Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess 2016. aastal

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) eesmärk on edendada vastupidavat pangandussüsteemi, mis on majanduse jätkusuutliku ja usaldusväärse rahastamise eeltingimus.

SREP 2016. aastal

EKP juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  • Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta turukuritarvituste määrusele peavad krediidiasutused, kes on väärtpaberitega avalikult kaubelnud, hindama, kas teise samba kohustuslikud nõuded vastavad siseteabe kriteeriumitele ja tuleks avalikustada.
    16. aprilli 2014. aasta turukuritarvituste määrus
  • EBA 16. detsembri 2015. aasta arvamuses märgitakse, et „pädevad asutused peaksid kaaluma kapitalinõuete määruse artikli 438 punkti b sätete kasutamist, et nõuda krediidiasutustelt maksimaalset jaotatavat summat puudutavate kapitalinõuete avalikustamist […], või peaksid vähemalt mitte takistama või heidutama krediidiasutusi seda teavet avalikustamast”.
    EBA 16. detsembri 2015. aasta arvamus

Eelöeldut arvesse võttes ei takista ega heiduta EKP krediidiasutusi avalikustamast maksimaalset jaotatavat summat puudutavaid kapitalinõudeid.

2016. aasta SREPi metoodika väljaanne

Kapitalinõuded

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) summa, mida otsese järelevalve alla kuuluvad pangad peavad vastavalt SREPi nõuetele hoidma, püsib 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes üldjoontes muutumatuna. See on keskmiselt ja mediaanarvestuses umbes 10% riskiga kaalutud varade kogusummast.

  • Arvestades euroala positsiooni majandustsüklis, tuleb pangandussüsteemis olemas olevat kapitali säilitada üldjoontes senisel tasemel – teatavad pangad peavad kaasama veidi lisakapitali, samal ajal kui teised võivad oma kapitalivaru pisut vähendada.
  • 2016. aasta SREP võtab arvesse jätkuvalt loidu majanduskeskkonda, kuna pangad peavad kohandama oma ärimudelid valitsevatele rahastamistingimustele ning tegema korrektsioone muude probleemide, nagu ülemäärase tootmisvõimsuse ja turu killustatuse arvessevõtmiseks, mis kõik on seadnud nende kasumlikkuse surve alla. Seoses sellega on ka oluline märkida, et mõnes riigis avaldavad viivislaenud pankade kasumlikkusele jätkuvalt negatiivset mõju.

SREPi käigus määrab järelevalveasutus kindlaks pankade kapitalinõuded, kuid võib ka otsustada võtta pankade suhtes täiendavaid meetmeid, sealhulgas likviidsus- ja kvalitatiivseid meetmeid.