EKP hoiab kapitalinõuded 2024. aastal stabiilsena ja kohandab järelevalveprioriteete

19. detsember 2023

• Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused näitavad, et pankade kapitali- ja likviidsuspositsioon on tugev ning kasumlikkus kasvanud.
• Halvenevate riskiväljavaadete tõttu on sisejuhtimine, riskiohje ja kapitali planeerimine järelevalvetegevuse seisukohast jätkuvalt keskse tähtsusega valdkonnad.
• Üldine keskmine SREPi punktisumma jäi üldjoontes samaks; esimese taseme põhiomavahenditele (CET1) kehtestatud 2. samba kapitalinõuete keskmine määr oli 1,2% võrreldes 1,1%ga 2023. aastal.
• CET1 üldised ja soovituslikud kapitalinõuded kasvasid 10,7%-lt 11,1%ni, kajastades makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju.
• Kohandatud järelevalveprioriteetide keskmes on vastupanuvõime tugevdamine lühiajalistele riskidele, juhtimise ning kliima- ja keskkonnariskide ohjamise tõhustamine ning täiendavad edusammud digipöörde ja tegevuskerksuse valdkonnas.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2023. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused ning järelevalveprioriteedid aastateks 2024–2026.

SREP kuulub Euroopa pangandusjärelevalve põhiülesannete hulka, mille abil hinnatakse pankade riske ja seda, kui hästi pangad neid juhivad. SREPi tulemuste põhjal kehtestab EKP pankadele kapitalinõuded ja kvalitatiivsed meetmed puuduste kõrvaldamiseks. Samuti võetakse SREPi tulemusi arvesse EKP järgneva kolme aasta järelevalveprioriteetide määratlemisel.

Euroala pangandussektor oli 2023. aastal jätkuvalt tugev ja vastupidav. Keskmises arvestuses säilitasid pangad tugeva kapitali- ja likviidsuspositsiooni, mis ületas märgatavalt regulatiivseid nõudeid. Pankade kasumlikkus naasis enam kui kümne aasta kõrgeimale tasemele, suurendades nende vastupidavusvõimet välisšokkidele, selgus 2023. aasta ELi-ülese stressitesti tulemustest.

Samal ajal on kehv makromajanduslik väljavaade ja rangemad rahastamistingimused Euroopa pankade jaoks endiselt riski allikas. Intressimäärade kiire tõus on aidanud suurendada pankade üldist kasumlikkust, kuid selle mõju väheneb, kui pangad kannavad kõrgemad intressimäärad edasi hoiustajatele. Samal ajal on kõrgematel intressimääradel olnud oma osa krediidi-, hindamis- ja likviidsusriski kasvus. Ebastabiilsus turgudel 2023. aasta märtsis tõi selgelt välja, kuivõrd oluline on intressimäärariski tõhus ohjamine pangandussektoris.

Selle taustal püsis keskmine SREPi punktisumma üldjoontes stabiilselt 2,6 juures (vahemikus 1–4). Seejuures jäi 70% pankade punktisumma samaks mis 2022. aastal, 14% pankade punktisumma oli sellest halvem ja 15% oma parem.

EKP suurendas oma jõupingutusi tagamaks, et pangad astuksid tagantjärele samme, et tegeleda lahendamata puuduste ja nende suhtes kehtestatud meetmetega. EKP kehtestas kvalitatiivseid meetmeid, mis on tema järelevalvevahendite paketi keskne komponent, eelkõige sisejuhtimise, krediidiriski ohjamise ja kapitali planeerimisega seotud puudujääkide kõrvaldamiseks. Pangad peavad ka edaspidi pöörama erilist tähelepanu sisejuhtimisele, sest puudujääkide kõrvaldamiseks selles valdkonnas on määratud meetmed neljast pangast kolmele. Makrorahandusliku keskkonna muutumise tõttu kasvas märkimisväärselt nende meetmete hulk, mille eesmärk on vähendada likviidsusriski ja pangaportfelli intressiriski.

2023. aastal tegid järelevalveasutused tööd selle nimel, et mõista paremini nõrkade ärimudelite aluseks olevaid tegureid. Nad märkisid, et korduvad struktuursed probleemid on tingitud kesisest strateegilisest planeerimisest ja ebapiisavast mitmekesistamisest, mida süvendavad veelgi puudused sisejuhtimises.

Selle hindamistöö tulemusel suurenesid esimese taseme põhiomavahenditele (CET1) kehtestatud pangapõhiseid 2. samba kapitalinõuded keskmiselt 1,1%-lt ligikaudu 1,2%ni riskiga kaalutud varadest. 2. samba kapitalinõuded sisaldavad kaheksale pangale seoses riskantse finantsvõimendusega kehtestatud lisanõudeid ja 20 pangale seoses viivislaenudega kehtestatud lisanõudeid.

CET1ga seotud üldised nõuded ja 2. samba mittesiduvad soovituslikud nõuded suurenesid keskmiselt 11,1%ni võrreldes 10,7%ga 2023. aastal. See oli peamiselt tingitud vastutsüklilise kapitalipuhvri taaskehtestamisest või suurendamisest mitmes riigis ning vähemal määral riskiprofiilide ja viivislaenudega seotud lisanõuete muutumisest. Kogukapitaliga seotud üldised nõuded ja 2. samba mittesiduvad soovituslikud nõuded kasvasid pisut, jõudes 15,5%ni riskiga kaalutud varadest võrreldes 2022. aasta SREPi tsüklis kehtestatud 15,1%ga.

EKP kohaldas esimest korda 2. samba kapitalinõudeid finantsvõimenduse määra kohta kuue panga suhtes, kellel on eriti suur ülemäärase finantsvõimenduse risk. Nende pangapõhiste kohustuslike nõuete keskmine suurus on 10 baaspunkti ja need määrati lisaks kõigi pankade jaoks siduvale finantsvõimenduse määra 3% miinimumnõudele. Samuti kohaldas EKP seitsme panga suhtes 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta.

Peale selle rakendas EKP kolme panga suhtes kvantitatiivseid likviidsusmeetmeid, kehtestades minimaalsed toimetulekuperioodid ja vääringupõhise likviidsuspuhvri.

Eelnevat arvesse võttes on EKP oma järgmise kolme aasta järelevalveprioriteete veidi kohandanud. Et tugevdada pankade vastupanuvõimet otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele (1. prioriteet), ootab EKP pankadelt puudujääkide kõrvaldamist varade ja kohustuste juhtimise raamistikes ning krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski ohjamises. Samuti peavad pangad kiirendama sisejuhtimises ning kliima- ja keskkonnariskide ohjes esinevate puuduste tõhusat kõrvaldamist (2. prioriteet). Ühtlasi tuleb neil teha täiendavaid edusamme digipöörde saavutamisel ja välja töötada usaldusväärsed tegevuskerksuse raamistikud (3. prioriteet).

Meediakanalite küsimustele vastab Andrea Zizola (tel: +49 69 1344 6551).

Märkus.

• Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus hindavad järelevalveasutused igal aastal pankade riske ning määravad kindlaks nende individuaalsed kohustuslikud ja soovituslikud kapitalinõuded (mis lisanduvad seadusega sätestatud miinimumkapitalinõuetele). Hinnatakse nelja põhielementi: ärimudelite elujõulisus ja jätkusuutlikkus; sisejuhtimise ja riskijuhtimise adekvaatsus; kapitaliga seotud riskid ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid. Igale elemendile antakse hinne vahemikus 1–4 (millest „1 ”on parim ja „4” on halvim) ning seejärel liidetakse punktid kokku, et saada üldhinnang (mis jääb samuti vahemikku 1–4).
• 2023. aasta SREPi hindamistsükkel põhines üldjoontes 2022. aasta lõpu seisuga kogutud andmetel. 2023. aasta SREPi hinnangutest tulenevaid otsuseid kohaldatakse 2024. aastal.
• Kapital, mida pangad peaksid SREPi tulemusena hoidma, koosneb kahest osast. Esimene komponent on 2. samba kapitalinõuded (P2R), mis hõlmavad riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Teine komponent on 2. samba soovituslikud nõuded (P2G), milles osutatakse kapitalitasemele, mida pangad peaksid hoidma, et neil oleks stressiolukorraga toimetulekuks piisav puhver (eelkõige hinnatuna järelevalvealaste stressitestide negatiivse stsenaariumi alusel). 2. samba kapitalinõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed. 2. samba soovituslikud nõuded ei ole siduvad.
• 2. samba kapitalinõuded ei hõlma ülemäärase finantsvõimenduse riski, mida katavad 2. samba kapitalinõuded finantsvõimenduse määra kohta. 2. samba kapitalinõudeid finantsvõimenduse määra kohta väljendatakse protsendina finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajast, mis hõlmab panga varasid ja bilansiväliseid kirjeid olenemata nende riskitasemest. Seega ei põhine need nõuded riskil.
• Üldised ja soovituslikud kapitalinõuded: 1. sammas + 2. samba kohustuslikud kapitalinõuded + kombineeritud puhvri nõue + 2. samba soovituslikud nõuded. Kapitali koosseisu kohta vt lähemalt järelevalvemetoodika. Kõik näitajad esitatakse protsendina riskiga kaalutud varadest.
• Kombineeritud puhvri nõuded hõlmavad kapitali säilitamise puhvrit, vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja süsteemse riski puhvreid (süsteemse riski puhvrid hõlmavad globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvreid ning süsteemseid riske), mis on ELi kapitalinõuete direktiiviga (CRD IV) või riiklike ametiasutuste poolt kehtestatud õiguslikud nõuded.