Mis on kõrge prioriteediga vähem olulised krediidiasutused?

24. märts 2016 (ajakohastatud 12. detsembril 2018)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruses on sätestatud, et võttes arvesse eelkõige asjaomase järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse riskiolukorda ja võimalikku mõju riigisisesele finantssüsteemile, määratleb EKP kriteeriumid, mille alusel määratakse, millist teavet milliste järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste kohta esitatakse. Sellest tulenevalt oli juba 2014. aasta novembris ühtse järelevalvemehhanismi algusetapis selge, et tuleb koostada kõrge prioriteediga krediidiasutuste nimekiri.

Vähem olulisi krediidiasutusi võib pidada eriti prioriteetseks mitmesugustel põhjustel. Näiteks kui vähem olulise krediidiasutuse võib suuruse kriteeriumi alusel peaaegu liigitada oluliseks krediidiasutuseks, peetakse seda de facto kõrge prioriteediga krediidiasutusteks. Ühtlasi kehtib nõue, et iga riigi kohta on vähemalt kolm kõrge prioriteediga vähem olulist krediidiasutust. Kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste määramisel võetakse arvesse ka nende sisemist riskitaset ja mõju riigi majandusele. Sisemise riskitaseme analüüsimiseks viivad riiklikud pädevad asutused tavapärase järelevalvetegevuse käigus läbi riskihindamise, järgides ühtse järelevalvemehhanismi ühiseid meetodeid. Hindamisel võetakse arvesse eri tegureid, näiteks krediidiasutuse ärimudelit, sise- ja riskijuhtimist, kapitaliriski ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riske. Vähem olulise krediidiasutuse mõjuhinnangu eesmärk on analüüsida krediidiasutuse mõju riigi finantssüsteemile ja ühtsele järelevalvemehhanismile. Selleks võetakse lisaks krediidiasutuse suurusele (koguvarad) arvesse ka tema seotust ülejäänud finantssüsteemiga.