Sanktsioonid

Sanktsioonide eesmärk on karistada järelevalve alla kuuluvat panka rikkumiste eest. Need toimivad hoiatusena asjaomasele pangale ja ühtlasi kogu pangandussektorile. Sanktsioonimenetlust saab algatada nii rikkumise toimumise ajal kui ka pärast seda, kui rikkumine on lõppenud, järgides seejuures aegumistähtaega.

Sanktsioonide kehtestamise volitused

EKP võib kehtestada rahalisi karistusi olulistele krediidiasutustele, kes rikuvad otseselt kohaldatavat Euroopa Liidu õigust, sealhulgas EKP otsuseid või määrusi.

Kui olulised krediidiasutused rikuvad ELi direktiive kohaldavaid riigisiseseid õigusakte või kui rikkumise on toime pannud füüsiline isik või kui tuleb kehtestada mitterahaline karistus, võib EKP nõuda riiklikult pädevalt asutuselt asjakohase menetluse alustamist. Riiklik pädev asutus viib menetluse läbi ja teeb otsuse määratava karistuse kohta kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega.

Milliseid sanktsioone saab EKP rakendada?

EKP võib kehtestada pankadele rahalisi karistusi ELi usaldatavusnõuete täitmata jätmise eest.

Kõrgeimad võimalikud karistused

EKP võib määrata rahalise karistuse, mis vastab kuni 10%-le panga eelneva majandusaasta kogukäibest või kahekordsele rikkumise abil saadud kasule või välditud kahjule, kui kõnealuse kasu või kahju suurust on võimalik kindlaks määrata.

Tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused

EKP tagab, et kehtestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuse ulatuse määramisel kaalub EKP kõiki rikkumisega seotud olulisi asjaolusid ning hindab rikkumise tõsidust lähtuvalt selle mõjust ja laadist. Ühtlasi võetakse arvesse kõiki raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid (nt soovimatust teha koostööd EKPga tema uurimisvolituste teostamisel või panga omal algatusel võetud parandusmeetmeid).

Lähemat teavet EKP järgitavate põhimõtete kohta saab EKP juhendist rahaliste halduskaristuste määramise metoodika kohta.

Uurimine ja sanktsioonimenetlus

EKP sõltumatu uurimisüksus uurib otseselt kohaldatava ELi õiguse, sealhulgas EKP järelevalveotsuste või -määruste väidetavaid rikkumisi, mille on toime pannud EKP järelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused.

Uurimine

Uurimisüksus võib kasutada EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud volitusi (nõuda dokumentide esitamist, uurida raamatupidamis- ja muid dokumente, nõuda selgitusi ning teha intervjuusid ja kohapealseid kontrolle). Üksus võib küsida teavet EKP piires ja riiklikelt pädevatelt asutustelt. Ühtlasi võib üksus anda riiklikele pädevatele asutustele juhiseid, et nad kasutaksid oma uurimisvolitusi riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel.

Ühtse järelevalvemehhanismi määrus

Sanktsioonimenetlus

Kui sõltumatu uurimisüksus on uurimise lõpetanud, võib ta algatada sanktsioonimenetluse, saates asjaomasele järelevalve alla kuuluvale pangale teatise esitatavate etteheidete kohta. Pangal on võimalus esitada märkusi teatises toodud faktide ja etteheidete kohta, mille uurimisüksus on tõstatanud, ning kavandatava karistuse suuruse kohta.

Kui uurimisüksus leiab faktide, kogutud tõendite ja panga esitatud kirjalike avalduste esialgse analüüsi põhjal, et pangale tuleks määrata halduskaristus, esitab ta järelevalvenõukogule lõpliku otsuse eelnõu ettepaneku.

Kui karistuse määramise otsus võetakse vastu pärast vaidlustusnõukogu läbivaatamist või kui EKP otsust ei esitata vaidlustusnõukogule läbivaatamiseks, avaldatakse see EKP pangandusjärelevalve veebilehel.

Vaidlustusnõukogu