Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Kohapealne tegevus

Lisaks järelevalve alla kuuluvate üksuste pidevale kaugjärelevalvele, mida teevad ühised järelevalverühmad, teeb EKP ka kohapealset järelevalvet kontrollitava üksuse tööruumides. See hõlmab: kohapealseid kontrolle, mille käigus analüüsitakse riskikontrolle ja juhtimist; sisemudelitega seotud uurimisi, milles keskendutakse kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavatele sisemudelitele, ning varade kvaliteedi hindamist, mille eesmärk on määrata vajaminev kapitalitase. Lihtsuse huvides nimetatakse kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi edaspidi ühiselt kontrollideks.

Kohapealset järelevalvet tehakse tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega, kes moodustavad ligikaudu 85% ühtse järelevalvemehhanismi raames tegutsevatest kontrollijatest. See mudel võimaldab EKP-l võimendada kohalikke eksperditeadmisi, kohaldades samal ajal kõigis jurisdiktsioonides järjepidevaid järelevalvepõhimõtteid, mis edendavad võrdseid tingimusi Euroopa pangandusturul.

Lisaks kohapealsele tegevusele ja pidevale järelevalvele vastutab EKP digitaalse tegevuskerksuse määruse alusel ka EKP järelevalve all olevates olulistes krediidiasutustes tehtava ohuteabel põhineva läbistustestimise kõigi aspektide eest. EKP teeb ohuteabel põhinevat läbistustestimist otse või koostöös riiklike pädevate asutuste ja riikide keskpankade asjaomaste meeskondadega.

Kohapealne tegevus: millised on EKP ülesanded?

EKP vastutab järgmiste tegevuste eest:

  • kohapealse tegevuse juhtimine ja selles osalemine, peamiselt suuremate Euroopa pankade puhul;
  • kontrollide ning varade kvaliteedi läbivaatamise kavandamine ja läbiviimine;
  • kontrollide pidev jälgimine;
  • kontrollimeetodite ja järelevalvevahendite väljatöötamine ja haldamine;
  • kontrollijate koolitamine;
  • ühtse lähenemisviisi ja rangete standardite tagamine kogu Euroopa pangandusjärelevalves;
  • valdkonna teadmiste kasutamine pangandussektorit ohustavate peamiste riskide tuvastamiseks.

Selle töö tulemusel saadakse sõltumatud ja põhjalikud hinnangud, mis täiendavad ja tugevdavad kaugjärelevalvet ning mida võetakse arvesse nii ühiste järelevalverühmade tehtavas pidevas järelevalves kui ka EKP horisontaalses tegevuses.

Kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste raamistik

Kontrollide üldist raamistikku ja protsessi selgitatakse üksikasjalikult EKP juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta.

Põhimõtted

Vastavalt ühtse järelevalvemehhanismi toimimiseks vajalikele järelevalvepõhimõtetele on kontrollid:

  • riskipõhised – keskendudes ulatuslikumalt suurema riskiga või vähem kontrollitud valdkondadele, kus pideva järelevalvega tegelevad järelevalverühmad võivad vajada lisateavet või kus pideva järelevalve meetodid ei ole piisavad
  • põhjalikud – andes järelevalveasutustele võimaluse lähemalt uurida, kuidas kontrollitav üksus praktikas toimib
  • proportsionaalsed – lähtudes kontrollitava üksuse suurusest, tegevusest ja riskiprofiilist
  • ettevaatavad – keskendudes võimalikele tulevastele negatiivsetele mõjudele ja võimalikele riskidele, mitte ainult varasematele või praegustele näitajatele
  • tegevusele suunatud – andes tulemuseks meetmed, mis aitavad kontrollitaval üksusel probleeme lahendada, ja/või sisemudelite puhul mudeli (muutmise) taotluste heakskiitmise või tagasilükkamise
Protsess
Protsess

Kontrollitava üksuse teavitamine uurimise algusest EKP teavitab kontrollitavat üksust uurimise alustamisest kirja teel, mis saadetakse üksuse määratud esindajale, kes on üksuse juhatuse või järelevalvenõukogu liige.
Esmane teabenõue: Enne avakoosolekut saadab missioonijuht kontrollitavale üksusele esmase nõude vajaliku teabe ja küsitluste kohta. Selles antakse ülevaade andmetest, mida kontrollimeeskond vajab kontrolli ettevalmistamiseks ja uurimisetapi alustamiseks.
Avakoosolek: Avakoosolekut juhatab kontrollijuht ning see on kontrollitava üksuse ja kontrollirühma esimene ametlik kohtumine.
Kohapealsed kontrollitoimingud: See etapp koosneb küsitlustest ning menetluste, aruannete ja toimikute läbivaatamisest.
Järjepidevuse kontroll: Üks või mitu ühtse järelevalvemehhanismi eksperti, kes ei kuulunud kontrollirühma, kontrollib aruande kavandi järjepidevust eesmärgiga tagada, et i) aruande tekst on kooskõlas sisesuunistega ning ii) järeldused on hästi põhjendatud ja järjepidevad kõigi kontrollitud üksuste lõikes.
Aruande kavandil põhinev lõpetamiseelne koosolek: Kohapealse kontrolli lõpetamiseelsel koosolekul arutab kontrollijuht aruande kavandit kontrollitava üksusega.
Lõpparuanne: Kontrollijuht finaliseerib aruande kavandi, võttes arvesse nii järjepidevuse kontrollijatelt kui ka kontrollitavalt üksuselt saadud tagasisidet, ning esitab selle kontrollitavale üksusele.
Järelmeetmeid käsitlev kiri või järelevalveotsus: Kontrolli järelmeetmete etapi eest vastutavad ühised järelevalverühmad. Kohapealse kontrolli aruandes esitatud tähelepanekute ja meetmetega seotud järeltöö suhtes kohaldatakse ühtse järelevalvemehhanismi standardset lähenemisviisi. EKP saadab kontrollitavale üksusele järelmeetmeid käsitleva lõpliku kirja, milles kirjeldatakse soovitatud meetmeid, või järelevalveotsuse, milles kirjeldatakse järelevalvemeetmeid ja nõutavaid tegevusi, sealhulgas tähtaegu.

Ülesannete jaotus
  • EKP määrab kontrolli juhtiva missioonijuhi kas EKP enda või riikliku pädeva asutuse töötajate hulgast. Missioonijuht on kontrolli käigus läbi vaadatavate teemade puhul kontrollitava üksuse peamine kontaktisik. Missioonijuht juhib kontrollirühma tööd ja korraldab kontrolli eri etappe.
  • Kontrollirühma koosseisu määrab EKP. Kontrollirühm teeb kontrollitava panga tööruumides missioonijuhi vastutusel kõik vajalikud kontrollitoimingud. Rühma võivad kuuluda EKP või riiklike pädevate asutuste kontrollijad, asjaomase ühise järelevalverühma liikmed või muud EKP volitatud isikud.
  • Ühised järelevalverühmad teevad tihedat koostööd kohapealset kontrolli tegeva kontrollirühmaga, edendades tõhusat suhtlust ja teabevahetust, et tagada integreeritud ja terviklik lähenemisviis järelevalvetegevusele. Ühiste järelevalverühmade peamine panus kohapealsesse tegevusse hõlmab kohapealse töö ettevalmistamist ja võimalikku liitumist kontrollirühmaga, tihedat suhtlust kontrollijatega kohapealse töö etapis ja järelmeetmete võtmist kontrolli käigus tehtud tähelepanekute põhjal.
  • EKP finantsriskide kontrolli osakond ja mitterahaliste riskide kontrolli osakond jälgivad käimasolevaid kontrolle ja osalevad nendes, tagavad kontrolliaruannete järjepidevuse ja ajakohastavad kohapealsete kontrollide meetodeid. Samal ajal vastutab mitterahaliste riskide kontrolli osakond ka digitaalse tegevuskerksuse määruse kohaselt EKP kui määratud asutuse nimel EKP järelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste puhul ohuteabel põhineva läbistustestimisega seotud ülesannete eest. Üksikasjalikum teave on esitatud TIBER-EU raamistikku käsitlevas ühtse järelevalvemehhanismi rakendusjuhendis.
  • Sisemudelitega seotud uurimiste läbiviimise, seonduva hindamismetoodika – sealhulgas EKP sisemudelite juhendi – haldamise ja asjaomaste aruannete järjepidevuse kontrollimise eest vastutab sisemudelite uurimise osakond.
  • Operatsioonide ja integratsiooni osakond vastutab kohapealsete kontrollide kavandamise, toetamise ja jälgimise eest ning töötajate koordineerimise eest riiklike pädevate asutuste ja väliste teenuseosutajate vahel. Lisaks toetab osakond spetsiaalsete vahendite väljatöötamist ja kontrollijate koolitamist ning hõlbustab lõppkokkuvõttes kohapealse tegevuse lõimimist järelevalvetsüklisse.

EKP teeb koostööd riiklike pädevate asutustega, et veelgi suurendada kohapealsete järelevalveprotsesside tõhusust ja tulemuslikkust ning optimeerida järelevalveressursside kasutamist, kuna kohapealseid kontrolle teevad koordineeritult piiriülesed ja segameeskonnad. Kooskõlas riskipõhise lähenemisviisi, järelevalveprioriteetide ja muude järelevalvetegevuste reformimisega on kohapealsed kontrollid muutunud üha sihipärasemaks, neid teevad väiksemad meeskonnad ja nad kestavad lühemat aega. Kohapealsete kontrollide tulemused edastatakse kokkuvõtlikumalt, säilitades samal ajal selguse ja kvaliteedi. Selline lähenemisviis tugevdab proportsionaalsust, järjepidevust ja tõhusust.

Piiriüleste lähetuste puhul on missioonijuht EKP töötaja või riikliku pädeva asutuse töötaja riigist, mis ei ole kontrollitava üksuse asukohariik. Segameeskonna missiooni juhib selle riigi pädeva asutuse töötaja, kus kontrollitav üksus asub, kuid meeskonda kuuluvad ka EKP ja/või muude riiklike pädevate asutuste töötajad.

Ohuteabel põhinev läbistustestimine

Ohuteabel põhinev läbistustestimine on täiustatud küberkerksuse testimise vorm, mis matkib tegelike küberohu subjektide kasutatavat taktikat kontrollitud küberründes, et testida, kui turvalised on kriitiliste või oluliste funktsioonide aluseks olevad süsteemid praktikas. Tõelise küberründe kontrollitud imiteerimiseks viiakse test läbi peaaegu salastatult ja väga vähesed töötajad testitavast organisatsioonist on sellest teadlikud.

2025. aasta jaanuaris jõustunud digitaalse tegevuskerksuse määruse kohaselt on ohuteabel põhinev läbistustestimine teatavatele finantssektori ettevõtjatele kohustuslik. See hõlmab enamikku EKP järelevalve all olevatest olulistest krediidiasutustest, mille puhul EKP on ohuteabel põhineva läbistustestimise määratud asutus.

Eesmärk

Ohuteabel põhineva läbistustestimise eesmärk on pakkuda olulistele asutustele realistlikku õpikogemust. Riskide piiramise eesmärgil on testid rangelt kontrollitud. Samal ajal annavad need väärtuslikku teavet krediidiasutuse vastupanuvõime kohta tegelikele küberohtudele. Ohuteabel põhinev läbistustestimine täiendab muid järelevalvevahendeid, nagu kohapealsed kontrollid, temaatilised läbivaatamised ja küsimustikud, ning aitab luua tervikliku ülevaate krediidiasutuse küberkerksusest.

Lühiülevaade

  • Kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse määrusega teeb EKP ohuteabel põhineva läbistustestimise igas olulises krediidiasutuses üks kord kolme aasta jooksul. EKP ülesanne on ühtlasi anda krediidiasutustele teada, kas nad peavad seda kohustust täitma. Ohuteabel põhinev läbistustestimine on suhteliselt pikk protsess ja selleks kulub tavaliselt ligikaudu 12–18 kuud.
  • EKP on koostanud spetsiaalse ohuteabel põhineva läbistustestimise kübermeeskonna, kes teeb protsessi jälgimiseks tihedat koostööd riiklike pädevate asutuste ja riikide keskpankade vastavate kübermeeskondadega. Peamise metoodikana kasutab EKP TIBER-EU raamistikku. TIBER-EU raamistikku käsitlevas ühtse järelevalvemehhanismi rakendusjuhendis selgitatakse, kuidas raamistikku kasutatakse oluliste krediidiasutuste ohuteabel põhinevaks läbistustestimiseks.
  • Iga testi jaoks määratakse asutuse seisukohast lähtudes testijuhid. Nad jälgivad kogu protsessi, suhtlevad peamiste sidusrühmadega ja hindavad digitaalse tegevuskerksuse määruse täitmist ning valideerivad ja kiidavad heaks konkreetsed dokumendid ja sammud. Testijuhid on kogu testi vältel tihedalt kaasatud ning hindavad pidevalt testi ja selle läbiviimist, et kontrollida vastavust digitaalse tegevuskerksuse määrusele ja asjakohasele regulatiivsele tehnilisele standardile.
  • Kui ohuteabel põhinev läbistustestimine toimub kooskõlas asjaomase määruse ja regulatiivse tehnilise standardiga, antakse krediidiasutusele tõend. Tõend kinnitab ainult testimisnõuete järgimist, selles ei avaldata arvamust testi tulemuste ega tähelepanekute kohta. Samuti ei kinnitata selles krediidiasutuse üldist küberturvalisust.

Ohuteabel põhineva läbistustestimise protsess

Igal läbistustestimisel on kolm etappi: ettevalmistamine, testimine ja lõpetamine.

Ettevalmistusetapis moodustab testitav asutus väikese kontrollimeeskonna, kes on käimasolevast testist teadlik ja vastutab selle haldamise eest. Seejärel määratakse kindlaks testi ulatus, kehtestatakse operatiivsed turvameetmed ning hinnatakse ja maandatakse riske. Kontrollimeeskond valib ohuteadmusele ja punaste tiimide kasutamisele spetsialiseerunud teenusepakkujad.

  • Ohuteadmuse pakkuja analüüsib krediidiasutuse riskimaastikku ja teeb kindlaks selle kõige asjakohasemad ohustsenaariumid.
  • Punaste tiimide kasutamisele spetsialiseerunud teenusepakkuja arendab ja hiljem käivitab nende ohtude põhjal ründestsenaariumid.

Testimisetapis koostab ohuteadmuse pakkuja aruande asjaomaste ohusubjektide ja stsenaariumite kohta, mis võiksid olla suunatud pangasüsteemidele, mis toetavad ohuteabel põhineva läbistustestimise ajal tähelepanu keskmes olevaid kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone. Seejärel valitakse välja vähemalt kolm stsenaariumit ja punaste tiimide kasutajast teenusepakkuja teostab simuleeritud rünnaku. Punaste tiimide kasutajast teenusepakkuja peab tegutsema käitumiseeskirjade kohaselt ja järgima krediidiasutuse riskijuhtimise piiranguid.

Lõpetamisetapis keskendutakse saadud kogemusele, korratakse samme olulise krediidiasutuse kaitsjatega, esitatakse testi tulemused, hinnatakse mõju ja lepitakse kokku tuvastatud nõrkuste kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Võta ühendust

Klõpsa alloleval lingil, et võtta meili teel ühendust ohuteabel põhineva läbistustestimise kübermeeskonnaga.

Kõik selle jaotise teemad