Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP) 2017. aastal

Oluliste pankade SREP

• 2017. aasta SREPi metoodika väljaanne

  ENGLISH

  OTHER LANGUAGES (15) +

  Select your language

  DeutschDE EλληνικάEL EspañolES Eesti keelET SuomiFI FrançaisFR ItalianoIT LietuviųLT LatviešuLV MaltiMT NederlandsNL PortuguêsPT SlovenčinaSK SlovenščinaSL SvenskaSV

• Esitlus: 2017. aasta SREP 2018. aasta kohta, 2018. aasta järelevalveprioriteedid ja 2018. aasta stressitest
• Järelevalveveerg. Mis on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess?

Kapitalinõuded

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) summa, mida otsese järelevalve alla kuuluvad pangad peavad vastavalt SREPi nõuetele hoidma, püsib 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes üldjoontes muutumatuna. See on keskmiselt umbes 10% riskiga kaalutud varade kogusummast. Üksikute pankade lõikes see summa siiski varieerub: osa peab kaasama lisakapitali, samal ajal kui teised võivad hoitava kapitali summat vähendada.

• 2017. aasta SREPis ilmnes, et pankadel on jätkuvalt kasumlikkuse ja kapitali adekvaatsusega seotud probleeme. Kuigi viivislaenude suhtarvud 2017. aastal vähenesid, on viivislaenude kõrge suhtarvuga pankade arv euroalal endiselt suur. Lisaks avaldavad madalal püsivad intressimäärad survet intressimarginaalidele, mis mõjutab pankade kasumlikkust.
• 2017. aasta SREPis leiti ka, et paljud pangad seisavad ikka veel silmitsi riskijuhtimise probleemidega, eelkõige riski infrastruktuuri, andmete koondamise ja aruandlusvõimekuse valdkonnas.

SREPi käigus määrab järelevalveasutus kindlaks pankade kapitalinõuded, kuid võib ka otsustada võtta pankade suhtes täiendavaid meetmeid, sealhulgas likviidsus- ja kvalitatiivseid meetmeid.