Korduma kippuvad küsimused

Järelevalvealused krediidiasutused, kes kuuluvad pangagruppi ja peavad maksma järelevalvetasu, määravad enda hulgast ühe panga, kes tegutseb tasuvõlgnikuna kogu grupi nimel. Selleks saadetakse EKP-le allkirjastatud teade posti või meili teel. Sujuva protsessi tagamiseks tuleb uue tasuvõlgniku määramise teade esitada hiljemalt iga aasta 30. septembriks.

Tasuvõlgnike andmete uuendamise iga-aastane tähtaeg on 30. september. Tasuvõlgnikud, kes on oma kontaktandmed juba esitanud, peavad neid uuendama vaid juhul, kui need on muutunud. Palume tutvuda andmekaitse deklaratsiooniga.

Palume esitada kontaktandmed ainult EKP veebiportaali kaudu. EKP töötajatel puudub veebiportaalis juurdepääs pankade kontodele, seepärast ei saa nad ise seda pankade nimel teha. EKP soovitab esitada pigem osakonna või pangagrupi kui üksikisiku meiliaadressi, et asutusesisesed personalimuutused ei mõjutaks EKP suhtlust tasuvõlgnikega.

Kui te ei ole veel kasutajanime ja salasõna saanud või soovite muuta tasuvõlgniku nime, palume võtta ühendust järelevalvetasudega tegeleva üksusega soovitavalt meili teel aadressil SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu.

Jah, tasuvõlgnikud peavad teavitama EKPd mis tahes muudatusest kontaktandmetes iga tasuperioodi 30. septembriks.

Kui pangagrupi struktuurimuudatuste tulemusel muutub ka pangagrupi juht või tasuvõlgnikuks nimetatud tütarettevõtja, tuleb EKP-le esitada uus tasuvõlgnikust teatamise vorm. Muude grupisiseste muudatuste korral ei pea uut tasuvõlgnikust teatamise vormi esitama.

Sujuva protsessi tagamiseks peavad tasuvõlgnikud esitama oma vormi hiljemalt iga aasta 30. septembril.

• Tasuvõlgnikust teatamise vorm
• SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu

Kui panga järelevalvestaatus muutub, võib see mõjutada ka iga-aastase järelevalvetasu arvutamist. Palume teatada järelevalvetasudega tegelevale üksusele meili teel kõigist muutustest panga olukorras. Teiega võetakse ühendust ja antakse edasised juhised.

• Järelevalvestaatuse muutumine
• SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu

Äsja tegevusloa saanud pank, kes asub Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis ning kes ei kuulu mõnda olemasolevasse järelevalvealusesse gruppi, on kohustatud maksma iga-aastast järelevalvetasu. Selle suuruse arvutamise aluseks on tasuperioodi täiskuude arv, mille jooksul on panga üle järelevalvet tehtud.

Palume esitada EKP-le vastutava isiku või soovitavalt osakonna kontaktandmed (eelkõige meiliaadress). EKP annab seejärel juhised edasiseks tegutsemiseks.

Kui enne olulise pangagrupi poolt omandamist oli tegu eraldiseisva vähem olulise krediidiasutusega, võib see järelevalvetasu suurust mõjutada. Üldjuhul on pärast omandamist iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks täiskuude arv, mil järelevalve alla kuuluv üksus oli eraldiseisev vähem oluline krediidiasutus (järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse artikli 7 lõige 1).

Tasu arvutatakse Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikide kõrgeimal konsolideerimistasemel. Seega kui krediidiasutus kuulub Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis asutatud järelevalvealusesse gruppi, arvutatakse ja kehtestatakse üks järelevalvetasu selle grupi tasandil.

Palume teatada järelevalvetasudega tegelevale üksusele meili teel kõigist muutustest panga olukorras. Teiega võetakse ühendust pärast panga olukorra hindamist ning saadetakse edasised juhised.

• SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu
• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus

EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest tervikuna. See tähendab, et hõlmatud on nii EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised pangad kui ka kaudse järelevalve alla kuuluvad vähem olulised pangad. Järelevalvetasu peavad seega maksma kõik järelevalve alla kuuluvad pangad.

Kõigi EKP järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastased järelevalvetasud arvutatakse kõrgeimal konsolideerimistasemel eelnenud tasuperioodi 31. detsembri (või järgnevates näidetes toodud asjakohaste vaatluskuupäevade) seisuga arvutatud tasutegurite alusel.

Alates 2020. aasta tasuperioodist kasutab EKP valdava osa järelevalvealuste pankade tasutegurite arvutamiseks olemasolevaid finantsaruandluse (FINREP) ja ühtse aruandluse (COREP) andmeid.

Eraldi vormidel peavad oma tasutegurite andmed siiski esitama: i) pangagrupid, kes jätavad välja mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni, ning ii) mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis asutatud filiaalid, kelle suhtes ei kohaldata EKP finantsaruandluse määrust.

Tasuvõlgnikud, kes peavad tasutegurite andmeid esitama, esitavad need riiklikule pädevale asutusele, kasutades tasutegureid käsitleva EKP otsuse lisades esitatud vorme.

Tasutegurid eelmise aasta 31. detsembri seisuga (või muu vaatluskuupäeva seisuga; vt näide allpool) tuleb esitada käimasoleva aasta 11.  novembri tööpäeva lõpuks või sellele järgneval tööpäeval, kui 11. november ei ole tööpäev. Tasu maksmise teated väljastatakse tasuperioodile järgneva aasta esimese kuue kuu jooksul.

• EKP otsus tasutegurite kohta
• Tasutegurivormide täitmise juhised

Tasutegurid tuleb riiklikule pädevale asutusele esitada, kasutades tasutegureid käsitleva EKP otsuse lisades esitatud vorme. Vormide täitmisel tuleb järgida toodud juhiseid, mis hõlmavad ka teavet audiitori aruande ja juhtkonna kirja esitamise vajaduse kohta.

• EKP otsus tasutegurite kohta
• Tasutegurivormide täitmise juhised
• Tasuteguri vorm – koguriskipositsioon
• Tasuteguri vorm – varade koguväärtus

Tasutegurid tuleb riiklikule pädevale asutusele uuesti esitada, kasutades tasutegureid käsitleva EKP otsuse lisades esitatud vorme. Riiklik pädev asutus edastab need andmed EKP-le, kes avaldab tasutegurite ajakohastatud andmed asjaomase tasuvõlgniku kasutajakontol veebiportaalis. Andmeid on võimalik uuesti esitada üksnes käimasoleva tasuperioodiga seoses tasutegurite kohta märkuste esitamise 15päevase perioodi jooksul.

Ei pea, ehkki järelevalvetasusid käsitleva määrusega on ette nähtud võimalus mitteosalevates riikides ja ELi välistes riikides asuvate tütarettevõtjate vara välja jätta. See võimalus on asjaomastele järelevalve all olevatele gruppidele kasulik, kuna vähendab iga-aastast järelevalvetasu, mida nad muidu peaksid maksma. Järelevalve alla kuuluval grupil on siiski mõttekam sellest võimalusest loobuda, kui arvutamisest tulenev koormus on iga-aastase järelevalvetasu eeldatavast vähenemisest suurem.

Andmete sujuva kogumise tagamiseks tuleb kindlaks määrata, millised pangagrupid, kellel on tütarettevõtjad mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides, kavatsevad nende varad ja/või riskipositsiooni oma tasuteguritest välja jätta. Pangagrupid, kes soovivad varad ja/või riskipositsioonid välja jätta, peaksid EKPd veebiportaali kaudu teavitama tasuperioodi 30. septembriks.

Ei pea. Iga-aastast järelevalvetasu peavad maksma ainult mitteosalevas liikmesriigis asutatud emapanga poolt Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis asutatud filiaalid. Näiteks peab järelevalvetasu maksma Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis (nt Saksamaal) asuv filiaal, kelle emapank on asutatud mitteosalevas liikmesriigis. Emapank võib kuuluda asjaomase riigi (nt Rootsi) riikliku pädeva asutuse järelevalve alla ja peab maksma järelevalvetasu sellele asutusele. See nõue ei ole seotud ELi riigis tegutseva filiaali kohustusega maksta järelevalvetasu EKP-le.

Palume silmas pidada järgmist:

• Kui krediidiasutus on asutanud mitu tasu maksvat filiaali samas Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis, loetakse need üheks filiaaliks.
• Kui krediidiasutus on asutanud tasu maksvad filiaalid erinevates Euroopa pangandusjärelevalves osalevates riikides (nt Belgias ja Saksamaal), ei loeta neid üheks filiaaliks.
• Samas Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis tegutsevad filiaal ja tütarettevõtja maksavad kumbki oma järelevalvetasu.

Järelevalve alla kuuluvad pangagrupid, kes tegutsevad ühes või mitmes Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis, peavad esitama ainult ühe aruande, kasutades kõiki Euroopa pangandusjärelevalves osalevaid riike hõlmavat kõrgeimat konsolideerimistaset. Arvutatakse üks järelevalvetasu summa.

Kui tasuvõlgnik, kes peab tasutegurite andmed esitama, neid ei esita, määrab EKP puuduvad tasutegurid EKP-le kättesaadavate ühtse aruandluse ja finantsaruandluse andmete või muu kättesaadava teabe põhjal ise kindlaks. Tasutegurite esitamata jätmist peetakse järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse rikkumiseks ning sellega võivad kaasneda sanktsioonid.

Kui eraldi tasutegurivormid esitati riikliku pädeva asutuse kaudu, saab tasutegurite andmed uuesti esitada samal kujul ja sama kanali kaudu märkuste esitamise 15päevase perioodi jooksul. Kui EKP on panga tasutegurid kindlaks määranud finantsaruandluse ja ühtse aruandluse andmete põhjal ning veebiportaalis salvestatud varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni andmed on aegunud, saab finantsaruandluse ja ühtse aruandluse andmed uuesti esitada riikliku pädeva asutuse kaudu märkuste esitamise 15päevase perioodi jooksul. Tuleb silmas pidada, et finantsaruandluse ja ühtse aruandluse andmed võivad pärast märkuste esitamise 15päevase perioodi möödumist muutuda. Järelevalvetasude arvutamisel kasutatud andmete puhul aga ei võeta nende edasisi muudatusi arvesse ning järelevalvetasusid ümber ei arvutata.

EKP otsusega tasutegurite kohta kehtestatakse kahe tasuteguri, st varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni arvutamise metoodika ja kord.

• EKP otsus tasutegurite kohta
• Tasutegurid

Jah, on küll. Filiaalid, mille mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused on Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis asutanud, kuuluvad EKP järelevalve alla (vähem olulised krediidiasutused kuuluvad EKP kaudse järelevalve alla) ja on kohustatud maksma järelevalvetasu. Olenevalt sellest, kas tegu on oluliste või vähem oluliste filiaalidega, kuuluvad need vastavalt kas EKP või riikliku pädeva asutuse otsese järelevalve alla. Seega on nad kohustatud esitama EKP-le tasutegurid, mida kasutatakse iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks (välja arvatud juhul, kui nende suhtes kohaldatakse EKP finantsaruandluse määrust).

Ei, 2020. aasta 31. detsembri seisuga ei ole vaja tasutegurite andmeid esitada. Pärast 1. jaanuari 2021 kindlaks määratud tasuvõlgnikud, kes kuuluvad ühte kahest kategooriast, kes peavad tasutegurite andmed esitama, peavad iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks siiski esitama oma riiklikule pädevale asutusele tasutegurite andmed eelmise aasta 31. detsembrile lähima vaatluskuupäeva seisuga. Näiteks 1. jaanuaril 2021 asutatud üksuse puhul on 2020. aasta 31. detsembrile lähimaks vaatluskuupäevaks 31. märts 2021. 1. aprillil 2021 või pärast seda asutatud üksuse puhul on 2020. aasta 31. detsembrile lähimaks vaatluskuupäevaks 30. juuni 2021. EKP kasutab samu vaatluskuupäevi ka selliste üksuste tasutegurite kindlaksmääramisel, mis on asutatud 1. jaanuaril 2021 ning esitavad ühtse aruandluse ja finantsaruandluse andmeid usaldatavusjärelevalve eesmärgil.

• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus

Jah, tasutegurid tuleb esitada. Vastavalt järelevalvetasusid käsitleva määruse artiklile 7 kehtib järgmine kord: kui järelevalve alla kuuluva üksuse üle tehakse järelevalvet ainult tasuperioodi teatud aja jooksul, on iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks tasuperioodi täiskuude arv, mille jooksul järelevalve alla kuuluva üksuse üle järelevalvet tehakse. Kuna tasu maksev filiaal oli 2021. aasta tasuperioodil järelevalve alla kuuluv üksus, on ta vastavalt järelevalvetasusid käsitleva määruse artikli 10 lõikele 4 jätkuvalt kohustatud esitama tasutegurite andmed seisuga 31. detsember 2020, et hõlbustada nõutava järelevalvetasu arvutamist. Järelevalvetasu arvutatakse ajavahemiku jaanuar – märts 2021 kohta.

Vastavalt järelevalvetasusid käsitleva määruse artikli 10 lõike 3 punktile bb kehtib järgmine kord: kui järelevalve alla kuuluv üksus võtab raamatupidamise aastaaruande (sh konsolideeritud aruanne) koostamisel aluseks majandusaasta, mis ei lange kokku kalendriaastaga, on varade koguväärtuse vaatluskuupäev eelmisele tasuperioodile vastava majandusaasta lõpp. Enne 1. jaanuari 2021 asutatud üksuse puhul, kelle majandusaasta lõpeb 31. märtsil, on tasutegurite arvutamisel kasutatava varade koguväärtuse vaatluskuupäevaks 31. märts 2020.

Mitte tingimata. EKP finantsaruandluse määruse kohaldamisalasse kuuluvate filiaalide tasutegurid määrab EKP kindlaks usaldatavusjärelevalve eesmärgil esitatud varade koguväärtuse andmete alusel. Filiaalide puhul, kes on kohustatud esitama andmed tasutegurite kohta, peab varade koguväärtuse näitaja vastama järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse artikli 2 lõike 12 punktis b sätestatud varade koguväärtuse näitajale. Seega peab mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse filiaal esitama EKP-le oma varade koguväärtuse näitaja, mis on arvutatud varade koguväärtuse alusel, mis on kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 liidus kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaselt koostatud kõige värskemate auditeeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal või, kui sellised aruanded puuduvad, kooskõlas riigisiseste raamatupidamisseadustega koostatud konsolideeritud aastaaruannete põhjal. Tasu maksvate filiaalide puhul, kes raamatupidamise aastaaruandeid ei koosta, peab varade koguväärtus vastama varade koguväärtusele, mis määratakse kindlaks statistiliste andmete alusel ehk kooskõlas määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 51 lõikega 5. Filiaalid, kes esitavad varade koguväärtuse andmed vabatahtlikult usaldatavusjärelevalve eesmärgil, võivad kasutada neid andmeid varade koguväärtuse tasuteguri arvutamisel. EKP ei kasuta siiski vabatahtlikult esitatud andmeid tasutegurite kindlaksmääramisel ning seepärast on vaja esitada ka tasutegurivorm.

• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• EKP otsus tasutegurite kohta
• Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus

Mitte tingimata. Tasu maksva filiaali puhul tõendab selle filiaali juht või, kui juht ei ole kättesaadav, tasu maksva filiaali asutanud krediidiasutuse juhtorgan, tasu maksva filiaali koguvara ja esitab asjaomasele riiklikule pädevale asutusele auditikirja (vt juhtkonna auditikirja vorm).

See erand kehtib ainult tasu maksvate filiaalide puhul ning mitte tasuvõlgnike puhul, kes peavad esitama oma finantskontode audiitorkontrolli kinnituse kooskõlas tasutegureid käsitleva EKP otsuse artikli 3 lõike 2 punktiga b.

• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• EKP otsus tasutegurite kohta
• Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus
• Juhtkonna auditikirja vorm

EKP edastab tasu maksmise teated tasuvõlgnikele EKP veebiportaali kaudu. Teade väljastatakse tavaliselt järgneva tasuperioodi teises kvartalis. 2021. aasta tasuperioodi järelvalvetasude teated väljastatakse seega 2022. aasta teises kvartalis. Kui andmed (tasu maksmise teade, meeldetuletus, teade viivise kohta) on EKP veebiportaalis kättesaadavad, saadetakse selle kohta automaatne teade EKP veebiportaali märgitud eelistatud (peamisele) meiliaadressile.

Tasavõlgnikele, kes kuuluvad tiheda koostöö raames Euroopa pangandusjärelevalve alla, esitab tasu maksmise teate asjaomane riiklik pädev asutus.

Kui selle ajavahemiku lõpuks tasu maksmise teadet ei laeku, palume võtta meili teel ühendust EKP järelevalvetasudega tegeleva üksusega.

Makseandmed esitatakse alati vastava dokumendi teisel lehel. Kui soovite täiendavat teavet makseandmete kohta, palume võtta meili teel ühendust järelevalvetasudega tegeleva üksusega.

Direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 13 kohaselt on järelevalvetasu ametiasutuse kogutav tasu ja seega käibemaksuvaba. ELi institutsioonina ei pea EKP end registreerima käibemaksukohustuslasena ega tasuma ettevõtte tulumaksu, seetõttu ei ole ka vastavat numbrit.

Riiklikel järelevalveasutustel on ühtse järelevalvemehhanismi raames toimuvas pangandusjärelevalves tähtis roll.

Nende järelevalvekulusid ei võeta siiski arvesse EKP-le makstava järelevalvetasu arvutamisel. See tähendab, et riiklikel pädevatel asutustel on õigus nõuda tasu kooskõlas riigi õigusaktidega. Küsimused riikliku pädeva asutuse nõutavate tasude kohta palume suunata asjaomase asutuse kontaktpunktile.

EKP vastutab ainult ühtse järelevalvemehhanismi eest (mitte ühtse kriisilahenduskorra eest). EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu on sõltumatud institutsioonid. Ühtse Kriisilahendusnõukogu tasude maksmisega seotud küsimused palume esitada vastavale kontaktisikule või riiklikule kriisilahendusasutusele.

• Ühtne kriisilahenduskord
• SRB-ADMIN-CONTRIBUTIONS@srb.europa.eu

Jah, saab küll. EKP soovitab makseviisina kasutada SEPA otsekorraldust. Otsekorraldus tagab maksete õigeaegsuse ning aitab seega vältida hilinenud maksetega kaasnevaid võimalikke viivistasusid. Seda maksemeetodit valides võite pangaandmed sisestada veebiportaali kaudu ja trükkida välja otsekorralduse volituse. Palume originaalvolitus allkirjastada ja saata see EKP-le volitusel näidatud postiaadressil või skannituna e-aadressil SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu.

Kuni 14 päeva enne maksetähtpäeva saab tasu maksta pangaülekandega, kuigi see ei ole nõutav. Kui EKP valmistub otsekorralduste kasutamiseks, saadetakse tasuvõlgnikele teated, milles on märgitud täpne kuupäev, millal pangaülekannete tegemine tuleks lõpetada. Topeltmaksete vältimiseks tuleks seda kuupäeva järgida.

Kui teates on faktiviga või kui tekib muid küsimusi, pöörduge palun järelevalvetasudega tegeleva üksuse poole.

See ei piira tasuvõlgniku õigust esitada tasu maksmise teate kohta kaebus vaidlustusnõukogule. Kaebused tuleb esitada ühe kuu jooksul alates teate kättesaamisest.

EKP poolt järelevalveülesannete täitmisel tehtud otsused võib saata läbivaatamiseks ka Euroopa Liidu Kohtule.

Järelevalvetasu tuleb maksta 35 päeva jooksul alates tasu maksmise teate väljastamisest.

Järelevalvetasu osalise maksmise või selle maksmata jätmise korral on EKP-l õigus arvestada järelevalvetasu maksmata summalt igapäevast viivist.

Viivise suuruseks on EKP põhiline refinantseerimismäär pluss 8 protsendipunkti alates järelevalvetasu maksmise tähtajast kuni kuupäevani, mis eelneb kuupäevale, millal tasumata summa EKP pangakontole laekub.

Uue salasõna loomiseks vajutage lingile „Request new password” ning sisestage oma kasutajanimi ja juba registreeritud meiliaadress (aadress, mis on märgitud eelistatud aadressiks suhtluses teie panga ja selle panga vahel, kellele EKP saadab teateid). Probleemide jätkumisel võtke palun ühendust meiliaadressil SSM-fee-enquiries@ecb.europa.eu.

Veebiportaal ühildub ainult järgmiste veebibrauseritega: Google Chrome (viimane versioon), Microsoft Edge (viimane versioon), Mozilla Firefox (viimane versioon). Veebibrauseri küpsised on soovitatav kustutada.

Kui esitatud juhiste järgimisest hoolimata probleemid jätkuvad, palume sellest teada anda meili teel.

Saatke palun järelevalvetasudega tegelevale üksusele meil, mis sisaldab veateadet ja/või asjakohase IBANi ekraanipilti. Järelevalvetasudega tegelev üksus lisab pangakoodi EKP süsteemi ja palub teil seejärel IBANi veebiportaali kaudu uuesti sisestada.

Ei, tasu maksmise teated saadetakse ainult eelistatud aadressiks märgitud meiliaadressile. Palume kontrollida veebiportaali ja muuta vajaduse korral eelistust. Kui tasu maksmise teadet ei ole laekunud, palume võtta meili teel ühendust järelevalvetasudega tegeleva üksusega. EKP soovitab esitada pigem osakonna või pangagrupi kui üksikisiku meiliaadressi, et asutusesisesed personalimuutused ei mõjutaks meie suhtlust tasuvõlgnikega.

Vaikimisi on EKP veebiportaali keeleks alati inglise keel. Kasutajad saavad sisselogimise ajal siiski valida Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikide kasutatavate ELi ametlike keelte hulgast oma eeliskeele.

Samuti saavad tasuvõlgnikud valida, millises keeles nad soovivad tasu maksmise teateid ja nendega seotud kirjavahetust saada. Pärast veebiportaali sisselogimist on kasutajatel juurdepääs käsiraamatule, mis sisaldab suhtluskeele määramise juhiseid.

Peale selle on SEPA otsekorralduse volituse vorm avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel kõigis euroala keeltes.

• Tasu maksmise teade 2022
• SEPA otsekorralduse volituse vorm