Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma

EKP kehtestab oma järelevalvekulude katteks iga-aastase järelevalvetasu kõigile järelevalve alla kuuluvatele pankadele.

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma avaldatakse EKP otsuses iga aasta 30. aprilliks.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne sisaldab teavet EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude ja vajaliku personali kohta ning annab ülevaate järelevalvetasude raamistikust asjassepuutuval aruandeperioodil.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne

Millised kulud katab järelevalvetasu?

Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma katab EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud asjaomasel tasuperioodil ehk konkreetsel aastal. Järelevalvetasu hõlmab:

  • kõnealusel aastal tehtavate kulutuste hinnangulist kogusummat,
  • eelnenud aasta võimalikku ülejääki (või puudujääki), mis tagastatakse (või nõutakse täiendavalt sisse).

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma sisaldab ka:

  • summasid, mis on saadud või tagastatud järelevalvetasusid käsitleva EKP määruse artikli 7 kontekstis seoses muutustega, nagu tegevusloa andmine uutele järelevalve alla kuuluvatele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamine või järelevalvestaatuse muutumine,
  • eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasusid,
  • hilinenud maksete eest tasuvõlgnikult laekunud intressimakseid.

EKP määrus järelevalvetasude kohta
Järelevalvestaatuse muutumine

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma asjaomasel tasuperioodil

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2018. aasta tasuperioodi eest on 474,8 miljonit eurot. See on 49,8 miljoni euro võrra rohkem kui 2017. aastal, mil järelevalvetasud ulatusid 425 miljoni euroni. Nagu on näidatud allpool toodud tabelis, on iga-aastase järelevalvetasu hinnangulise kogusumma suurenemine tingitud väiksemast ülejäägist võrreldes eelmise tasuperioodiga. Kulude suurenemine oli peamiselt seotud uute ülesannetega, mida on selgitatud 2018. aasta järelevalveprioriteetides:

 
Aastakulude prognoos 2018. aastaks
Aastakulude prognoos 2017. aastaks
Aastakulude prognoos 2016. aastaks
Järelevalvetasude kogusumma* 474,8 425,0 404,5
Prognoositud kulud 502,5 464,7 423,2
Ülejääk/puudujääk eelmisest aastast –27,9 –41,1 –18,9
Muud kohandused 0,2 1,4 0,2

*Tabelites on esitatud summad miljonites eurodes; summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

Iga-aastaste kulude kogusumma

EKP iga-aastased pangajärelevalvega seotud kulutused hõlmavad peamiselt kulusid, mis on otseselt seotud järelevalveülesannete täitmisega:

  • oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve: peamiselt ühiste järelevalverühmade ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud,
  • vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve kontrollimine: kontrollimisega seotud kulud,
  • horisontaalsed ülesanded ja eriteenused: järelevalvenõukogu sekretariaadi töö, makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete, statistika- ja õigusteenustega seotud kulud.

Kogusumma hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulusid, näiteks neid, mis on seotud EKP tugistruktuuride pakutavate ühiste teenustega (sh kinnisvarahaldus, personalijuhtimine ja IT-teenused).

Iga pangagrupi kohta esitatud kulud hõlmavad EKP tugistruktuuride pakutavaid ühiseid teenuseid.

 
Prognoositud kulud
2018. aastal
Prognoositud kulud
2017. aastal
Tegelikud kulud 2017. aastal
Tegelikud kulud 2016. aastal
Järelevalvetasude kogusumma* 502,5 464,7 436,7 382,2
Oluliste pankade otsene järelevalve 283,4 279,0 242,9 192,0
Vähem oluliste pankade järelevalve kontrollimine 27,1 24,1 24,0 24,8
Horisontaalsed ülesanded ja eriteenused 192,0 161,5 169,8 165,4

*Tabelites on esitatud summad miljonites eurodes; summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

Struktuur

Mida hõlmavad iga-aastased kulud?

Järelevalve alla kuuluvad pangad ja pangagrupid peavad igal aastal maksma tasu hinnangulise kalkulatsiooni alusel EKP järelevalveülesannete täitmisega kaasnevate kulude kohta asjassepuutuval aastal. Kulud jaotatakse kolme põhikategooriasse:

  • palgad ja hüvitised: järelevalve- ja ühiste teenuste töötajatele makstavad tasud, ületunnitasud ja töösuhtejärgsed hüvitised,
  • hoonete rentimine ja haldamine: hoonete alalise ja ajutise rentimisega seotud kulud, samuti EKP hoonete remondi-, hooldus- ja teeninduskulud,
  • muud tegevuskulud: konsultatsioonid, IT-teenused, statistikateenused, põhivara (v.a hoonetega seotud) amortisatsioonikulu, tööreisid ja koolitus.

Prognoositud kulud
2018. aastal
Prognoositud kulud
2017. aastal
Tegelikud kulud 2017. aastal
Tegelikud kulud 2016. aastal
Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud kulud* 502,5 464,7 436,7 382,2
Palgad ja hüvitised 247,6 208,6 215,0 180,7
Hoonete üürimine ja haldamine 53,9 55,0 53,0 58,1
Muud tegevuskulud 201,0 201,1 168,8 143,4

*Tabelites on esitatud summad miljonites eurodes; summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.

Ehkki korrapäraste pangandusjärelevalve ülesannete täitmisega seotud kulud on üldjoontes stabiliseerunud, on praeguseks tasuperioodiks prognoositud kulud suuremad tingituna välisteguritest, nagu Ühendkuningriigi lahkumine EList ja 2018. aasta järelevalvealased stressitestid oluliste krediidiasutuste kohta (mida tehakse iga kahe aasta järel). Sellised tegevused mõjutavad nii EKP pangandusjärelevalves töötavate inimeste arvu kui ka projektide läbiviimist abistavate väliskonsultantide palkamise kulusid.

Lisaks algatas Euroopa pangandusjärelevalve 2017. aastal süsteemiülese projekti eesmärgiga suurendada segarühmade tehtavate ja piiriüleste kontrollide arvu lähiaastatel. Seetõttu on suurenenud riiklike pädevate asutuste inspektorite lähetamine EKPsse ja seonduvad reisikulud. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise mitmeaastane projekt 2018. aastal jätkub ja selle eelarve püsib stabiilne võrreldes 2017. aastaga. Kuna pangandusjärelevalve töötajate arv endiselt kasvab, on üha suurem nõudlus ka EKP tugistruktuuride pakutavate ühiste teenuste järele.

Järelevalveveerg – Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine?

Nagu näidatud, on kulude suurenemine võrreldes EKP 2017. aasta otsusega järelevalvetasude kohta seotud palkade ja hüvitiste kategooriaga. Prognoositud muud tegevuskulud, mis olid 2017. aasta alakulutamise peamisteks teguriteks, on püsinud stabiilsena võrreldes 2017. aasta otsusega, vaatamata 2018. aastal algatatud uutele tegevustele ja teenustele (nagu on selgitatud eespool).

Ülejääk või puudujääk

EKP kehtestatud tasude kogusumma peab katma, kuid ei tohi ületada EKP poolt asjassepuutuval tasuperioodil järelevalveülesannete täitmisel kantud kulusid. Kuna EKP otsus iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma kohta põhineb hinnangulisel kalkulatsioonil, võib tasude ja EKP tegelike kulutuste erinevuse tulemusel tekkida üle- või puudujääk. Eelnenud aastal tekkinud võimalik üle- või puudujääk arvatakse vastavalt järgmise aasta järelevalvetasust maha või lisatakse sellele.

2017. aasta lõpus olid EKP järelevalveülesannetega seotud kulud 436,7 miljonit eurot. See oli prognoositust 6% vähem ehk 2017. aastaks prognoositud kuludega võrreldes oli ülejääk 27,9 miljonit eurot. See summa arvatakse maha 2018. aasta järelevalvetasude kogusummast.

EKP raamatupidamise aastaaruanne

Muud kohandused

Iga järelevalve alla kuuluv pank või pangagrupp peab maksma tasu selle aasta või perioodi eest, mille jooksul tema üle järelevalvet teostati. Kui panga või pangagrupi olukorras toimub muutus pärast seda, kui EKP on tema järelevalvetasu maksmise teate lõplikult vormistanud, kajastub see muutus järgmiseks tasuperioodiks kehtestatava järelevalvetasu kogusummas. Muutused hõlmavad tegevusloa andmist uutele pankadele, tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ning järelevalvestaatuse muutust (olulised pangad või pangagrupid muutuvad vähem oluliseks ning vastupidi).

Järelevalvestaatuse muutumine

EKP võtab kõik vajalikud meetmed järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt ja pangagruppidelt järelevalvetasude kogumiseks. Hilinenud maksetelt saadud viivistasusid ja laekumata jäänud summasid võetakse arvesse järgneva aasta järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramisel.

2017. aasta tasuperioodiga seotud muud kohandused, mis on arvestatud 2018. aastaks prognoositud järelevalvetasude kogusumma hulka, moodustavad 0,2 miljonit eurot. Need kohandused on peamiselt seotud järelevalvetasude tagasimaksetega vähem olulistele pankadele.

Järelevalvetasu suurus panga kategooria järgi

Iga-aastase järelevalvetasu summa sõltub sellest, kas järelevalve alla kuuluv üksus on oluline või vähem oluline, ehk EKP poolt teostatava järelevalve ulatusest.

2017. aastal on pangandusjärelevalve ülesannetega seotud tegelike kulude ja sama aasta eest kogutud tasude vahel 27,9 miljoni euro suurune ülejääk. See summa hõlmab nii olulisi kui ka vähem olulisi krediidiasutusi: kui otsese järelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste puhul oli 30,2 miljoni euro suurune järelevalvetasude ülejääk, siis vähem olulistelt pankadelt kogutud järelevalvetasud olid 2,3 miljoni euro ulatuses puudujäägis. Seega peavad vähem olulised pangad 2018. aasta järelevalvetasule lisaks maksma 2,3 miljonit eurot, kuna nad tasusid 2017. aasta eest vähem.

 
Oluliste pankade või pangagruppide
2018. aasta järelevalvetasud
Vähem oluliste pankade või pangagruppide
2018. aasta järelevalvetasud
Kokku
Järelevalvetasude kogusumma* 428,5 46,3 474,8
Aastakulude prognoos 458,6 43,9 502,5
Üle kantud puudujääk/ülejääk –30,2 2,3 –27,9
Muud kohandused 0,1 0,1 0,3

*Tabelites on esitatud summad miljonites eurodes; summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.