Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma

EKP kehtestab oma järelevalvekulude katteks iga-aastase järelevalvetasu kõigile järelevalve alla kuuluvatele pankadele.

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma tugineb tegelikele kuludele, mis on teada pärast asjaomase aasta finantsaruannete koostamist. See tähendab, et järelevalvetasude kogusumma ja seonduv EKP otsus avaldatakse järgmise aasta märtsis samal ajal EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva aastaaruandega.

2020. aasta järelevalvetasu kogutakse 2021. aastal ja arved esitatakse 2021. aasta teises kvartalis.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva aastaaruande 6. peatükk sisaldab selgitavat teavet EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude ja vajaliku personali kohta ning annab ülevaate järelevalvetasude raamistikust asjassepuutuval aruandeperioodil. Ühtlasi avaldatakse seal järgmise tasuperioodi iga-aastased prognoositavad kulud.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne

Millised kulud katab järelevalvetasu?

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma katab EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud asjaomasel tasuperioodil ehk konkreetsel aastal. Järelevalvetasu hõlmab:

• kõnealusel aastal tehtud kulutuste kogusummat asjaomase tasuperioodi kohta,
• 2019. aasta ülejääki, mis tagastatakse (kohaldub ainult 2020. aasta tasuperioodil).

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma sisaldab ka:

• summasid, mis on saadud või tagastatud järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse artikli 7 kontekstis seoses muutustega, nagu tegevusloa andmine uutele järelevalve alla kuuluvatele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamine või järelevalvestaatuse muutumine,
• eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasusid,
• hilinenud maksete eest tasuvõlgnikult laekunud intressimakseid.

• EKP määrus järelevalvetasude kohta
• Panga olukorra muutumine

Iga-aastaste kulude kogusumma

EKP iga-aastased pangajärelevalvega seotud kulutused hõlmavad peamiselt kulusid, mis on otseselt seotud järelevalveülesannete täitmisega:

• oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve: peamiselt ühiste järelevalverühmade ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud,
• vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve kontrollimine: kontrollimisega seotud kulud,
• horisontaalsed ülesanded ja eriteenused: järelevalvenõukogu sekretariaadi töö, makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete, statistika- ja õigusteenustega seotud kulud.

Iga ülesannete kategooria hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulusid, näiteks neid, mis on seotud EKP tugistruktuuride pakutavate ühiste teenustega (sh kinnisvarahaldus, personalijuhtimine ja IT-teenused).

• Struktuur
• Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine?

Üle- või puudujääk (kohaldub ainult 2020. aastal)

EKP kehtestatud tasude kogusumma peab katma, kuid ei tohi ületada EKP poolt asjassepuutuval tasuperioodil järelevalveülesannete täitmisel kantud kulusid. Kuni 2019. aasta tasuperioodini (k.a) kogus EKP järelevalvetasu tasuperioodi prognoositavate kulude alusel, mille tulemusel tekkis kogutud tasude ja tegelike kulutuste vahelisest erinevusest tingitud üle- või puudujääk. Eelnenud aastal tekkinud üle- või puudujääk arvati vastavalt järgmise aasta järelevalvetasust maha või lisati sellele. See tähendab, et kuigi 2020. aasta järelevalvetasu kogutakse alles siis, kui tegelikud kulud on teada, tuleb sellest siiski maha arvata 2019. aasta tasuperioodil tekkinud ülejääk.

2019. aasta lõpus olid EKP järelevalveülesannetega seotud kulud 537,0 miljonit eurot. See oli prognoositust 4% vähem ehk 2019. aastaks prognoositud kuludega võrreldes oli ülejääk 22,0 miljonit eurot. See summa arvatakse maha 2020. aasta järelevalvetasude kogusummast.

Alates 2021. aasta tasuperioodist ei teki enam üle- ega puudujääki.

EKP raamatupidamise aastaaruanne

Muud kohandused

Iga järelevalve alla kuuluv pank või pangagrupp peab maksma tasu selle aasta või perioodi eest, mille jooksul tema üle järelevalvet teostati. Kui panga või pangagrupi olukorras toimub muutus pärast seda, kui EKP on tema järelevalvetasu maksmise teate lõplikult vormistanud, kajastub see muutus järgmiseks tasuperioodiks kehtestatava järelevalvetasu kogusummas. Muutused hõlmavad tegevusloa andmist uutele järelevalve alla kuuluvatele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamist või järelevalvestaatuse muutust (olulised pangad või pangagrupid muutuvad vähem oluliseks ning vastupidi).

Panga olukorra muutumine

EKP võtab kõik vajalikud meetmed järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt ja pangagruppidelt järelevalvetasude kogumiseks. Hilinenud maksetelt saadud viivistasusid ja laekumata jäänud summasid võetakse arvesse järgneva aasta järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramisel.

Varasemate tasuperioodidega seotud muud kohandused ei ole veel teada ja seega ei võeta neid 2020. aasta järelevalvetasude prognoosis arvesse.

Iga-aastase järelevalvetasu prognoositud kogusumma 2020. aasta tasuperioodil

Iga-aastase järelevalvetasu prognoositud kogusumma 2020. aasta tasuperioodi eest on ligikaudu 581,7 miljonit eurot (vt allolev tabel). See on 5,7 miljoni euro võrra rohkem kui 2019. aastal, mil järelevalvetasud ulatusid 576,0 miljoni euroni.

Kui 2018. aasta tasuperioodil tekkis puudujääk, siis 2019. aastal oli 22,0 miljoni euro suurune ülejääk, mis kantakse üle 2020. aasta tasuperioodi. 2020. aasta tasuperiood on viimane, mida mõjutab EKP järelevalvetasude eelmiste perioodide prognoositud summadest tulenev üle- või puudujääk.

* Kõik summad on miljonites eurodes. Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

Kulude kasv on seotud oluliste pankade otsese järelevalvega. 2020. aasta järelevalvetasude prognoositud summa on esitatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2019. aasta aruande jaos 6.1.

Järelevalvetasu suurus panga kategooria järgi

Iga-aastase järelevalvetasu summa sõltub sellest, kas järelevalve alla kuuluv üksus või pangagrupp on oluline või vähem oluline, ehk EKP poolt teostatava järelevalve ulatusest.

* Kõik summad on miljonites eurodes. Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.