Avalik konsultatsioon tegevusloataotluste hindamise juhendi 2. osa kohta
Korduma kippuvad küsimused
Mida kujutavad endast pangad ja miks on neil vaja tegevusluba?
Pank (kapitalinõuete määruses kasutatakse mõistet „krediidiasutus või investeerimisühing”) on ettevõte, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine. Need tegevused on reguleeritud õigusaktidega, et kaitsta avalikkust ja suurendada usaldust finantssüsteemi vastu. Tegevusloa saamise nõue takistab pangandusturule siseneda sellistel krediidiasutustel, kes võivad ohustada finantssüsteemi stabiilsust, ning tagab, et turule sisenenud krediidiasutused järgivad minimaalseid kaitsestandardeid ja on seega piisavalt elujõulised. Samuti võimaldab tegevuslubade andmine tagada, et krediidiasutused täidavad kõiki kohaldatavaid Euroopa Liidu ja riigisiseseid õigusnõudeid.
Euroopa Keskpangal (EKP) on ainupädevus anda pankadele tegevuslubasid euroalal. Tegevusloa nõue kehtib nii EKP otsese järelevalve alla kuuluvatele olulistele krediidiasutustele kui ka riiklike pädevate asutuste otsese järelevalve alla kuuluvatele vähem olulistele krediidiasutustele. Tegevusloa andmise protsessis teeb EKP tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega. Taotlused esitatakse alati panga asukohariigi pädevale asutusele, kuid lõpliku hinnangu annab EKP.
Milline on euroalal tegevuslubade andmise protsess?
Euroalal asutatud krediidiasutustele tegevuslubade andmise menetlustega tegeleb EKP koostöös krediidiasutuste asukohariikide pädevate asutustega. EKP ja riikide pädevate asutuste ühismenetluse alguses esitab krediidiasutus taotluse oma riigi pädevale asutusele ning lõpliku otsuse võtab vastu EKP. EKP ja riiklikud pädevad asutused teevad siiski kogu protsessi vältel tihedat koostööd, et tagada järjepidev, tõhus ja põhjalik lähenemisviis.
Millised on tegevusloa saamise nõuded?
Panga tegevusluba taotlevad üksused peavad tõendama, et nad suudavad täita ELi ja riigisiseseid õigusnõudeid (kapitalinõuete direktiivi artiklid 8 kuni 14). Tegevusloanõuded puudutavad paljusid valdkondi, sealhulgas hoitava kapitali mahtu, aktsionäride ja juhtkonna liikmete sobivust ning üksuse äritegevuse asjakohasust, mis kajastub üksuse äriplaanis, üldjuhtimises, sisekontrollis, riskijuhtimises jne. Tegevusloataotlusi hinnatakse kohaldatavate nõuete alusel ja lähtuvalt krediidiasutuste järelevalves kehtivast üldisest usaldatavusnõuete raamistikust. Selle raamistiku kohaselt tuleb näiteks hinnata, kas taotleva üksuse kavandatavad tegevused ja ärimudel hõlmavad panganduse põhitegevusalasid – hoiuste võtmist ja laenude andmist, ning kas krediidiasutuste üldine usaldatavusraamistik on kavandatavate tegevuste jaoks kõige õigem ja sobivam. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on avaldanud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles esitatakse tegevusloataotluses nõutava teabe terviklik loetelu. Iga tegevusloataotlust hinnatakse eraldi ja proportsionaalselt, lähtudes taotleva üksuse eeldatavast süsteemsest tähtsusest ja prognoositavast riskiprofiilist.
Kui palju tegevuslubasid on väljastatud alates EKP pangandusjärelevalve tegevuse algusest?
Alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest 2014. aasta novembris on EKP tegevusloataotluse menetlusega seoses vastu võtnud 51 otsust. Need hõlmavad nii uusi tegevuslube kui ka olemasolevate lubade pikendamist.
Seni ei ole EKP teinud ühtegi negatiivset otsust. See võib olla tingitud asjaolust, et kui tegevusloa taotlejat on varakult teavitatud negatiivse otsuse võimalikkusest, võetakse taotlus üldjuhul tagasi.
Mida kujutab endast juhendi 2. osa?
EKP avaldas tegevusloataotluste hindamise juhendi („tegevusloataotluste juhend”) 2018. aasta märtsis. Juhendis esitatakse tegevusloataotluste üldpõhimõtted tegevusloa andmisega seotud nõuete ulatuse ja tegevusloataotluste hindamise kohta. Samad üldpõhimõtted kehtivad ka juhendi 2. osas, mis sisaldab konkreetseid suuniseid EKP järelevalvealaste ootuste kohta seoses pankadele uue tegevusloa saamiseks kehtestatud kapitalinõuete ja tegevuskava nõuetega.
Kas juhend on õiguslikult siduv?
Juhendi 2. osa eesmärk on muuta EKP kohaldatavad tegevusloataotluste hindamise kriteeriumid ja menetlused potentsiaalsete tegevusloa taotlejate jaoks läbipaistvamaks ja mõistetavamaks. Samuti peaks see lihtsustama tegevuslubade taotlemise käiku. Tegevusloataotluste juhend ei ole siiski õiguslikult siduv ning kujutab endast praktilist abivahendit, mis toetab tegevusloa taotlejaid ja kõiki tegevusloa andmise menetluses osalevaid üksusi sujuvate ja tõhusate menetluste ja hindamiste tagamiseks.
Mida võetakse arvesse kapitalivajaduse hindamisel?
Tegevusloa taotlemise menetluse käigus hindavad järelevalveasutused taotluse esitanud krediidiasutuse kapitali mahtu, kvaliteeti, päritolu ja koosseisu. Kapitalivajaduse hindamisel võetakse arvesse taotluse läbivaatamise ajal valitsevat olukorda ja eeldatavat kapitalivajadust tulevasel kindlaksmääratud perioodil.
Mis juhul EKP kapitalivajadust hindab?
EKP hindab kapitalivajadust olenemata sellest, kas tegu on esmakordse tegevusloataotlusega, ühinemise või omandamisega seotud taotlusega, sildpanga taotlusega või olemasoleva tegevusloa ulatuse laiendamisega.
Kas kõik pädevad asutused kasutavad kapitalivajaduse hindamisel samu kriteeriumeid?
EKP ja riiklikud pädevad asutused on alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest teinud tihedat koostööd ühiste tavade ja tegevuspõhimõtete kujundamisel. See koostöö aitab tagada kõigi tegevusloataotluste võrdse käsitlemise kogu euroalal alates protsessi algusest ehk suhtlusest taotleva üksusega.
Pankadele tegevuslubade andmisel kohaldab EKP kõiki asjakohaseid ELi õigusnõudeid ning samuti kapitalinõuete direktiivi rakendavaid riigisiseseid õigusakte, mis sisaldavad tegevusloanõudeid. Riigisisestes õigusaktides võivad neisse üle võetud ELi õiguslikud miinimumnõuded siiski kajastuda erineval viisil ning see võib viia euroala riikide lõikes teatavate lahknevusteni eelkõige ettenähtud algkapitali miinimumtaseme puhul. Ühtse järelevalvemehhanismi ühtlustatud lähenemisviisi saavutamiseks kasutab EKP osalevate liikmesriikide õigusnormides sätestatud kaalutlusõigusega kaasnevat paindlikkust, mis võimaldab neid lahknevusi vähendada.
Mida võtavad järelevalveasutused arvesse äriplaanide hindamisel?
Peamiselt vaadeldakse ärimudelit ja seonduvat riskiprofiili, krediidiasutuse olukorda lähtuvalt majanduslikust kontekstist ja ettevõtluskeskkonnast, krediidiasutuse finantsprognoose, tema organisatsioonilise struktuuri selgust ja tõhusust, juhtimiskorda, sisekontrolli- ja riskijuhtimisraamistikku ning IT-infrastruktuuri. Äriplaani aluseks olevate eelduste kontrollimiseks võivad järelevalveasutused esitatud teavet vaidlustada.
Kas juhendite avaldamine tähendab, et olemasolevad pangad peavad uuesti tegevusluba taotlema?
Ei tähenda. Tegevusloataotluste juhend ja selle 2. osa käsitlevad uute või laiendatud tegevuslubade taotlemist. Seega ei pea juba väljastatud tegevuslubasid uuesti hindama. Tegevusloa saanud pankade vastavust juhendites toodud nõuetele jälgitakse pideva järelevalve käigus.
Kas on olemas eraldi menetlus, mida kohaldatakse Brexiti tulemusel euroala riikidesse ümber asuvate pankade suhtes?
Pangad, kes soovivad ümber asuda euroalale, peavad tõendama, et nad täidavad asjakohastes ELi ja riigisisestes õigusaktides ning järelevalvestandardites sätestatud nõudeid. Brexiti kontekstis jäävad üldised nõuded ja väljakujunenud ühised menetlused samaks. Paljudel juhtudel kaasneb ümberasumisega tegevusloa saamise nõue ja/või muud liiki järelevalveotsuse tegemine. Muu hulgas eeldatakse ümberasuvatelt pankadelt reaalsete pangategevuste läbiviimist, piisavat töötajate arvu, operatsioonilist sõltumatust ja nõuetekohast pangasisest riskijuhtimisraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse mõistagi sellele, kuidas pangad kavatsevad oma tegevuse euroalale üle viia ning kuidas nad tagavad, et üleviimise protsessiga samal ajal suudetakse teha edusamme kohaliku suutlikkuse ülesehitamisel. Siinkohal on oluline veel kord rõhutada, et kõiki taotlusi käsitletakse kooskõlas juba kohaldatava tegevuslubade andmise menetlusega. Brexitist tulenevalt ümber asuda soovivatele pankadele ei ole kehtestatud eraldi menetlust. Brexitiga seotud küsimuste kohta saab teavet ka EKP pangandusjärelevalve veebilehelt.