Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma

EKP kehtestab oma järelevalvekulude katteks iga-aastase järelevalvetasu kõigile järelevalve alla kuuluvatele pankadele.

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma tugineb tegelikele kuludele, mis selguvad pärast asjaomast aastat käsitleva EKP finantsaruande koostamist. See tähendab, et järelevalvetasude kogusumma ja seonduv EKP otsus avaldatakse aruandeaastale järgneva aasta märtsis samal ajal EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva aastaaruandega.

EKP 2020. aasta otsus iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma kohta

2020. aasta järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2021. aasta teises kvartalis.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva aastaaruande 6. peatükk sisaldab selgitavat teavet EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude ja selles osalevate töötajate kohta ning annab ülevaate järelevalvetasude raamistikust asjaomasel aruandeperioodil. Ühtlasi avaldatakse seal järgmise tasuperioodi aastakulude prognoos.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne

Milliseid kulusid katab järelevalvetasu?

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma katab EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud asjaomasel tasuperioodil ehk konkreetsel aastal. Järelevalvetasu hõlmab:

• aastaseid kogukulusid asjaomase tasuperioodi kohta,
• 2019. aastal tekkinud ülejääki, mis makstakse tagasi (puudutab ainult 2020. aasta tasuperioodi).

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma sisaldab ka:

• summasid, mis on saadud või tagastatud järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse artikli 7 kontekstis seoses muutustega (nt tegevusloa andmine uutele järelevalve alla kuuluvatele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamine või järelevalvestaatuse muutumine),
• eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasusid,
• tasuvõlgnikult hilinenud maksete eest laekunud intressimakseid.

• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• Panga olukorra muutumine

Iga-aastaste kulude kogusumma

EKP iga-aastased pangajärelevalvega seotud kulutused hõlmavad peamiselt kulusid, mis on otseselt seotud järelevalveülesannete täitmisega:

• oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve: peamiselt ühiste järelevalverühmade ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud,
• vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve kontrollimisega seotud kulud,
• horisontaalsed ülesanded ja eriteenused: järelevalvenõukogu sekretariaadi töö ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega ning statistika- ja õigusteenustega seotud kulud.

Iga ülesannete kategooria hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulusid, näiteks neid, mis on seotud EKP tugistruktuuride pakutavate ühiste teenustega (sh kinnisvarahaldus, personalijuhtimine ja IT-teenused).

• Struktuur
• Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine?

Üle- või puudujääk (puudutab ainult 2020. aastat)

EKP kehtestatud tasude kogusumma peab katma, kuid ei tohi ületada EKP poolt asjaomasel tasuperioodil järelevalveülesannete täitmisel kantud kulusid. Kuni 2019. aasta tasuperioodini (k.a) kogus EKP järelevalvetasusid tasuperioodi prognoositavate kulude alusel, mille tulemusel tekkis kogutud tasude ja tegelike kulutuste vahelisest erinevusest tingitud üle- või puudujääk. Eelnenud aastal tekkinud üle- või puudujääk arvati vastavalt järgmise aasta järelevalvetasust maha või lisati sellele. See tähendab, et ehkki 2020. aasta tasuperioodi järelevalvetasud arvutatakse tegelike kulude alusel, tuleb neist siiski maha arvata 2019. aasta tasuperioodil tekkinud ülejääk.

2019. aasta lõpus olid EKP järelevalveülesannetega seotud kulud 537,0 miljonit eurot. See oli prognoositust 4% vähem ning hinnanguliste kuludega võrreldes tekkis 22,0 miljoni euro suurune ülejääk. See summa arvatakse 2020. aasta järelevalvetasude kogusummast maha.

Alates 2021. aasta tasuperioodist enam sellist üle- ega puudujääki ei teki.

EKP raamatupidamise aastaaruanne

Muud kohandused

Iga järelevalve alla kuuluv pank või pangagrupp peab maksma tasu selle aasta või perioodi eest, mille jooksul tema üle järelevalvet teostati. Kui panga või pangagrupi olukorras toimub muutus pärast seda, kui EKP on tema järelevalvetasu maksmise teate lõplikult vormistanud, kajastub see muutus järgmiseks tasuperioodiks kehtestatava järelevalvetasu kogusummas. Muutused hõlmavad tegevusloa andmist uutele järelevalve alla kuuluvatele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamist või järelevalvestaatuse muutust (olulised pangad või pangagrupid muutuvad vähem oluliseks ning vastupidi).

Panga olukorra muutumine

EKP võtab kõik vajalikud meetmed järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt ja pangagruppidelt järelevalvetasude kogumiseks. Hilinenud maksetelt saadud viivistasusid ja laekumata jäänud summasid võetakse arvesse järgneva aasta järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramisel.

Muude kohanduste tulemusel saadi netotagasimaksete kogusummaks 1,0 miljonit eurot ja neid kohandusi võetakse arvesse 2020. aasta järelevalvetasu arvutamisel.

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma 2020. aasta tasuperioodil

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma 2020. aasta tasuperioodi eest on 514,3 miljonit eurot (vt allolev tabel). See on 61,7 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal, mil järelevalvetasud ulatusid 576,0 miljoni euroni.

* Kõik summad on miljonites eurodes. Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

2020. aasta kulud vähenesid seoses COVID-19 pandeemia mõjuga järelevalveülesannete täitmisele. Täiendavat teavet 2020. aasta järelevalvetasude ja 2021. aasta prognooside kohta saab EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2020. aasta aruande 6. peatükist.

Järelevalvetasu suurus panga kategooria järgi

Iga-aastase järelevalvetasu summa sõltub sellest, kas järelevalve alla kuuluv üksus või pangagrupp on oluline (oluline krediidiasutus) või vähem oluline (vähem oluline krediidiasutus), ehk EKP poolt teostatava järelevalve ulatusest.

* Kõik summad on miljonites eurodes. Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.