselt EKP järelevalve alla, samal ajal kui olulised krediidiasutused kuuluvad EKP otsese järelevalve alla.

Ülevaate pankade staatusest (oluline vs. vähem oluline) ja nende järelevalveasutustest saab EKP koostatud asjaomasest nimekirjast. EKP hindab iga panga olulisust vähemalt kord aastas.

• Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekiri
• Riiklikud järelevalveasutused

Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tagab, et järelevalveasutuse ootustes ja nõuetes võetakse arvesse järelevalve alla kuuluvate pankade suurust, süsteemset tähtsust ja riskiprofiili. Samuti tagatakse järelevalveressursside tõhus jaotus.

Ühtne järelevalvemehhanism võtab järelevalves ja järelevaatamises proportsionaalsust arvesse mitmel viisil. Selle klassifikatsioonisüsteem on peamine vahend tõhusa proportsionaalsuse tagamiseks ning see omakorda tähendab proportsionaalseid lähenemisviise järelevalvearuandluses ja järelevalveootustes (näiteks seoses juhtimiskorra ja tegevusloamenetlustega), aga ka igapäevase järelevalvetegevuse ja hindamise intensiivsuses ja ulatuses. EKP klassifikatsioonisüsteemis eristatakse suure mõjuga ja kõrge riskitasemega vähem olulisi krediidiasutusi, kuid viimast mõistet kasutatakse üksnes asutusesiseselt järelevalve intensiivsuse kaalutlustel. Proportsionaalsuse tagamisel on keskse tähtsusega ka kapitalinõuete määruses sätestatud väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide kriteeriumid. 

• Proportsionaalsus
• EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne

Teise kapitalinõuete määrusega võeti kasutusele väikese ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni mõiste.

Väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon peab vastama kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 145 loetletud üheksale tingimusele.

Pangad peavad ise kindlaks määrama, kas nad vastavad väikese ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni kriteeriumitele, ja põhimõtteliselt peaksid nad seda tegema regulaarselt. Vähem olulised krediidiasutused peavad oma riiklikele pädevatele asutustele teatama, kui nende staatus muutub, st kui nad kvalifitseeruvad väikeseks ja mittekeerukaks finantsinstitutsiooniks või kui nad ei täida enam kõiki kapitalinõuete määruses sätestatud tingimusi. See ei takista riiklikel pädevatel asutustel otsustamast, kas nende järelevalve all olevaid panku tuleks kapitalinõuete määruse asjakohaste kriteeriumite kohaselt käsitada väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonidena, ja edastamast nende otsuste tulemusi asjaomastele pankadele.

• Riiklikud järelevalveasutused
• Proportsionaalsus
• Väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide kindlaksmääramise metoodika
• Kõrge riskitasemega ja suure mõjuga vähem oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise metoodika