Järelevalveprioriteetide kindlaksmääramine igal aastal on oluline vahend, et kooskõlastada järelevalvetegevust kogu ühtses järelevalvemehhanismis ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil. Selgelt sõnastatud järelevalveprioriteedid, millest on läbipaistvalt teavitatud avalikkust, aitavad tõhustada järelevalve mõju pankadele ja edendada üldiselt võrdseid võimalusi.

2021. aasta järelevalveprioriteedid lähtuvad pangandussektori peamiste riskide ja haavatavuste hinnangust. Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia on enneolematu sündmusena mõjutanud reaalmajandust ja pannud proovile Euroopa pankade vastupanuvõime. Pandeemia üldise mõju lõpliku tugevuse ja ulatuse suhtes püsib lühikeses ja keskpikas perspektiivis endiselt suur ebakindlus.

EKP pangandusjärelevalve hindab riske pidevalt ning võib kohandada oma järelevalveprioriteete ja -tegevusi kooskõlas suundumustega majanduskeskkonnas, milles järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused tegutsevad. Seda silmas pidades keskendub EKP pangandusjärelevalve oma ülesannete täitmisel neljale eelisvaldkonnale, mida praegune kriis on oluliselt mõjutanud. 2021. aasta eelisvaldkondadeks on:

• krediidiriski ohjamine;
• kapitali tugevus;
• ärimudeli jätkusuutlikkus;
• juhtimine.

Peale selle täidetakse 2021. aastal veel teisi järelevalveülesandeid, mis on seotud Euroopa panku ohustavate COVID-19 pandeemia mõjust kaugemale ulatuvate muude keskmise aja ja pikemaajaliste struktuursete riskidega. Järelevalveasutused pööravad tähelepanu ka sellele, kuidas pangad järgivad kliima- ja keskkonnariske käsitlevas EKP juhendis esitatud ootusi. Samuti keskendutakse rahapesust tulenevatele usaldatavusjärelevalve riskidele, küberiskidele ja digitehnoloogia arenguga seotud riskidele ning pankade valmisolekule Basel III raamistiku rakendamise lõppetapiks. Olenevalt kriisi edasisest arengust võidakse teatud järelevalvetegevusi korrigeerida ja kohandada vastavalt pankade riskiprofiili eripärale.

1 Krediidirisk

COVID-19 pandeemia ja halvenev makromajanduskeskkond mõjutavad otseselt pankade varade kvaliteeti, kuna tõenäoliselt alandatakse veelgi krediidireitinguid, suureneb finantsprobleemidega laenuvõtjate arv ja tagatisvara väärtus langeb. Avaliku sektori võetud toetusmeetmed, sealhulgas raha- ja eelarvepoliitilised, regulatiivsed ning järelevalvealased meetmed on avaldanud soovitud mõju finantskriisi vältimisel: pankade ja laenuvõtjate likviidsuspingeid leevendati ning selle tulemusel ei toonud likviidsusprobleemid kaasa maksevõimeprobleeme. 2008. aasta ulatuslik finantskriis, mil aegamisi kuhjunud viivislaenude maht ummistas pankade bilansse, näitas, kui oluline on tuvastada pandeemiast tingitud vaid ajutisi finantsraskusi ja pikemaajalist krediidikvaliteedi halvenemist ning neil vahet teha. Piisavate eraldiste moodustamine ja kahjude kajastamine enne moratooriumite ja eelarvepoliitiliste meetmete aegumist aitab vältida vabalangust ja protsüklilisi mõjusid, mis võivad suurendada pandeemiast tingitud majanduskahju.

Sellega seoses on oluline veelgi tõhustada juba 2020. aastal käivitatud algatusi tagamaks, et pangad järgivad krediidiriski mõju tuvastamisel, mõõtmisel ja maandamisel asjakohaseid riskijuhtimistavasid ning neil oleks tegevussuutlikkus toime tulla finantsprobleeme omavate laenuvõtjate arvu oodatava suurenemisega.

Peale selle keskendub EKP pangandusjärelevalve pankade krediidiriski juhtimise, tehingute, järelevalve ja aruandluse asjakohasusele. Eelkõige pööratakse tähelepanu pankade suutlikkusele tuvastada varade kvaliteedi halvenemine juba varajases etapis ning teha selle katteks õigel ajal piisavaid eraldisi, aga ka suutlikkusele pidevalt võtta vajalikke meetmeid laenuvõlgnevuste ja viivislaenude asjakohaseks juhtimiseks. Ühised järelevalverühmad kontrollivad pankade tavasid neis valdkondades ning teevad vajaduse korral sihipäraseid süvaanalüüse ja kohapealseid- või väliskontrolle.

2 Kapitali tugevus

Suurem krediidirisk ja võimalikud turukohandused võivad halvendada pankade omavahendite suhtarve. On oluline tagada pankade kapitalipositsioonide adekvaatsus ja tuvastada pankade eripärast tulenevad haavatavused varajases etapis, et võtta asjakohaseid parandusmeetmeid.

Seetõttu peavad pangad kapitali planeerimisel järgima usaldusväärseid tavasid lähtuvalt kapitali prognoosidest, mida saab kiiresti kohandada vastavalt muutuvale keskkonnale, eelkõige kriisiolukorras. Ühised järelevalverühmad kontrollivad pankade kapitali planeerimise asjakohasust ning osutavad dividendide jagamise ja aktsiate tagasiostu põhimõtetes esinevatele probleemidele. Ühtlasi tehakse 2021. aastal Euroopa Pangandusjärelevalve koordineeritav ELi-ülene stressitest, mis on oluline element pankade kapitali vastupanuvõime hindamisel kapitali planeerimist puudutava järelevalvealase dialoogi käigus.

3 Ärimudeli jätkusuutlikkus

Praegune keskkond, kus tooni annavad madalad intressimäärad, ülevõimsus, vähene kulutõhusus ning pankade ja mittepankadest finantsasutuste pakutav konkurents, avaldab jätkuvalt survet pankade kasumlikkusele ja ärimudelite jätkusuutlikkusele. Seda võimendab veelgi COVID-19 pandeemia.

2021. aastal jätkab EKP pangandusjärelevalve jõupingutusi, et käsitleda võimalikke kitsaskohti pankade strateegilistes plaanides ja meetmetes, mida kõrgema tasandi juhtkonnad on võtnud olemasolevate probleemide lahendamiseks. Kuna pandeemia on kiirendanud digitehnoloogiale üleminekut, hindavad järelevalveasutused pankade edusamme seoses nende suundumustega. Vajaduse korral peavad ühised järelevalverühmad pankade juhtkondadega struktureeritud järelevalvealast dialoogi nende äristrateegiate järelevalve teemal.^[1]

4 Juhtimine

Tavaolukorras täidavad usaldusväärsed juhtimistavad ja tõhus sisekontroll tähtsat osa panku ohustavate riskide maandamisel. Veelgi olulisem on nende roll kriisi ajal. Tugevad juhtimistavad on oluline tegur kriisiga toimetulekul. Seepärast on juhtimise hindamine ka järelevalveasutuste fookuses. Peale selle pööratakse jätkuvalt tähelepanu pankade kriisiriski juhtimise raamistike asjakohasusele ning pankade suutlikkusele neid praeguse kriisi kontekstis sobival viisil kohandada ja rakendada. Juhtorganitel peab olema juurdepääs riskiteabele, et seda hinnata ja selle täpsust tõhusalt vaidlustada. Eelkõige puudutab see krediidiriski juhtimise tavadega seotud teavet ning tegevussuutlikkust ja eraldiste moodustamise mehhanismide asjakohasust valitsevas keskkonnas. EKP pangandusjärelevalve toob välja kitsaskohti seoses juhtkonnale esitatava riskiteabega ning pankade suutlikkusega koondada riskiandmeid. Ühtlasi kontrollitakse pankade IT- ja küberriski haldustavasid ja juhtimist, sealhulgas tegevuse kolmandatele osapooltele edasiandmisest tulenevaid riske. EKP pangandusjärelevalve hindab jätkuvalt terrorismi rahastamise ja rahapesuga seotud riskide mõju usaldatavusnõuete täitmisele, pidades eelkõige silmas pankade sisekontrolli raamistikke.