Korduma kippuvad küsimused

1. jagu – Kes me oleme?

Mis on ühtne järelevalvemehhanism?

Ühtne järelevalvemehhanism on Euroopa pangandusjärelevalve süsteem. See on üks pangandusliidu kolmest sambast ja selle moodustavad EKP ning kõigi euroala riikide järelevalveasutused. Ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvad ka teised ELi riigid, kes on otsustanud järelevalves osaleda.

Selle põhiülesanded on:

• tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja stabiilsus;
• suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust Euroopas.

Miks on vaja Euroopa pangandusjärelevalvet?

Finantskriisid on näidanud, kui kiiresti ja jõuliselt võivad ühe riigi probleemid finantssektoris kanduda edasi teistele riikidele, eriti sellises rahaliidus nagu euroala. Need probleemid võivad otseselt mõjutada inimesi ja nende raha.

Meie ülesanne on kaitsta finantssüsteemi ja säilitada usaldust Euroopa pangandussektori vastu. Ühine Euroopa järelevalvemehhanism tähendab, et EKP teeb pankade üle järjepidevat järelevalvet kõigis osalevates riikides.

Millised riigid osalevad pangandusjärelevalves?

Pangandusjärelevalves osaleb 21 riiki. Neist 20 riiki kasutavad eurot ja osalevad automaatselt Euroopa pangandusjärelevalves. ELi riigid, kus euro ei ole käibel, võivad samuti otsustada pangandusjärelevalves osaleda tiheda koostöö kaudu EKPga. Üks neist riikidest on Bulgaaria.

EKP võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumeid järelevalves mitteosalevate ELi riikide järelevalveasutustega ja ELi-väliste riikidega, et koordineerida asjaomaste pankade ning nende piiriüleste tütarettevõtjate ja filiaalide järelevalvet.

2. jagu – Kuidas pangandusjärelevalve toimib

Mis on EKP ülesanded?

Oleme teinud järelevalvet Euroopa suurimate pankade üle alates 2014. aasta novembrist. Meie ülesanded on:

• anda osalevate riikide pankadele tegevuslube või neid kehtetuks tunnistada;
• hinnata pankades oluliste osaluste omandamist ja võõrandamist;
• tagada vastavus kõigile ELi panganduseeskirjades sätestatud usaldatavusnõuetele ja vajaduse korral kehtestada pankadele kõrgemad usaldatavusnõuded, et kaitsta finantsstabiilsust.
• jälgida korrapäraselt pankade riske, et hinnata nende finantsseisundi tugevust ja stabiilsust;
• tagada, et pankades on kehtestatud tõhus juhtimine ja usaldusväärsed otsustusprotsessid.

Kuidas me tegutseme?

Järelevalvenõukogu kavandab ja täidab EKP järelevalveülesandeid. Muu hulgas teeme järelevalveotsuseid. Need võtab vastu EKP peamine otsustusorgan ehk EKP nõukogu kooskõlas vastuväidete mitteesitamise menetlusega.

Oluliste pankade igapäevase järelevalvega tegelevad ühised järelevalverühmad. Horisontaalsed eksperdirühmad teevad samuti kohapealseid ja -väliskontrolle ning töötavad välja järelevalvemetoodikat ja juhendeid konkreetsete teemade või riskivaldkondade kohta.

Mis on ühised järelevalverühmad?

Ühised järelevalverühmad on EKP ja riiklike järelevalveasutuste üks peamisi koostöövorme. Iga olulise panga jaoks on koostatud meeskond, kuhu kuuluvad nii EKP kui ka riiklike järelevalveasutuste töötajad. Meeskonna tööd koordineerib EKP koostöös riiklike järelevalveasutustega.

Ühised järelevalverühmad teevad pidevat järelevalvet oluliste pankade üle, keskendudes riskianalüüsile ning tehes ettepanekuid järelevalveprogrammide ja asjakohaste meetmete kohta.

Kelle üle teeb EKP järelevalvet?

Otsene järelevalve

EKP teeb otsest järelevalvet rohkem kui 100 olulise panga üle, kellele kuulub ligikaudu 85% osalevate riikide pangandussektori koguvaradest.

Pankade olulisus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumite alusel:

• panga suurus – oluliseks liigitatakse pangad, mille varade koguväärtus on üle 30 miljardi euro või mis kuuluvad riigi kolme suurima panga hulka;
• panga tähtsus tema asukohariigi või kogu ELi majanduse seisukohalt;
• panga riigiülese tegevuse tähtsus;
• kas pank on taotlenud või saanud otsest finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist.

Kaudne järelevalve

Ligikaudu 2000 vähem olulist panka euroalal kuuluvad oma riikliku järelevalveasutuse otsese järelevalve alla ja kaudselt EKP järelevalve alla. Siiski võib EKP igal ajal otsustada võtta mõni neist pankadest oma otsese järelevalve alla, et tagada kõrgetasemeliste järelevalvenõuete järjepidev täitmine.

Kuidas teatada pangandusjärelevalvet käsitleva ELi õiguse rikkumisest?

EKP järelevalveülesannetega seotud ELi õigusaktide rikkumise kahtluse korral tuleks sellest EKP-le teada anda. See hõlmab kõiki rikkumisi, mille on väidetavalt toime pannud järelevalve alla kuuluvad pangad, riiklikud järelevalveasutused või EKP ise. Kogu esitatud teavet käsitletakse rangelt konfidentsiaalselt.

3. jagu – Täidame aruandekohustust

Milline on EKP aruandekohustus seoses järelevalvetegevusega?

Selleks et EKP saaks oma järelevalvetegevusest demokraatlikult aru anda, on kehtestatud mitu aruandluskorda, mis hõlmavad järgmist:

• korralised arutelud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga;
• Euroopa pangandusjärelevalves osalevate liikmesriikide parlamentide aruandlusnõuded;
• Euroopa Kontrollikoja auditid;
• Euroopa Liidu Kohtu õiguslik kontroll.

Kuidas väldib EKP võimalikku huvide konflikti järelevalve- ja rahapoliitiliste ülesannete täitmise vahel?

EKP ülesannete lahusus on sätestatud ELi õiguses, seega täidab EKP oma järelevalveülesandeid rahapoliitikast sõltumatult. Järelevalvenõukogu vastutab EKP järelevalvetegevuse eest, samal ajal kui EKP nõukogu kannab vastutust rahapoliitikaga seotud küsimuste eest. Järelevalveotsuste eelnõud koostab järelevalvenõukogu ja need esitatakse vastuvõtmiseks EKP nõukogule.

Rahapoliitilistes ülesannetes otseselt osalevate töötajate organisatsiooniline lahusus aitab samuti vältida võimalikke huvide konflikte.

4. jagu – Tarbijakaitse

Kuidas toimida pankadega seotud kaebuste korral?

Panga tegevusega seotud kaebused tuleks esitada otse kõnealusele pangale või asjaomase riigi tarbijakaitseametile.

EKP teeb järelevalvet suurte ja oluliste pankade üle euroalal ning riikides, kes otsustavad osaleda Euroopa pangandusjärelevalves, kuid sellised ülesanded nagu tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP ülesannete hulka ja on seega riiklike ametiasutuste pädevuses. Teave väidetava kuritegeliku tegevuse kohta kuulub asjakohaste riiklike õiguskaitseasutuste vastutusvaldkonda.

Kas EKP-lt saab täpsemat teavet konkreetse panga kohta?

Lähtuvalt õigusnõuetest ei ole EKP volitatud avaldama teavet ega andmeid üksikute järelevalve alla kuuluvate pankade kohta. Palun võtke vahetult ühendust oma pangaga.

Kuidas tagab Euroopa pangandusjärelevalve pangas hoitava raha turvalisuse?

Elujõulised ja stabiilsed pangad kaitsevad klientide raha turvalisust. Euroopa pangandusjärelevalve aitab pankadel hoolikalt ohjata sise- ja välisriske, et nad oleksid šokkidele vastupidavad. Euroopa Keskpangal on õigus nõuda pankadelt suuremaid kapitalipuhvreid, et tagada probleemide korral hoiuste turvalisus. Samuti annab ta pankadele tegevuslube või tunnistab neid kehtetuks ning rakendab sanktsioone, kui pank on rikkunud eeskirju. ELi riikides tagavad pankade rahastatavad hoiuste tagamise skeemid ka kuni 100 000 euro suuruste hoiuste kaitse.

Võimalikud küsimused palume esitada teabetaotluse vormi kaudu. Infot saab ka telefonil +49 69 1344 1300.