2. samba kapitalinõuded finantsvõimenduse määra kohta

Panga finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse tema esimese taseme omavahendid finantsvõimenduse määra kogu riskipositsiooni näitajaga, mis hõlmab panga varasid ja bilansiväliseid kirjeid olenemata nende riskitasemest. Seega ei ole finantsvõimenduse määr riskipõhine näitaja. Finantsvõimenduse määra 3% nõue, mis muutus kõigi pankade jaoks siduvaks 28. juunil 2021, toimib eelkõige kaitsemehhanismina riskiga kaalutud kapitalinõuete puhul.

Kui EKP pangandusjärelevalve tuvastab järelevalve alla kuuluvas pangas eriti suure ülemäärase finantsvõimenduse riski, võidakse tema finantsvõimenduse määra suhtes kohaldada lisaks 3% nõudele ka 2. samba kapitalinõudeid. Selle eesmärk on kontrollida tingimusliku finantsvõimenduse riski, mis tekib juhul, kui pank kasutab ulatuslikult tuletisinstrumente, väärtpaberitega rahastamise tehinguid ja bilansiväliseid kirjeid, aga ka juhul, kui ta on seotud õigusliku arbitraažiga ning osutab finantsabi konsolideerimata üksustele. 

Nii nagu 2. samba kapitalinõuded on ka 2. samba kapitalinõuded finantsvõimenduse määra kohta õiguslikult siduvad. Kui krediidiasutused neid ei täida, võib nende suhtes kohaldada järelevalvemeetmeid (sh sanktsioone). Lisaks finantsvõimenduse määra 2. samba kapitalinõuete täitmisele eeldatakse pankadelt ka EKP koostatud finantsvõimenduse määra 2. samba soovituslike nõuete järgimist.

EKP on hinnanud järelevalve alla kuuluvate pankade ülemäärase finantsvõimenduse riski alates 2022. aastast. Seni ei ole EKP kehtestanud 2. samba kapitalinõudeid finantsvõimenduse määra kohta ühelegi enda otsese järelevalve alla kuuluvale pangale, kuid mõne panga suhtes on võetud kvalitatiivseid meetmeid.