Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP) 2019. aastal

Kord aastas avaldame kokkuvõtte kõigi meie otsese järelevalve alla kuuluvate pankade SREPi tulemustest.

2019. aasta SREPi üldised järeldused – väljavõte 2019. aasta SREPi koondtulemustest

SREPi 2019. aasta tsükli esimese taseme põhiomavahendite (CET1) nõuded ja soovituslikud nõuded (v.a süsteemsed puhvrid ja vastutsüklilised puhvrid) on 2018. aasta tsükliga võrreldes üldjoontes stabiilselt ligikaudu 10,6% tasemel.

Endiselt on järelevalvefookuses ärimudelid. Järelevalveekspertide hinnangul on pankade ärimudelite jätkusuutlikkus 2019. aasta SREPi üks olulisi riskivaldkondi.

Juhtimine on samuti järelevalve seisukohalt endiselt erilist muret tekitav riskivaldkond. SREPi punktisummad on halvenenud juhtorganite tegevuse vähese tõhususe, sisekontrolli puudujääkide ja tegevuste edasiandmise kehva korralduse tõttu ning pankade kehva suutlikkuse tõttu koondada andmeid.

Viis aastat tagasi, kui EKP asus täitma oma järelevalveülesandeid, oli oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht ligikaudu 1 triljon eurot (viivislaenude suhtarv 8%). 2019. aasta septembri lõpuks oli see vähenenud 543 miljardi euroni (viivislaenude suhtarv 3,4%).

Mitme olulise krediidiasutuse puhul on järelevalveekspertide pidevas fookuses ka ühekordsetest kahjumitest ning suurenenud IT- ja küberriskist tulenevad operatsiooniriskid.

Üldiselt on vaja märkimisväärselt tõhustada kahte olulist kapitali ja likviidsusega seotud riskijuhtimisprotsessi, pidades muu hulgas silmas nende edaspidi suurenevat rolli SREPis. Nendeks protsessideks on sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP).