Mida kujutavad endast vähem olulised krediidiasutused?
2. august 2024
Kõik järelevalve alla kuuluvad üksused liigitatakse vaikimisi vähem olulisteks. Krediidiasutuse staatus muutub oluliseks ja ta hakkab kuuluma EKP otsese järelevalve alla alles siis, kui ta vastab vähemalt ühele ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud kriteeriumile. Olulisuse kriteeriumid käsitlevad muu hulgas panga suurust, selle tähtsust asjaomase asukohariigi või kogu ELi majanduse seisukohalt ja panga piiriülese tegevuse tähtsust. 2023. aasta detsembri seisuga liigitati olulisteks krediidiasutusteks 110 panka ja vähem olulisteks krediidiasutusteks ligikaudu 2000 panka.
Paljud vähem olulised krediidiasutused osutavad oma teenuseid väiksemates kogukondades või piirkondades. Sellesse rühma kuulub näiteks enamik hoiu- ja ühistupanku. Samuti võivad vähem oluliste krediidiasutuste pakutavad teenused ja tooted olla oluliste krediidiasutuste omadega võrreldes spetsiifilisemad (nt autoostude rahastamine, hüpoteegipangandus, laenuandmine konkreetsetele sektoritele ja väärtpaberiteenused).
Vähem oluliste krediidiasutuste üle teevad järelevalvet riikide järelevalveasutused ja seda kontrollib EKP. Olulised krediidiasutused seevastu kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Järelevalves ja järelevaatamises järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. See tagab, et järelevalveasutuse ootustes ja nõuetes võetakse arvesse järelevalve alla kuuluvate pankade suurust, süsteemset tähtsust ja riskiprofiili. Samuti tagatakse järelevalveressursside tõhus jaotus. Kõik pangad peavad siiski järgima miinimumstandardeid ja seetõttu ei saa neist proportsionaalsuse kaalutlustel loobuda.
Proportsionaalse kohtlemise hõlbustamiseks liigitatakse pangad vastavalt nende omadustele. See tähendab, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel on üks peamisi lähtepunkte oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste eristamine. Vähem olulisi krediidiasutusi võimaldab täiendavalt eristada kapitalinõuete määruse (CRR II) läbivaatamise tulemusel kasutusele võetud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse mõiste. Pangaspetsiifilised omadused, nagu riskiprofiil, ärimudel, piiriülene tegevus ja suurus, on täiendavad eristustegurid, mille alusel määratakse kindlaks järelevalvetegevuse asjakohased tasandid (järelevalve sagedus, ulatus ja põhjalikkus) ja järelevalvearuandlusega seotud kohustused.
Seonduv teave
ÜHTSE JÄRELEVALVEMEHHANISMI RAAMMÄÄRUS
Ühtse järelevalvemehhanismi raammääruses on sätestatud institutsioonidevahelised suhted ja menetlused Euroopa pangandusjärelevalves.
Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusJÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE PANKADE NIMEKIRI
EKP haldab nimekirja kõigist olulistest pankadest, mis kuuluvad tema otsese järelevalve alla, ja vähem olulistest pankadest, mis kuuluvad tema kaudse järelevalve alla.
Järelevalve alla kuuluvate pankade nimekiriVÄHEM OLULISTE KREDIIDIASUTUSTE JÄRELEVALVE JA JÄRELEVAATAMINE
Allpool on vastused mõnedele kõige sagedamini esitatavatele küsimustele vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise kohta.
Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamine