Viivislaenud

Krediidirisk on üks kolmest EKP järelevalvetegevuse peamisest prioriteedist. Seepärast pöörame tähelepanu eelkõige viivislaenudele (s.o laenud, mida ei maksta tagasi, või halvad laenud), mille osakaal Euroopa pankade bilanssides on suur.

Viivislaenude edasine käekäik on oluline nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kuna need pärsivad pankade kasumlikkust ja kulutavad väärtuslikke ressursse ning piiravad seega pankade suutlikkust anda uusi laene. Halvad laenud mõjutavad ühiskonda tervikuna, sest probleemid pangandussektoris võivad kiiresti edasi kanduda teistesse majandussektoritesse, kahjustades tööhõive ja majanduskasvu väljavaadet. Seetõttu toetab EKP panku selle küsimusega tegelemisel kooskõlas oma volitusega tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus.

Mis on viivislaenud?

Tõsine probleem

2016. aasta lõpus oli viivislaenude osakaal Euroopa pankade bilanssides ligikaudu üks triljon eurot. Euroala suurimates pankades oli see näitaja umbes 880 miljardit eurot, mis moodustab peaaegu 6,2% laenude kogumahust (Ameerika Ühendriikides oli vastav näitaja 2016. aastal keskmiselt 1,3% ja Ühendkuningriigis 0,9%).

Ehkki viivislaenuks liigitatavate laenude osakaal on sellest ajast alates vähenenud (2019. aasta esimeses kvartalis 3,7% laenude kogumahust), tuleb Euroopas selle teemaga teha veel tõsist tööd.

Järelevalvega seotud EKP pangandusstatistika annab üksikasjalikumat teavet viivislaenude ja erinevate euroala riikide andmete kohta.

Järelevalveprioriteet

EKP järelevalvetöötajad jälgivad viivislaenude üldist taset euroala pankades. Ühtlasi kontrollitakse, kas pangad juhivad nõuetekohaselt laenuriske ning kas on sisse seatud asjakohased strateegiad, juhtimisstruktuurid ja menetlused. See kõik on osa järelevalvealasest läbivaatamisest ja hindamisest, mida tehakse igal aastal kõigis pankades. Peale selle hindab EKP korrapäraselt ja kooskõlastatult tema otsese järelevalve alla kuuluvate pankade varade kvaliteeti.

EKP järelevalvetöötajad teevad koostööd kõrgetasemelise viivislaenude töörühmaga, et leida järjepidev ja tõhus viis halbade laenude käsitlemiseks ja nende osakaalu vähendamiseks, lähtudes parimatest tavadest. Euroopa Pangandusjärelevalve osaleb töörühmas vaatlejana.

Selle töö raames on avaldatud:

2017. aasta detsembris koostas Euroopa Pangandusjärelevalve viivislaenude andmevormid üksikasjaliku standarditud teabe kogumiseks viivislaene hõlmavate tehingute kohta. Nende vormide kaudu saavad ostjad ja müüjad usaldusväärsemaid andmeid, mis peaksid aitama parandada viivislaenude turgu ja olema aluseks edasistele tehingutele Euroopa piires.

Ühised jõupingutused

Lisaks järelevalvemeetmetele tuleb viivislaenude suure osakaaluga tegelemiseks võtta meetmeid veel kahes valdkonnas. Esiteks tuleb võtta õiguslikke meetmeid: mõnes Euroopa riigis ei pruugi olemasolevad õiguslikud vahendid olla piisavad halbade laenude õigeaegseks realiseerimiseks või ei ole see lubatud. Teiseks tuleb võtta järeleturuga seotud meetmeid: järelturu kaudu saavad pangad viivislaenude hoidmise riski üle kanda pangavälistele investoritele, kuid järelturud on sageli vähearenenud.

2017. aasta juulis esitas ELi majandus- ja rahandusministrite nõukogu EKP ettepanekutele tuginedes tegevuskava viivislaenude käsitlemiseks Euroopas. Tegevuskava hõlmab kõiki kolme valdkonda: pangandusjärelevalvet, maksejõuetus- ja võlgade sissenõudmise raamistikke ning järelturgude arendamist. 2018. aasta jaanuaris avaldas komisjon esimese eduaruande viivislaenude vähendamise kohta.

EKP 2017. aasta finantsstabiilsuse ülevaatest saab täpsemat teavet selle kohta, kuidas viivislaenude suur osakaal ohustab finantsstabiilsust ja majanduskasvu ning kuidas tehinguplatvormid aitaksid lahendada viivislaenude turu häireid.

Arutelu

Viivislaenude käsitlemise algatustega seoses on tõstatatud küsimusi nii üldise lähenemisviisi, tagajärgede kui ka järelevalvevolituste kohta. Allpool on toodud EKP vastused Euroopa Parlamendi liikmetelt laekunud asjakohastele kirjadele.