Sissejuhatav kõne EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2015. aasta aruannet tutvustaval pressikonverentsil

Järelevalvenõukogu esimees Danièle Nouy
Järelevalvenõukogu aseesimees Sabine Lautenschläger
Frankfurt Maini ääres, 23. märts 2016

Danièle Nouy, järelevalvenõukogu esimees

Austatud kuulajad!

Tere tulemast EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2015. aasta aruannet tutvustavale pressikonverentsile. Eile esitlesin aruannet Brüsselis Euroopa Parlamendis, täna aga soovin vaadata nii aastaaruandest kui ka 2015. aastast kaugemale.

Käesoleva aasta alguses sattus pangandussektor seoses volatiilsuse kasvu ja pankade aktsiahindade langusega tähelepanu keskmesse. Selle taustal on julgustav, et viimase paari aasta jooksul on Euroopa pangad muutunud palju elujõulisemaks, tõstes märkimisväärselt kapitali adekvaatsuse määra. Näiteks on esimese taseme põhiomavahendite suhtarv tõusnud alates 2012. aastast 9%-lt 13%-le.

Hiljutine volatiilsus on siiski esile toonud investorite ebakindluse, mis ei pruugi olla seotud niivõrd pankade elujõulisuse, kuivõrd nende kasumlikkusega. Madalal püsivate intressimäärade, üleilmse majanduskasvu aeglustumise, arenevate riikide raskuste ja naftahinna ulatusliku languse keskkonnas tunnevad paljud investorid muret pankade suutlikkuse pärast kohandada ärimudeleid ja säilitada kasumlikkus.

Ärimudelite kohandamine on ka meie hinnangul suurim probleem, millega Euroopa pangandussektor praegu silmitsi seisab. Muude kitsaskohtade hulgas võib nimetada krediidiriski ja viivislaenude suurenenud osakaalu, pööret tulususepüüdluste suundumuses, käitumis- ja juhtimisriski, riigi maksejõuetuse riski, geopoliitilist riski ja areneva majandusega riikide kasvavat haavatavust, aga ka infotehnoloogia ja küberkuritegevuse riski.

Nendest lähtudes oleme kindlaks määranud viis esmatähtsat valdkonda, millest 2016. aastal järelevalvetegevuses juhindume.

  • Esiteks on vaatluse all pankade ärimudelid ja kasumlikkus.
  • Teiseks pöörame tähelepanu krediidiriskile ning eeskätt viivislaenudele. Sellega seoses moodustasime möödunud aastal spetsiaalse töörühma, mille ülesanne on toetada viivislaenude osakaalu vähendamist.
  • Kolmandaks tegeleme kapitali adekvaatsusega, näiteks seoses allahinnatavate kapitaliinstrumentidega.
  • Neljas teema on riski- ja üldjuhtimine. Praeguste väga madalate intressimäärade ja rohke likviidsuse juures on üha olulisem, et pangad suudaksid oma riske piisavalt hästi juhtida.
  • Viiendaks käsitleme likviidsusega seotud küsimusi.

Ühtlasi olen kindel, et pangad omalt poolt lisaksid veel ühe probleemse valdkonna ehk vajaduse toime tulla õigusraamistiku arvukate muudatustega. Neid on tõesti olnud palju ja muudatustega kohanemiseks tuleb teha jõupingutusi. Oleme olukorrast teadlikud ning soovime saavutada õiguskindluse, et pangad saaksid sellele tugineda ja ohjata oma riske kohasel viisil.

Samal ajal ei tohi me siiski unustada minevikku: killustunud pangandussektor Euroopas ja üleilmne finantskriis. Seda arvesse võttes oli regulatiivne reform hädavajalik – me tegime seda, mida oli vaja teha.

Uued kapitali- ja likviidsusnõuded on parandanud pankade ja kogu pangandussüsteemi vastupanuvõimet. Süsteemsest aspektist oleme viimase kriisi eelse ajaga võrreldes saavutanud märksa stabiilsema olukorra. Järgmiste tormide tekkides on pangad palju vastupidavamad. Kui mõni neist peakski maksejõuetuks muutuma, on maksumaksjate kaitseks sisse seatud uued kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise eeskirjad. See omakorda korrastab investoritele pakutavaid stiimuleid. Teatud kapitaliinstrumentide tulususe erinevuse suurenemine annab märku sellest, et turud hakkavad uute eeskirjadega kohanema.

2016. aastal peaks lõpule jõudma ka Basel III raamistiku, regulatiivse reformi tugisamba elluviimine. Kapitalinõudeid edaspidi märkimisväärselt ei karmistata, samuti ei ole arutlusaineks Basel IV. Regulatiivne reform on lõpusirgel. See on sillutanud teed stabiilsema pangandussüsteemi poole. Teekond on kahtlemata olnud pikk ja keeruline. Kriis on kõigutanud kindlustunnet ning selle taastamiseks kulub aega ja jõupingutusi – hiljutine volatiilsuslaine näitlikustas seda ilmekalt.

Meie kui järelevalve teostajad toetame koos reguleerimisasutustega kindlustunde taastamist pangandussektoris. Samal ajal peavad ka pangad ise hoolitsema selle eest, et nende ärimudelid oleksid jätkusuutlikud. Ühtlasi peavad nad usaldusväärselt ohjama oma riske. Nende aspektide teadvustamine ja asjakohane tegutsemine on järgmised vajalikud sammud reaalmajanduse huve täitva stabiilse pangandussüsteemi poole.

Tänan tähelepanu eest!

Sabine Lautenschläger, järelevalvenõukogu aseesimees

Austatud daamid ja härrad!

Tervitan teid samuti meie pressikonverentsil. Danièle Nouy osutas just regulatiivsele reformile kui pangandussüsteemi muutuste allikale. Samal ajal on aga ellu viidud veel teinegi reform, mis tõi kaasa suured muudatused – muidugi pean silmas Euroopa pangandusjärelevalvet.

Euroopa tasandil pangandusjärelevalve käivitamine oli regulatiivse reformiga võrdselt tarvilik ning seegi aitas taastada pangandussüsteemi usaldusväärsust. Millist kasu Euroopa pangandusjärelevalve siis tegelikult toob?

Esiteks ei võeta Euroopa pangandusjärelevalves vaatluse alla ühtegi riiki eraldi, vaid käsitletakse olukorda Euroopa tasandil. Tänu sellele saab panku piiriüleselt ja omavahel võrrelda, et tuvastada probleemid nii vara kui võimalik.

Teiseks koondab Euroopa pangandusjärelevalve nii EKP kui ka 19 riikliku järelevalveasutuse teadmised ja kogemused. Seega on süsteemil ulatuslik analüütiline võimekus.

Kolmandaks saab Euroopa pangandusjärelevalve tegutseda kohe, kui see on vajalik. Selle kõige kõrval tagatakse, et kõigi euroala pankade järelevalve vastab samadele kõrgetele standarditele, võttes arvesse liikmesriikide õigusaktides sätestatud piiranguid.

2015. aastal astusime olulisi samme selle saavutamiseks – näiteks pangandusjärelevalve põhiinstrumendi ehk järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) läbiviimisel. Kapitalinõuded, mis põhinevad riskidel ja ettevaatavatel analüüsidel ning moodustavad osa SREPist, on finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel võtmetähtsusega.

2015. aastal viidi SREP esimest korda läbi ühtlustatud meetodite kohaselt. Kõiki euroala panku hinnati sama mõõdupuuga. Selle tulemusel on nüüd tekkinud vahetum seos krediidiasutuste riskiprofiili ja asjakohaste järelevalvealaste kapitalinõuete vahel.

2016. aastal jätkame järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi viimistlemist. Sellega seoses oleme teinud järelepärimisi SREPi õiguslike aluste kohta ja saanud Euroopa Komisjonilt arutlusdokumendi arvamuse avaldamiseks. Me toetame komisjoni eesmärki luua õiguskindlus, sest see on tähtis nii pankade kui ka turgude jaoks.

2016. aastal lisandub SREPile kaks stressitesti: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) teostatav ELi-ülene stressitest ning EKP korraldatav euroalaülene stressitest. Ühtsel järelevalvemehhanismil on seega võimalus anda kõigile euroala olulistele krediidiasutustele ettevaatav hinnang.

Mõlema stressitesti puhul on asjakohane EBA metoodika. EBA ja EKP stressitestide tulemusel saadavat teavet kasutatakse ka 2016. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis, seega pole tegu pelgalt mustvalgete läbikatsumistega. Samamoodi lisatakse asjassepuutuvate krediidiasutuste puhul 2016. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ka küsimused andmekvaliteedi ja kvaliteedi tagamise kohta, mis võivad stressitestide käigus esile kerkida.

Euroopa õigusraamistik sisaldab palju sätteid, mis võimaldavad järelevalveasutustel läheneda nende rakendamise otsustele paindlikult. Kui leppisime 2015. aastal kokku selliste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste ühtlustatud kasutamises kogu euroalal, lähenesime veel sammu võrra pangandusjärelevalve ühtlustamisele. Sellekohane määrus ja juhend jõustuvad 2016. aasta oktoobris.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa pangandusjärelevalve esimesel täisaastal oleme teinud arvukalt edusamme euroalaülese pangandusjärelevalve ühtlustamisel, kuid palju on veel teha.

Näiteks valmistame praegu ette pankade sisemudelite sihipärast läbivaatamist. See lähtub asjaolust, et mitmed olulised krediidiasutused kasutavad sisemudeleid regulatiivsete kapitalinõuete kindlaksmääramisel. Sihipärase läbivaatamise eesmärk on vähendada mudelipõhiste kapitalinõuete riskivälist varieeruvust.

Austatud kuulajad, tänastes sõnavõttudes oleme seni keskendunud olulistele krediidiasutustele ehk pankadele, mis on EKP otsese järelevalve all. Samal ajal ei tohi siiski unustada 3200 vähem olulist krediidiasutust. Paljudes riikides on need väikesed ja keskmise suurusega pangad piirkondliku ja riigi majanduse jaoks äärmiselt tähtsad. Kõik sellised krediidiasutused tervikuna võivad lisaks avaldada mõju riigi finantsstabiilsusele.

Nende pankade üle peavad otsest järelevalvet riiklikud pädevad asutused ning meie soov ei ole seda olukorda muuta. Pigem jälgitakse ühtse järelevalvemehhanismi kaudu süsteemi üldist toimimist. Koos riikide järelevalveasutustega töötame praegu välja ühiseid järelevalvestandardeid, milles võetakse arvesse nii piirkondlikke aspekte kui ka üksikute krediidiasutuste suurust, äritegevust ja riskiprofiili.

Näiteks oleme me riikide järelevalveasutustega kokku leppinud vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve kavandamise ühises standardis. See võimaldab riikide järelevalveasutustel määratleda ühise metoodika alusel järelevalveprioriteedid, mida nad kohaldavad enda järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Samuti jõudsime hiljuti kokkuleppele ühises järelevalvestandardis vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi taastamise kavandamisel.

Vaatluse all on ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid, mis on eriti olulised just vähem oluliste krediidiasutuste jaoks. Euroopa õiguse kohaselt saab kaitseskeemidesse kuuluvatele pankadele anda teatud eeliseid. Ühtlustamise eesmärki silmas pidades tuleks ka nende eeliste andmisel lähtuda ühtsetest kriteeriumidest. Need kriteeriumid on nüüd kindlaks määratud ning praegu on käimas avalik konsultatsioon, mis lõpeb aprilli keskel.

Lühidalt öeldes – ehkki regulatiivne reform on lõpule jõudmas, on meil jätkuvalt käsil järelevalvemeetodite ja -protsesside viimistlemine. Meie lõppeesmärk on sisse seada tugev järelevalveraamistik, mis toetab pangandussüsteemi turvalisust ja usaldusväärsust ning võtab täiel määral ja kohase hoolsusega arvesse siseturu ühtsust ja terviklikkust.

Suur tänu!

Kontaktandmed