Viivislaenud
Krediidirisk on pangandusvaldkonnale omane: laenude andmisega kaasneb alati risk, et neid ei maksta tagasi. Seepärast keskendub EKP oma järelevalvetegevuses krediidiriskile, pöörates erilist tähelepanu viivislaenudele.
Mis on viivislaenud?Viivislaenude tase on majanduse seisukohast oluline, kuna need laenud pärsivad pankade kasumlikkust ja kulutavad väärtuslikke ressursse ning piiravad seega pankade suutlikkust anda uusi laene. Samuti võivad pangandussektori probleemid kiiresti levida teistesse majandusvaldkondadesse, kahjustades tööhõive ja majanduskasvu väljavaadet. Seetõttu toetab EKP panku selle küsimusega tegelemisel ning aitab seeläbi tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisust ja usaldusväärsust.
Üksikasjalikum teave viivislaenude mahu kohta on esitatud EKP kvartaalses järelevalvealases pangandusstatistikas.
EKP järelevalvealane pangandusstatistikaJärelevalvetegevuse fookus
Viivislaenud võivad avaldada panga usaldusväärsusele suurt mõju. Seepärast jälgivad EKP järelevalveeksperdid tähelepanelikult viivislaenude taset pankades. Ühtlasi kontrollitakse, kas pangad juhivad nõuetekohaselt laenuriske ning kas on sisse seatud asjakohased strateegiad, juhtimisstruktuurid ja menetlused. See kõik on osa järelevalvealasest läbivaatamisest ja hindamisest, mida tehakse igal aastal kõigis pankades.
Vähendamaks ohtu, et laenud muutuvad viivislaenudeks ja pankades kuhjuvad halvad laenud, on otsustava tähtsusega asjakohased laenuandmise standardid ja nõuetekohane krediidiriski juhtimine. Sellise ohu minimeerimiseks peaksid pangad:
- andma laene ainult klientidele, kes maksavad need tõenäoliselt tagasi;
- jälgima laenuteavet, et teha varakult kindlaks finantsprobleemidega laenuvõtjad ja võtta meetmeid olukorra parandamiseks;
- suhtlema finantsprobleeme omavate, kuid elujõuliste laenuvõtjatega, et nende võlad restruktureerida;
- moodustama võimalikult vara piisavad eraldised, et tagada kahjude nõuetekohane katmine;
- võtma meetmeid oma viivislaenude mahu vähendamiseks.
Usaldusväärsed laenuandmisstandardid, nõuetekohane riskijuhtimine ja viivislaenude ennetav haldamine on eriti olulised koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukorras, sest makseviivitused suurenevad tõenäoliselt järsult niipea, kui kriisiga võitlemiseks võetud meetmete rakendamine lõpetatakse.
Selleks et aidata pankadel kriisiga toime tulla ja laenuandmist jätkata, võimaldab EKP neile teatavat paindlikkust, sealhulgas ainult ajutiselt finantsprobleeme kogevate, kuid elujõuliste laenuvõtjate laenude liigitamisel. Ometi tuleb olla tähelepanelik ja tagada, et seda paindlikkust ei kasutataks elujõuetute laenuvõtjate toetamiseks, viivitades nende laenude liigitamisel viivislaenudeks.
EKP on koostanud pankadele suunised viivislaenude käsitlemise ja eraldiste asjakohase moodustamise kohta.
Ühised jõupingutused
Lisaks järelevalvemeetmetele tuleb viivislaenude suure osakaaluga tegelemiseks võtta meetmeid veel kahes valdkonnas. Esiteks tuleb rakendada õiguslikke meetmeid: mõnes Euroopa riigis ei pruugi olemasolevad õiguslikud vahendid olla piisavad halbade laenude õigeaegseks realiseerimiseks või ei ole see lubatud.
Teiseks tuleb võtta järelturuga seotud meetmeid: kuigi pangad saavad järelturu kaudu kanda viivislaenude hoidmise riski üle pangavälistele investoritele, on järelturud sageli vähearenenud. See muutub veelgi olulisemaks koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukorras ja võttes arvesse viivislaenude mahu oodatavat kasvu.
EKP järelevalvenõukogu esimees Andrea Enria on teinud ettepaneku, et selle probleemi lahendamiseks võiks muu hulgas kasutada Euroopa varahaldusettevõtte või varahaldusettevõtete võrgustiku abi.
ELi majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis viivislaenude probleemi Euroopa tasandil lahendamiseks 2017. aastal vastu tegevuskava, mis sisaldab meetmeid kõigis kolmes valdkonnas: pangandusjärelevalve, maksejõuetus- ja võlgade sissenõudmise raamistike reformid ning järelturgude arendamine. Euroopa Komisjon jälgib viivislaenude vähendamisel tehtavaid edusamme. 2020. aasta detsembris esitas ta strateegia, mille eesmärk on tõkestada viivislaenude mahu edasist kuhjumist koroonaviiruse levikust tingitud kriisi tagajärjel.