Korduma kippuvad küsimused 2023. aasta stressitesti kohta

Frankfurt, 28. juuli 2023

Mida kujutab endast 2023. aasta ELi-ülene stressitest? Mis on selle eesmärk?

ELi-ülese stressitesti eesmärk on analüüsida 2022. aasta lõpu seisuga saadud andmete alusel pankade kapitalipositsiooni arengut kolme aasta jooksul kuni 2025. aasta lõpuni nii põhistsenaariumi kui ka negatiivse stsenaariumi korral. Sellega luuakse järelevalveasutustele, pankadele ja teistele turuosalistele ühtne analüütiline raamistik, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ELi pankade vastupanuvõimet riigipõhistele majandusšokkidele.

EKP kasutab stressitesti tulemusi konkreetsete pankade 2. samba kapitalivajaduste hindamiseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames. Kvalitatiivseid tulemusi võetakse SREPi raames arvesse riskiohje hindamisel ning seega mõjutavad need 2. samba kohustuslike nõuete (P2R) kindlaksmääramist. Kvantitatiivseid tulemusi kasutatakse peamise sisendina 2. samba soovituslike nõuete (P2G) kindlaksmääramisel ja esimest korda ka finantsvõimenduse määra käsitlevate 2. samba soovituslike nõuete kehtestamisel.

Stressitesti eesmärk on tugevdada turudistsipliini, avalikustades pankade tasandil järjepidevat ja üksikasjalikku teavet, mis näitab, kuidas tüüpilised šokid mõjutavad pankade bilansse. Järelevalvealased stressitestid ei asenda pankade sisemisi stressiteste, mis põhinevad konkreetse panga riskiprofiili ja haavatavuste alusel välja töötatud stsenaariumitel.

Kuidas moodustatakse ELi-üleses stressitestis ja paralleelses EKP stressitestis kasutatavad euroala pankade valimid?

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritavas ELi-üleses stressitestis osalevad pangad valiti nii, et nende varad moodustaksid ligikaudu 75% euroala pangandussektori varadest. Valimisse kuuluvatel pankadel pidi valimi moodustamise ajal olema varasid vähemalt 30 miljardi euro väärtuses. Spetsiifiliste ärimudelitega pangad võidi siiski välja jätta, kui ELi-ülese stressitesti metoodikat peeti nende vastupanuvõime ja kapitali adekvaatsuse hindamiseks vähem sobivaks. 2023. aastal kuulus EBA stressitesti valimisse kokku 57 euroala panka, mis on EKP otsese järelevalve all.

Väiksemate otsese järelevalve alla kuuluvate pankade puhul, mis EBA valimisse ei kuulunud, viis EKP samal ajal läbi oma stressitesti. 2023. aastal osales selles stressitestis 41 panka.

Mõned otsese järelevalve alla kuuluvad pangad ei osalenud kummaski stressitestis. Sel juhul võis näiteks olla tegemist ELi-üleses testis osalevate ühtse järelevalvemehhanismi väliste pankade tütarettevõtjate või filiaalidega. Pangad võisid valimitest välja jääda ka juhul, kui nad olid stressitesti ajal restruktureerimisel või seotud ühinemiste või omandamistega.

Milline teave tulemuste kohta avaldatakse?

EBA avaldab üksikasjalikud tulemused konkreetsete pankade kohta, kes osalevad ELi-üleses stressitestis.

Samal ajal toimuvas ühtse järelevalvemehhanismi stressitestis osalevate pankade kohta avaldab EKP koondtulemused ja väljavõttelise pangapõhise teabe. Selle valimi andmete avaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, sest ELi-üleses stressitestis osalevate pankadega võrreldes on tegu väiksemate pankadega.

Milliseid meetmeid võtab EKP pankade suhtes, kellel ilmnevad negatiivse stsenaariumi puhul (tõsised) puudujäägid?

Nii nagu varasematel aastatel, ei liigitata panku ka 2023. aasta stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks. Seetõttu ei ole tegu „puudujäägiga” selle tavapärases tähenduses. Selle asemel annab stressitest olulist teavet iga panga kohta tehtava SREPi otsuse jaoks. Praktikas tähendab see, et stressitesti tulemustest (eriti kapitali vähenemise tasemetest) lähtutakse 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramisel (nagu on ette nähtud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise kohta).

Kooskõlas selle lähenemisviisiga peaksid pangad, kelle omakapital negatiivses stsenaariumis (oluliselt) vähenes, üldjuhul eeldama, et nende 2. samba soovituslikud nõuded on suuremad kui paremad tulemused saanud pankadel.

Juhul kui kapitali oluline vähenemine toob esile konkreetsed riskid teatavates tegevusvaldkondades, kasutavad ühised järelevalverühmad seda teavet sihipärastes järelevalvealgatustes ja vajaduse korral meetmete võtmiseks, et tagada nende riskide nõuetekohane ohjamine.

Kuidas võetakse stressitesti tulemusi arvesse SREPis?

Stressitesti tulemusi kasutatakse SREPis nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

1. Kvantitatiivsed tulemused

• 2. samba soovituslike nõuete määramise metoodika järgib kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse pank asjakohasesse rühma vastavalt tema esimese taseme põhiomavahendite (CET1) maksimaalsele vähenemisele järelevalvealase stressitesti käigus. Rühmade koostamisel võetakse arvesse varasemat järelevalvekogemust, ühtses järelevalvemehhanismis määratletud riskitaluvust ja stressitesti tulemuste statistilist analüüsi. Teises etapis kasutavad ühised järelevalverühmad oma eksperdihinnangut, et kohandada 2. samba soovituslikke nõudeid vastavalt iga panga profiilile. Ühised järelevalverühmad võivad neid kohandusi teha asjaomase rühma puhul kehtestatud vahemiku piires, kuid erandjuhul ka väljaspool seda.
• 2023. aasta SREPis kohaldab EKP 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramisel esimest korda uut metoodikat, et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse riski. Soovituslike nõuete eesmärk on tagada, et panga omavahendid suudaksid katta stressistsenaariumitest tulenevad võimalikud kahjud. Kehtestades 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta, kasutab EKP lähtepunktina stressitesti negatiivses stsenaariumis kasutatavat finantsvõimenduse määra prognoosi ja järgib sarnast kaheetapilist protsessi, nagu on kirjeldatud eespool 2. samba soovituslike nõuete kohta. 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse ainult teatavatele krediidiasutustele, näiteks kui prognoositav finantsvõimenduse määr jääb allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

2. Kvalitatiivsed tulemused

• Stressitest annab järelevalveasutustele rohkelt teavet panga riskide ja haavatavuste ning riskiohjesuutlikkuse kohta. Ühised järelevalverühmad võtavad SREPi raames panga sisejuhtimist ja riskiohjet hinnates arvesse erinevaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad 2. samba kohustuslike nõuete arvutamist. Need aspektid hõlmavad näiteks andmete õigeaegsust ja täpsust, aga ka saadud teabe kvaliteeti. Samuti on vahetult andmetest tuletatud kvantitatiivsete näitajate eesmärk anda ühistele järelevalverühmadele mõõdetavad kriteeriumid pankade tulemuslikkuse hindamiseks nelja taseme põhjal. Mõõdetakse nii pankade suutlikkust täita andmenõudeid kui ka nende reageerimist kogu stressitesti vältel. Ühtlasi teevad ühised järelevalverühmad stressitestide kvaliteedi tagamise tsüklite raames pankade tulemuslikkuse kvalitatiivse hindamise.

Märkused

• 2023. aasta stressitestis koostasid pangad oma prognoosid 31. detsembril 2022 kehtinud raamatupidamiseeskirjade alusel. Kuna kindlustustegevust käsitlev rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 17 jõustus alles 1. jaanuaril 2023, ei võetud seda stressitestis arvesse. Piisava läbipaistvuse tagamiseks on EBA siiski avalikustanud valitud memokirjed, mis sisaldavad IFRS 17 mõju. See peaks hõlbustama stressitesti tulemuste ja asjaomaste omavahendite suhtarvude võrdlemist seisuga 1. jaanuar 2023. Nende memokirjete suhtes ei ole aga rakendatud sama põhjalikku kvaliteedikontrolli, mida pädevad asutused teevad muude avaldatud stressitestiandmete puhul.