- PRESSITEADE
EKP hoiab kapitalinõuded 2027. aastal üldjoontes stabiilsena ning keskendub oma prioriteetides pankade finantsvastupanuvõimele ja tegevuskerksusele
19. november 2026
- EKP järelevalve alla kuuluvate pankade 2026. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemused näitavad koondarvestuses tugevat kapitali- ja likviidsuspositsiooni, suurt kasumlikkust ja stabiilseid punktisummasid.
- 2027. aastal kohaldatavad esimese taseme põhiomavahendite (CET1) üldised ja soovituslikud kapitalinõuded jäid üldjoontes stabiilseks, moodustades 11,3% riskiga kaalutud varadest (2026. aastal 11,2%).
- 2. samba kapitalinõuded, mis tuleb katta CET1 kapitaliga, püsisid üldjoontes stabiilselt 1,2% juures.
- Esimest korda kasutati 2. samba läbivaadatud metoodikat, tugevdades seost kapitalinõuete ja pangapõhiste riskiprofiilide vahel ning vältides samal ajal 1. ja 2. samba nõuete kattuvust, käsitledes iga juhtumit eraldi.
- Uued kvalitatiivsed meetmed puudutasid peamiselt krediidiriski, sisejuhtimist ja operatsiooniriski.
- Aastateks 2027–2029 seatud järelevalveprioriteedid võtavad fookusesse pankade vastupanuvõime geopoliitilistele riskidele ja makrorahanduslikele šokkidele ning nende tegevuskerksuse tehnoloogiast lähtuvatele riskidele.
Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2026. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused ning järelevalveprioriteedid aastateks 2027–2029. Hindamine hõlmas 108 panka, mis kuuluvad EKP otsese järelevalve alla, ning selle käigus analüüsiti nende kapitali, likviidsust, ärimudelit, juhtimist ja riskiohjet.
Euroala pangandussektori kapitali- ja likviidsuspositsioon püsis suurenenud geopoliitiliste riskide ja makrorahandusliku ebakindluse tingimustes tugev. 2026. aasta teises kvartalis oli koguomavahendite kaalutud keskmine suhtarv 20,1% ja täielikult rakendatud finantsvõimenduse määr 5,8%.
Likviidsuspuhvrid ületasid jätkuvalt tublisti 100% miinimumnõuet ja likviidsuskattekordaja koondnäitaja oli 2026. aasta teises kvartalis 155%. Pangandussektor säilitas hea juurdepääsu jae- ja hulgirahastamisele ning keskmine stabiilse netorahastamise kordaja oli 125%.
Kasumlikkus oli jätkuvalt tugev. Aastapõhine omakapitali tootluse koondnäitaja tõusis 2025. aasta 9,5%-lt 2026. aasta teises kvartalis peaaegu 11%-le. Teenus- ja vahendustasudelt saadav netotulu hoogustas tulude kasvu ning netointressitulu toetasid suuremad laenumahud ja paranenud intressimarginaalid. Märkimisväärsed tulud aitasid mõnevõrra vähendada kulu ja tulu suhtarvu, mis langes 55%-lt 53%-le.
Varade kvaliteet oli jätkuvalt suhteliselt stabiilne: viivislaenude kogusuhtarv püsis 2026. aasta teises kvartalis madalal tasemel (1,9 %) ja 2. etapi laenude kogusuhtarv langes. Sellegipoolest oli mõnes, sealhulgas tarbimislaenude ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfellis endiselt haavatavusi. Kuigi ärikinnisvara turgude tingimused näitasid stabiliseerumise märke, esineb seal endiselt ebakindlust ja langusriske.
Hiljutiste geopoliitiliste šokkide täieulatuslik mõju võib pankade bilansis avalduda viivitusega. Seepärast peavad pangad võimalike šokkidega toimetulekuks rakendama kaalutletud riskivõtmist ning usaldusväärset juhtimist ning tulevikku suunatud kapitali ja likviidsuse planeerimist, et jätkata ka stressiolukorras rahastuse pakkumist kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed järelevalvemeetmed
2027. aastal kohaldatavad CET1 üldised ja soovituslikud kapitalinõuded jäid üldjoontes stabiilseks, olles 11,3% riskiga kaalutud varadest (2026. aastal 11,2%). 2. samba kapitalinõuded, mis tuleb katta CET1 kapitaliga, püsisid samuti üldjoontes stabiilselt 1,2% juures (2026. aastal 1,1%). 2. samba mittesiduvad soovituslikud nõuded ei muutunud ja on 2027. aastal 1,1%.
Samamoodi jäid ka 2027. aastal kohaldatavad üldised ja soovituslikud kapitalinõuded kogukapitali seisukohast üldjoontes muutumatuks, olles 15,7% riskiga kaalutud varadest (2026. aastal 15,6%), ning teise samba kapitali kogunõuded olid jätkuvalt ligikaudu 2%.
Ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks kohaldas EKP 14 panga suhtes 2. samba siduvaid nõudeid finantsvõimenduse määra kohta. Samuti kehtestati viiele pangale 2. samba mittesiduvad soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta, et tugevdada nende vastupanuvõimet stressiolukorras.
Üldine keskmine SREPi punktisumma püsis 2026. aastal muutumatult 2,5 juures. 86%-le pankadest anti sama üldine punktisumma kui 2025. aastal ning punktisummade tõstmine või alandamine oli peamiselt seotud mittefinantsriskidega.
2026. aastal kehtestas EKP 78 pangale uued kvalitatiivsed meetmed. Eelnenud aastaga võrreldes vähenes nende uute meetmete arv ligikaudu 50%. Kõrgem prioriteet omistatakse oluliste puuduste ja suuremate järelevalvealaste probleemide lahendamisele. Tõsiste ja püsivate puudujääkide suhtes võetakse kiiresti järelmeetmeid ning kui pangad neid puudujääke ei kõrvalda, rakendatakse täitemeetmeid. Uued kvalitatiivsed meetmed puudutasid peamiselt krediidiriski (33%), sisejuhtimist (24%) ja operatsiooniriski (12%). Need meetmed olid suunatud puudustele viivislaenude juhtimises, juhtorganite tõhususes ning riskiandmete koondamises ja aruandluses.
Operatsiooni- ja IKT-risk olid endiselt üks kõige vähem punkte teeninud kategooriaid: 92%-s olulistest krediidiasutustest esines puudusi küberturvalisuse, kolmandast isikust tuleneva riski juhtimise ja IKT-riski kontrollide valdkonnas. Samuti oli pankadel vaja tugevdada oma riskiandmete koondamise ja aruandluse suutlikkust, sest puudused andmete kvaliteedis ja IT-arhitektuuris ning liigne tuginemine manuaalsetele protsessidele olid endiselt takistuseks tõhusale riskijuhtimisele.
Järelevalveprioriteedid 2027–2029
2027.–2029. aasta järelevalveprioriteedid kajastavad riskikeskkonda ja tagavad järjepidevuse eelmiste järelevalveprioriteetidega. Selle tsükli kaks peamist prioriteeti on suurendada pankade finantsvastupanuvõimet geopoliitilistele riskidele ja makrorahanduslikele šokkidele ning tugevdada tegevuskerksust ja IKT-suutlikkust.
Esimene prioriteet keskendub usaldusväärsetele krediidi väljastamise standarditele ja laenude riskipõhisele hinnastamisele. Peale selle hindavad järelevalveasutused jätkuvalt, kas kapitalinõuete määrust (CRR III) on rakendatud korrektselt ja järjepidevalt, eelkõige seoses riskiga kaalutud varade arvutamisega standardmeetodi alusel krediidi- ja operatsiooniriski puhul.
Lisaks sellele suunavad järelevalveasutused oma tähelepanu võimalikele haavatavustele neis pankades, kellel on olulised riskipositsioonid mittepangast finantsasutuste suhtes, sealhulgas fondide rahastamise valdkonnas ja muus eraturgudega seotud tegevuses. Nad vaatavad läbi riski olulise osa ülekandmist hõlmava väärtpaberistamise strateegiad ning selle, kuidas need on lõimitud pankade riskijuhtimisse ja kapitali planeerimisse.
Esimese prioriteedi lahutamatuks osaks jäävad kliima- ja loodusega seotud riskid. 2027. aastal tehakse temaatiline analüüs eesmärgiga hinnata pankade usaldatavusnõuetekohase ülemineku kavandamist. Samuti jätkatakse tööd püsivate puudustega füüsilise riski juhtimises.
Teine prioriteet keskendub pankade meetmetele oluliste puudujääkide kõrvaldamisel IKT-riski juhtimises. Järelevalvetegevus hõlmab kohapealseid kontrolle, mis käsitlevad küberturvalisuse ja kolmandast isikust tulenevate riskide juhtimist ning ohupõhist läbistustestimist kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse määrusega, samuti sihipäraseid läbivaatamisi sõltuvuse hindamiseks pilvteenuste osutajatest.
Järelevalveasutused hindavad pankade vastumeetmeid tehisintellektipõhistele küberohtudele ja nende valmisolekut üleminekuks postkvant-krüptograafiale. Lisaks sellele suhtlevad järelevalveasutused üha sagedamini sektori ja muude asjaomaste asutustega seoses tehisintellekti kasutusjuhtumitest tulenevate riskide juhtimisega.
Pangad peavad kõrvaldama kokkulepitud tähtaja jooksul riskiandmete koondamise ja aruandlussuutlikkuse olulised puudused ning vajaduse korral rakendatakse täitemeetmeid.
SREPi reform ja metoodikad
EKP viis 2026. aastal lõpule SREPi reformi, muutes järelevalvealase hindamise tulemuslikumaks, tõhusamaks ja riskipõhisemaks. Läbivaadatud riskitaluvusraamistik ja mitmeaastased hinnangud võimaldavad pankadel ja järelevalveasutustel keskenduda kõige olulisematele riskidele ja suurematele esilekerkivatele probleemidele. Selle tulemusena on SREPi otsused lühemad ja käsitlevad pankade peamisi haavatavusi; samuti kehtestatakse vähem kvalitatiivseid meetmeid. Kuna järelevalvetegevuste kavandamine on täielikult integreeritud, tehakse nüüd kontrolliprogrammid ja SREPi tulemused teatavaks lühema aja jooksul kui varem.
Tänavuses SREPi tsüklis kasutati 2027. aasta jaanuaris jõustuvate kapitalinõuete kindlaksmääramisel esimest korda läbivaadatud 2. samba metoodikat. See vähendab keerukust ning loob otsesema seose kapitalinõuete ja riskitegurite vahel. See ei ole muutnud üldisi kapitalinõudeid süsteemi tasandil, vaid üksikute pankade nõudeid, et kajastada, kuidas pangapõhiseid riskiprofiile läbivaadatud metoodika alusel käsitletakse.
Peale selle pöörasid järelevalveasutused erilist tähelepanu 1. ja 2. samba nõuete võimalikele kattuvustele seoses lõplike Basel III reformide rakendamisega ELis, sest need mõjutavad riskiga kaalutud varade arvutamist. Kolmanda kapitalinõuete määruse mõju on seni olnud üldiselt väike ja pankade lõikes erinev ning sageli kaasa toonud 1. samba kapitalinõuete vähendamise. Kui 1. samba nõuded suurenesid ja tuvastati kattuvusi, vähendas EKP 2. samba nõudeid. EKP jätkab selle mõju jälgimist ja riskide võimaliku topeltarvestuse käsitlemist juhtumipõhiselt, sedamööda kuidas uusi eeskirju järk-järgult rakendatakse.
Pärast 2. samba läbivaadatud metoodika kasutuselevõttu käesoleval aastal ja likviidsusmetoodika jõustumist 2027. aastal ei ole järgmise kahe aasta jooksul SREPi metoodikas täiendavaid muudatusi ette näha ning läbivaatamisi tehakse tulevikus harvem, kui tehti SREPi reformi aastate jooksul. See tagab pankadele stabiilsema järelevalveraamistiku kapitali, likviidsuse ja strateegiliseks planeerimiseks, säilitades samal ajal järelevalve vajaliku ranguse ja vastupanuvõime standardid.
Meediakanalite küsimustele vastab Tim Breutner (tel: +49 69 1344 4463).
Märkused
- Hinnatakse nelja põhielementi: ärimudelite elujõulisus ja jätkusuutlikkus; sisejuhtimise ja riskijuhtimise adekvaatsus; kapitaliga seotud riskid ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid. Igale elemendile antakse hinne vahemikus 1–4 (millest „1 ”on parim ja „4” on halvim) ning seejärel liidetakse punktid kokku, et saada üldhinnang (mis jääb samuti vahemikku 1–4).
- 2026. aasta SREPi hindamistsükkel põhines üldjoontes 2025. aasta lõpu seisuga kogutud andmetel. 2026. aasta SREPi hinnangutest tulenevaid otsuseid kohaldatakse 2027. aastal. 2026. aasta septembri seisuga olid 110st järelevalve alla kuuluvast krediidiasutusest 107 panka SREPi hindamise osa ning neile saadetakse kas SREPi otsus või SREPi kiri. Kolmele pangale ei saadeta sel aastal uut SREPi otsust ega kirja pooleliolevate ühinemiste ja omandamiste tõttu või tulenevalt krediidiasutuse omadustest või konkreetsetest asjaoludest. SREPi punktisumma hindamine hõlmas 108 panka. Kapitalinõuete ja soovituslike nõuete koondandmete puhul kasutatakse 109 üksusest koosnevat valimit. 2027. aastal kohaldatavate kombineeritud puhvrite hinnangulised näitajad kajastavad väljakuulutatud baasintressimäärasid.
- Kapital, mida pangad peaksid SREPi tulemusena hoidma, koosneb kahest osast. Esimene komponent on 2. samba kapitalinõuded (P2R), mis hõlmavad riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Teine komponent on 2. samba soovituslikud nõuded (P2G), milles osutatakse kapitalitasemele, mida pangad peaksid hoidma, et neil oleks stressiolukorraga toimetulekuks piisav puhver (eelkõige hinnatuna järelevalvealaste stressitestide negatiivse stsenaariumi alusel). 2. samba kapitalinõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed. 2. samba soovituslikud nõuded ei ole siduvad.
- Esimese taseme põhiomavahendid (CET1) on parima kvaliteediga regulatiivne kapital, kuna see katab kahju kohe, kui see tekib. Täiendavad esimese taseme omavahendid (AT1) tagavad samuti kahjumi katmise tegevuse jätkuvuse korral, ehkki AT1 instrumendid ei vasta kõigile CET1 kriteeriumitele. Teise taseme omavahendid seevastu tähendavad seda, et panga maksejõuetuse korral peavad need katma kahju enne, kui seda teevad hoiustajad ja teised laenuandjad. Kättesaadav regulatiivne kogukapital on nende kahe elemendi – esimese taseme omavahendid (CET1 + AT1) ning teise taseme omavahendid – summa.
- Üldised ja soovituslikud kapitalinõuded:1. sammas + 2. samba kohustuslikud kapitalinõuded + kombineeritud puhvri nõue + 2. samba soovituslikud nõuded. Kapitali koosseisu kohta vt lähemalt järelevalvemetoodika. Kõik näitajad esitatakse protsendina riskiga kaalutud varadest.
- Vastavalt 1. jaanuaril 2021 jõustunud viiendale kapitalinõuete direktiivile (CRD V) peaks 2. samba kapitali koosseis olema sama mis 1. sambal, st vähemalt 56,25% peaks kuuluma CET1 hulka ja vähemalt 75 % esimese taseme kapitali hulka kooskõlas miinimumnõuetega.
- Kombineeritud puhvri nõuded hõlmavad kapitali säilitamise puhvrit, vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja süsteemse riski puhvreid (süsteemse riski puhvrid hõlmavad globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvreid ning süsteemseid riske), mis on ELi kapitalinõuete direktiiviga või riiklike ametiasutuste poolt kehtestatud õiguslikud nõuded.
- Likviidsuskattekordaja on Basel III raamistiku regulatiivne standard, mille kohaselt pangad peavad hoidma piisavalt kvaliteetseid likviidseid varasid, et katta prognoositavat raha väljavoolu 30 päeva pikkuse stressiperioodi korral.
- Stabiilse netorahastamise kordaja on näitaja, millega mõõdetakse panga rahastamise stabiilsust, võrreldes stabiilse rahastamise kättesaadavust nõutava stabiilse rahastamisega, et katta vajadused üheaastase perioodi jooksul.
- Olulise krediidiasutuse järelevalvealases kontrolliprogrammis on ette nähtud järgmise 12 kuu järelevalvealased põhiülesanded ja -tegevused, nende ligikaudne ajakava ja eesmärgid ning kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste vajadus. Selle koostab iga olulise krediidiasutuse jaoks asjaomane ühine järelevalverühm.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid