„Järgmiseks tormiks oleme paremini valmistunud”

Intervjuu EKP järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouyga, Supervision Newsletter, 14. november 2018

Interview with Danièle Nouy

Aasta lõpus EKP järelevalvenõukogu esimehena oma viieaastast ametiaega lõpetava Danièle Nouy väitel on Euroopa pangandusjärelevalve järgmiseks kriisiks paremini valmistunud ja pankade vastupanuvõime on pärast Lehman Brothersi investeerimispanga kokkuvarisemist paranenud. Ometi ärgitab Nouy Euroopat tegema suuremaid jõupingutusi pangandusliidu edendamiseks ning pangandussektori konsolideerimise ja kasumlikkuse suurendamiseks.

Kümme aastat pärast Lehmani kokkuvarisemist ja neli aastat pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist – kui kaugele on teie kui EKP pangandusjärelevalve viieaastase töökogemusega juhi hinnangul Euroopas jõutud pankade paremaks ja turvalisemaks muutmisel?

Pangad on viimase kümne aasta jooksul kindlasti turvalisemaks ja usaldusväärsemaks muutunud. Nende kapitalibaas on kriisieelsest suurem ja ka kapitali kvaliteet on paranenud. Oluliste krediidiasutuste püsiva valimi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ulatus 2018. aasta teise kvartali lõpus 13,8%ni, kuigi pangad olid eelnevalt kasutanud osa oma kapitalipuhvritest bilansside korrastamiseks. Tänu uutele eeskirjadele, mis näevad ette näiteks likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja kohaldamist, on pangad parandanud ka oma rahastamis- ja likviidsusolukorda.

Seega ollakse võimalike tulevaste vapustustega toimetulekuks paremini ette valmistatud. Mõned pangad peavad veel tegelema varasemate probleemide lahendamisega, kuid selleski tehakse edusamme. Viivislaenude maht on vähenenud viimase nelja aasta jooksul ligi 30% – ligikaudu 1 triljonilt eurolt 2014. aastal nüüdseks 680 miljardile eurole.

Kõik see on muutnud pangandussektori veelgi vastupidavamaks. Sellegipoolest tuleb meil jätkata jõupingutusi selle nimel, et pangad ei peaks toime tulema järgmise kriisiga ajal, mil nad tegelevad veel eelmise kriisi tagajärgedega. Oleks naiivne eeldada, et ühtegi kriisi enam kunagi ette ei tule, nii et selleks tuleb valmis olla. Ja me olemegi valmis. Kehtestatud on uus Euroopa raamistik kriiside ohjamiseks ja maksejõuetuks jäänud pankadega tegelemiseks. See võimaldab meil võtta koostöös ühtse kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Komisjoniga tõhusaid ja kooskõlastatud meetmeid võimalike kriiside lahendamiseks.

Mida peate Euroopa järelevalve seni suurimaks saavutuseks ja millises valdkonnas näete veel arenguruumi?

Esimese asjana nimetaksin seda, kui kiiresti Euroopa pangandusjärelevalve on üles ehitatud. Järelevalve loomise otsus tehti 2012. aasta juunis ja vaid kaks aastat hiljem oli see juba täielikult toimiv. Inimeste värbamine üle kogu Euroopa, põhimeetodite väljatöötamine ja vajalike protsesside sisseseadmine toimus väga lühikese aja jooksul. See oli minu arvates tõesti suur saavutus.

Viimase nelja aasta jooksul oleme loonud kogu euroalal õiglase ja järjepideva järelevalve. Sellega oleme aidanud oluliselt vähendada riske pangandussektoris. Mainisin juba viivislaenude valdkonnas tehtud tööd, kuid sellele võib lisada veel näiteks sisemudelite sihipärase läbivaatamise, meie töö juhtimise valdkonnas ja läbiviidud stressitestid.

Muidugi on tööd tehtud ka paljudes muudes valdkondades. Oleme loonud pankadele võrdsed tingimused kõigepealt juba sellega, et kohaldame samu rangeid järelevalvestandardeid kogu euroalal. Samuti oleme aidanud ühtlustada asjaomaseid õigusraamistikke. Järelevalveasutusena on meie volitused selles valdkonnas siiski piiratud ja eeskirjade edasine ühtlustamine on seadusandjate ülesanne. Nende töö ei ole kaugeltki lõppenud, sest Euroopa pangandusjärelevalve vajab üleeuroopalisi eeskirju.

Järelevalveasutuste töö näib vahel olevat vastuoluline: nad käsivad pankadel leida viise kasumlikkuse tagamiseks, kuid mitte võtta liigseid riske, ja laieneda, kuid mitte nii palju, et poleks võimalik maksejõuetuks muutuda. Millised on järelevalveasutuste põhikaalutlused seoses pankade tegevusega?

Pangad vajavad turvalisi ja usaldusväärseid ärimudeleid, et pakkuda teenuseid Euroopa äriühingutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kodumajapidamistele. Ärimudelid peavad seetõttu olema ühtaegu nii jätkusuutlikud kui ka kasumlikud. Paljud Euroopa pangad ei teeni oma kapitalikulu katmiseks piisavalt ja see ei ole pikas plaanis jätkusuutlik. Kui pangad ei teeni kasumit, et suuda nad moodustada vajalikke kapitalipuhvreid, mis võib omakorda ajendada neid võtma liigseid riske.

Nii et kokkuvõttes on küsimus tasakaalus. Pangad peavad olema kasumlikud, kuid kasumit ei saa teenida riske võtmata. Õigupoolest on riskide võtmine pangandusele loomuomane. Pankade jaoks on oluline suuta neid riske nõuetekohaselt tuvastada, juhtida ja maandada. Liiga suur risk on selline, mis ületab panga võimet seda juhtida ja katta. Järelevalveasutusena pöörame seega erilist tähelepanu just küsimusele, kuidas pangad juhivad oma riske.

Euroopa pangandussektori konsolideerimisega seoses tuleb märkida, et suurem turg, kus pangad saavad piiriüleselt konsolideerida, aitaks pangandussektori taas vormi viia. Samal ajal aitaksid head piiriülese pangandusturu tingimused hajutada riske kogu pangandussektoris, vähendades seega süsteemse maksejõuetuse ohtu. Muidugi on õigusnorme täiustatud ka selles valdkonnas. Seadusandjad on kehtestatud vajalikud eeskirjad, sealhulgas teise taseme omavahendite lisanõuded süsteemselt olulistele pankadele, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded ning kogu kahjukatmisvõime tingimused. Samuti on sisse seatud menetlused, mis peaksid tagama nõuete täitmise isegi suurte pankade maksejõuetuks jäämisel.

Olete mitu korda rõhutanud, et pangandusjärelevalve ülesanne ei ole „päästa” kõik pangad ja et alati on olemas panku, mis muutuvad maksejõuetuks. Milline on EKP pangandusjärelevalve lähenemisviis riskijuhtimisele ehk tema n-ö riskivalmidus?

Meie eesmärk on tagada vastupidav ja sujuvalt toimiv pangandusturg. Selleks et turg saaks hästi toimida, peab pankadel olema võimalik jääda maksejõuetuks. Kui puuduks maksejõuetuks jäämise oht, lõpeks konkurents, turg ei oleks enam dünaamiline ja edusammud peatuksid. Maksejõuetuks jäämise võimaluse kaotamine ei ole otstarbekas ega soovitatav. Nii et pingete kasvades oleme valmis selleks, et peame võtma möödapääsmatuid meetmeid ja kuulutama panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks.

Me ei saa ega tohi iga hinna eest vältida pankade maksejõuetuks jäämist. Selle asemel teeme jõupingutusi maksejõuetuks jäämise ohu vähendamiseks ja selle mõju leevendamiseks. Sel eesmärgil teeme me pankade üle sõltumatut, ettevaatavat ja riskipõhist järelevalvet. Ühtlasi teeme tihedat koostööd ühtse kriisilahendusnõukoguga, et valmistuda pankade võimalikuks maksejõuetuseks. Samuti nõuame, et pangad koostaksid eesmärgipärased ja mõistlikud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad.

Banco Popular, Veneto Banca ja Banca Popolare di Vicenza – kas peate nendega juhtunut EKP pangandusjärelevalve ebaõnnestumiseks? Miks ei tuvastatud nende probleeme põhjaliku hindamise käigus 2014. aastal, kui lahenduse leidmine oleks olnud odavam?

Nende pankade väga nõrk seisund tehti kohe alguses kindlaks. Pärast järelevalvekohustuste ülevõtmist hindasime põhjalikult nende puudujääke ja palusime neil võtta meetmeid jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Vajalikke meetmeid siiski ei võetud või võeti liiga hilja ja liiga piiratult ning pankade olukord halvenes seega veelgi. Seetõttu oli nende maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks kuulutamine kokkuvõttes ainus võimalik tulemus.

Üha valjemalt kõlavad üleskutsed tõeliselt üleeuroopaliste pankade moodustamiseks, et muu hulgas vastu panna üleilmsete investeerimispankade mõjule. Kuidas saaks seda Teie arvates saavutada?

Nagu juba ütlesin, on Euroopas endiselt palju panku, kes ei teeni oma kapitalikulu katmiseks piisavalt. Mõnda aega võib see toimida, kuid mitte igavesti, sest selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Kasumlikkuse puudumisel on arvukalt põhjuseid. Üks neist on pangateenuste pakkumise üleküllus Euroopas. Kasumlikkuse suurendamise üheks võimaluseks on teatav konsolideerimine riigi või Euroopa tasandil.

Tänu pangandusliidule on pankadel nüüd rohkem ühinemisvõimalusi. Võimalike partnerite valik on laienenud. Nii et edaspidi toimub tõenäoliselt rohkem piiriüleseid ühinemisi. See aitab vähendada sektori mahukust ning süvendada Euroopa finantslõimumist.

Ühinemiste soovitatavuse või mittesoovitatavuse üle otsustamine ei ole siiski järelevalveasutuste ülesanne. Selle otsuse peavad tegema pangad ja turuosalised. Meie kohustus on pigem üle vaadata ühinevate pankade ootused, et tagada uue üksuse ärimudeli põhinemine kindlatel alustel ja usaldusväärsel stsenaariumil ning kehtestada loa andmisel vajaduse korral teatavad tingimused. Sellega seoses on väga kasulik, et pankade järelevalve on kogu euroalal nüüd ühetaoline. Väiksem killustatus ja ühtlustatum õigusraamistik soodustavad ilmselgelt ka Euroopa piiriüleste pangagruppide arengut.

Millised on Teie arvates suurimad eelised ja probleemid, tegutsedes liidus, kus 19 riiklikul asutusel on igaühel erinev ajalugu ning erinevad kogemused, teadmised ja oskused?

Probleeme on loomulikult palju alates ühtlustatud õigusraamistiku puudumisest kuni töötamiseni eri keeltes ja kultuurikeskkondades. 19 riigi ja 26 riikliku asutuse järelevalvespetsialistide toomiseks ühe laua taha on vaja otsustavust ja suuri jõupingutusi. Ometi on meeldiv näha, kuidas inimesed üle kogu Euroopa suudavad ühiselt tegutseda ja kuidas nad täiustavad järelevalvet, tuvastades ja kasutades parimaid järelevalvetavasid ning õppides üksteiselt ja edendades Euroopa ühist kultuuri.

Sellisel koostööl on ka palju eeliseid ja seetõttu väärib see jõupingutuste tegemist. Euroopa järelevalverühmad suudavad puhtalt riiklike rühmadega võrreldes palju rohkem saavutada. Erinevad vaatenurgad aitavad järelevalveasutustel leida paremaid lahendusi. Samuti aitavad need võidelda riiklike eelarvamustega, mis sageli pärsivad heal tasemel järelevalvet. Euroopa pangandusjärelevalve võimaldab teha kõigi euroala pankade üle sama ranget ja õiglast järelevalvet. Kokkuvõttes oleme koos tugevamad ja nii pangad kui ka järelevalveasutused on järgmiseks tormiks paremini valmistunud.

Millised on pangandusliidu täielikuks väljakujundamiseks vajalikud peamised tegurid? Mida tähendab tugev pangandusliit Euroopa jaoks?

Teisest küsimusest alustades on loogika üsna selge. Tugev pangandusliit tähendab turvalisemaid ja kindlamaid panku, kes on paremini suutelised usaldusväärselt toetama nii Euroopa ettevõtteid kui ka kodumajapidamisi. See aitab oluliselt parandada majandustingimusi.

Nimetatud kasu saamiseks peame pangandusliidu siiski kõigepealt lõplikult välja kujundama. Mainisin juba vajadust kujundada pankadele suunatud eeskirjad ümber tõeliselt üleeuroopalisteks eeskirjadeks. Killustatud õigusraamistik ei saa toetada tõelist pangandusliitu. Turgu killustab praegu ka ulatuslik ringkaitse ja seetõttu tuleb veel tegeleda nii mõnegi tõkke kõrvaldamisega. Pean silmas takistusi näiteks kapitali, likviidsuse ja riskide kontsentreerumisega seotud piiriüleste erandite kasutamisel.

Peale selle on vaja suurendada solidaarsust, mille näiteks on Euroopa hoiuste tagamise skeem. Ühtne järelevalvemehhanism on oluliselt vähendanud riskitaset euroala pankades, nii et nüüd on aeg selleks sammuks küps. Samal ajal peame kehtestama ühtse kriisilahendusfondiga seotud Euroopa kaitsemeetme.

Mis on Teie suurim mure seoses Euroopa institutsioonilise raamistikuga?

Edasipüüdlikkus ja kiirus on olulised küsimused. Minu suurim mure on see, et Euroopa jõupingutused pangandusliidu lõplikuks väljakujundamiseks võivad olla liiga väikesed ja tulla liiga hilja. Mälestus kriisist on tuhmumas, riiklikud huvid võivad saada ülekaalu ja tahe toetada Euroopa reforme võib olla nõrgenemas. See võib edaspidi lihtsalt probleeme põhjustada. Euroopa seadusandjad olid väga julged ja kahtlemata õigel teel, kui otsustasid veelahkme ületada ning minna riiklikult pangandusjärelevalvelt üle Euroopa pangandusjärelevalvele. Praegu poolel teel olles ei saa me peatuda, sest järgmise tormi saabudes oleksime haavatavad. Peame oma jõupingutused lõpule viima. Nii võivad meie kulud kriisi ajal olla väiksemad ja headel aegadel saadav kasu võib olla suurem.

Millisena näete Euroopa pangandusjärelevalve tulevikku viie aasta pärast?

Euroopa pangandusjärelevalve on alates loomisest 2014. aastal teinud suuri edusamme. Oleme algusest peale üles ehitanud hästi toimiva järelevalvesüsteemi. Kuna aga loomisest on möödas ainult neli aastat, on loomulikult veel valdkondi, mida saaks täiustada. Peame parandama otsustusprotsessi – suurt kasu tooks ühtse järelevalvemehhanismi raamistikus kajastuv tõeline volituste delegeerimine. Samuti peame jätkuvalt tegelema protsesside lihtsustamisega, et muu hulgas vältida töö dubleerimist riiklike järelevalveasutuste ja EKP vahel. Peame edendama teabe ja kogemuste vahetamist riiklike järelevalveasutuste ja EKP vahel. Laiemas plaanis peaksime täielikult teadvustama, et euroala pangandusjärelevalve asutustel on nüüd üleeuroopalised volitused sõltumata sellest, kas nad töötavad Pariisis, Frankfurdis, Brüsselis või Madridis.

Schedule of events

Kontaktandmed