Järelevalvetasu maksavad EKP-le igal aastal kõik järelevalve alla kuuluvad pangad, et katta EKP-le tema järelevalveülesannete täitmisel tekkivaid kulusid.
EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest tervikuna. See tähendab, et hõlmatud on nii EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised pangad kui ka kaudse järelevalve alla kuuluvad vähem olulised pangad. Järelevalvetasu peavad seega maksma kõik järelevalve alla kuuluvad pangad.
Need pangad on:
EKP järelevalvetasu suurus oleneb panga olulisusest ja riskiprofiilist ehk tema järelevalvestaatusest.
Olulised pangad kuuluvad EKP otsese järelevalve alla ja peavad seega maksma EKP-le suuremat järelevalvetasu.
Vähem olulised pangad kuuluvad riiklike järelevalveasutuste otsese järelevalve alla ja maksavad EKP-le väiksemat järelevalvetasu.
Tasuvõlgnik on EKP jaoks kontaktpunktiks kõigis iga-aastase järelevalvetasuga seotud küsimustes.
Pangagruppi kuuluvad krediidiasutused, kes peavad maksma järelevalvetasu, määravad enda hulgast ühe panga, kes tegutseb tasuvõlgnikuna kogu grupi nimel.
Selleks saadetakse EKP-le posti või meili teel teade, mille on allkirjastanud kõik grupi liikmed. Teade on kehtiv vaid juhul, kui:
Tasuvõlgnikust teatamise uus vorm
Sujuva protsessi tagamiseks peavad tasuvõlgnikud esitama oma vormi hiljemalt asjaomase aasta 30. septembril.
Kui pangagrupis toimuvad muutused, tuleb EKP-le esitada uus tasuvõlgniku teade ainult juhul, kui need puudutavad:
Tasuvõlgnik:
Järelevalvetasusid käsitlevas määruses täpsustatakse, kes on tasuvõlgnik järelevalve alla kuuluvate pangagruppide ning tasu maksvate filiaalide ja krediidiasutuste puhul.