Kuidas määratakse kindlaks 2. samba kapitalinõuded
2. samba kapitalinõuded on pangapõhised kapitalinõuded, mida kohaldatakse lisaks miinimumkapitalinõuetele (1. samba nõuded), et katta riske, mis ei ole 1. samba nõuetega täielikult või piisavas ulatuses kaetud.
EKP pangandusjärelevalve määrab konkreetse panga 2. samba kapitalinõuded kindlaks riskipõhiselt, kasutades neljaetapilist lähenemisviisi. Kõik neli etappi on võrdselt olulised. Nende etappide tulemusel saadakse esialgsed terviklikud kapitalinõueded, mis põhinevad panga riskiprofiili üldhinnangul. Hiljem lisandub neile nõuetele põhjalikum analüüs iga üksiku riskiteguri kohta, mille alusel määratakse kindlaks 2. samba lõplikud riskipõhised nõuded.
1. etapp
Esimeses etapis määrab panga ühine järelevalverühm kindlaks 2. samba esialgsed nõuded, võttes arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) eimese, teise ja kolmanda elemendi tulemusi:
- ärimudeli ja kasumlikkuse hinnang;
- sisejuhtimise ja riskiohje hindamine;
- kapitali ohustavate riskide hindamine konkreetse riski alusel (krediidirisk, tururisk, operatsioonirisk, pangaportfelli intressirisk).
Selles etapis valib ühine järelevalverühm asjakohased esialgsed 2. samba nõuded võimalike väärtuste rühmast, tuginedes hinnangule panga kapitali ohustava üldise riski kohta. Hindamisel kaalutakse eespool nimetatud SREPi elementide punktisummasid 2. samba riskidega ning kasutatakse eksperdihinnangut, et võtta arvesse konkreetse panga olukorda, sealhulgas panga sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) usaldusväärsust.
Esialgsed 2. samba kapitalinõuded on vaid lähtepunktiks ning need võivad erineda panga suhtes kohaldatavatest lõplikest 2. samba kapitalinõuetest. Muutused võivad tuleneda järgnevates etappides tehtavast riskipõhisest hindamisest.
2. etapp
Teises etapis jaotab ühine järelevalverühm esialgsed 2. samba nõuded mitmeks riskipõhiseks lisanõudeks. Selle eesmärk on luua alus esialgsetele lisanõuetele, mis on seotud panga ärimudelist, sisejuhtimisest, riskiohjest ja kapitalist tulenevate riskidega.
Riskipõhises jaotuses võetakse arvesse panga ICAAPi tulemusi ja selle 1. samba nõudeid. Sellega tagatakse, et riske, mis on juba kaetud 1. samba nõuetega, ei arvestataks kaks korda.
Kuna ICAAPiga seotud tavad on pankade lõikes erinevad, otsustab ühine järelevalverühm, kuidas ta kajastab konkreetse panga ICAAPi hinnangut üldises 2. samba kapitalinõuete tasemes ja selle riskipõhises koosseisus.
ICAAPi tulemused on selles protsessis üha kaalukamad, kuna EKP edendab ICAAPiga seotud tavade tõhustamist. Lähemat teavet selle kohta, kuidas EKP julgustab panku tõhustama oma ICAAPiga seotud korda, saab lugeda EKP aruandest pankade ICAAPiga seotud tavade kohta ja seonduvast järelevalveuudiskirja artiklist.
3. etapp
Kolmandas etapis kontrollib ühine järelevalverühm teises etapis saadud esialgseid lisanõudeid. Selleks võetakse arvesse erinevaid teabeallikaid, nagu peamised riskinäitajad, panga ICAAPi tulemused, võrdlusanalüüsid ning kohapealsete kontrollide ja süvaanalüüside tulemused. Selles etapis kaalutakse kogu kättesaadavat teavet eesmärgiga tagada, et üksikud riskipõhised lisanõuded katavad piisavalt kõiki asjakohaseid riske ja neid kohaldatakse sarnase tegevusega pankade lõikes järjepidevalt.
Esialgsete riskipõhiste lisanõuete kontrollimisel kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, mis koondavad eri allikatest pärinevat teavet ja võimaldavad teha põhjalikku horisontaalset võrdlusanalüüsi.
4. etapp
Neljandas etapis määrab ühine järelevalverühm kindlaks lõplikud riskipõhised lisanõuded, mille tulemusel kehtestatakse lõplikud 2. samba kapitalinõuded. Selles etapis otsustab ühine järelevalverühm iga riskipõhise lisanõude asjakohase suuruse, kasutades oma eksperdihinnangut, mis lähtub 3. etapi tulemustest. Neid otsuseid toetavad konkreetsete riskipõhiste lisanõuetega seotud 2. samba riskitegurid.
Lõplike riskipõhiste lisanõuete kaalumisel keskendub ühine järelevalverühm konkreetse panga olukorrale. Näiteks krediidiriskiga seotud lisanõue võib kajastada hiljutise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud puudusi. Samuti võidakse lisanõudeid kohandada, et vältida võimalikku topeltarvestust juhul, kui konkreetset riskitegurit käsitletakse korraga eri riskikategooriates. Ühtlasi võidakse kaaluda ka muid järelevalvemeetmeid, et käsitleda panga konkreetse olukorraga seotud probleeme.
Teavitamine
EKP teavitab panku konkreetsete 2. samba kapitalinõuetega seotud peamistest probleemidest ja põhiteguritest SREPi otsuses ning teeb nende kohta kokkuvõtte ka SREPi otsusele lisatud kirjas. Kirja eesmärk on suurendada läbipaistvust ning pöörata rohkem tähelepanu 2. samba kapitalinõuetega seotud peamistele järelevalveprobleemidele ja olulisematele riskiteguritele.
Kas EKP kavatseb oma metoodika läbi vaadata?
EKPs kohaldatav 2. samba kapitalinõuete metoodika on kooskõlas EBA SREPi suunistega. Ühtlasi teeme pidevaid jõupingutusi oma metoodika tõhustamiseks eesmärgiga suurendada riskitundlikkust. Metoodikat ajakohastatakse korrapäraselt, tuginedes SREPi tsüklite käigus saadavatele kogemustele. Metoodikas võetakse samuti arvesse täiendavaid uuringuid konkreetsete riskitegurite võimaliku mõju kohta pankade kapitalile. EKP kavatseb oma 2. samba kapitalinõuete metoodika tõhususe ja tulemuslikkuse peagi struktuurselt läbi vaadata. Selle teema keerukust silmas pidades kestab läbivaatamine tõenäoliselt kuni 2024. aasta lõpuni.