Järelevalvemeetmed

Krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnõuete täitmine on väga oluline krediidiasutuste turvalisuse ja usaldusväärsuse ning Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Seetõttu võtab EKP asjakohaseid meetmeid kohe, kui on alust kahtlustada, et järelevalve alla kuuluv üksus ei täida usaldatavusnõudeid või talle õigusaktide, määruste või järelevalveotsustega pandud kohustusi või juhul, kui järelevalve alla kuuluv üksus järgib (või hakkab tõenäoliselt järgima) ebaturvalisi või puudulikke tavasid, mis võivad ohustada üksust ennast või pangandussüsteemi.

Puuduste õigeaegne tuvastamine ja seonduvad taotlused parandusmeetmete võtmiseks moodustavad pangandusjärelevalve alustala. See tähendab, et järelevalveasutused tuvastavad puudujäägid ja annavad neist pankadele teada piisavalt varakult, et tagada nende kiire ja tõhus kõrvaldamine. Järelevalveasutused on samuti valmis meetmeid eskaleerima, kui puuduste kõrvaldamise protsess ei kulge soovitud tempos või kui puuduste tõsidus seda nõuab. On väga oluline, et järelevalveprotsess ja selle korrigeeriv funktsioon toimiksid tõhusalt. Iga panga huvides on teha sealjuures EKPga koostööd.

EKP käsutuses on ulatuslikud vahendid, et võtta järelevalve- ja täitemeetmeid ja/või kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. Seeläbi tagatakse, et asjaomane pank täidab usaldatavusnõudeid, ning hoitakse ära kohustuste rikkumisi teistes pankades.

Järelevalvemeetmete eesmärk on tagada, et pangad võtaksid vajalikke parandusmeetmeid võimalikult varakult. Oluline on, et pankade juhtimine oleks usaldusväärne ja nende riskid asjakohaselt kaetud ning usaldatavusnõuete mittetäitmise ohu või mittetäitmise korral võetakse vajalikke meetmeid. Kui pank ei täida (või järgmise 12 kuu jooksul tõenäoliselt ei täida) kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb probleeme seoses riskijuhtimisega ja riskikatmise suutlikkusega, võib EKP anda mittesiduvaid soovitusi, seada ootusi või esitada pangale (muu hulgas) nõude:

• esitada järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava;
• esitada täiendavat või sagedasemat aruandlust;
• tugevdada enda sisekorda, protsesse ja strateegiaid;
• piirata muutuvtasu osakaalu;
• kasutada puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
• vähendada teatud tegevuste, toodete ja süsteemide olemuslikku riski;
• järgida EKP kehtestatud piiranguid või keelde aktsionäridele või täiendava esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavate väljamaksete kohta;
• hoida täiendavaid omavahendeid;
• piirata panga äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab tema usaldusväärsust;
• hinnata ümber juhtorgani liikmete sobivus ja nõuetekohasus. 

Lähemat teavet nende meetmete kohta saab kapitalinõuete direktiivist, nagu see on üle võetud riigi siduvatesse õigusaktidesse, ning ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklist 16.

Nende vahendite intensiivsus on erinev ning õige valiku tegemine eri olukordades sõltub järelevalvehinnangust ja konkreetsetest asjaoludest. Tavapäraselt püüab EKP täita oma ülesandeid järelevalvealase dialoogi kaudu, tehes pankadega koostööd, et tuvastada ja kõrvaldada puudused enne, kui need ohustavad pankade turvalisust ja usaldusväärsust. Mõningatel juhtudel tuleb aga EKP-l puuduste tõsiduse tõttu võtta sekkuvaid järelevalvemeetmeid kohe. Võib ka juhtuda, et pank ei täida esialgseid meetmeid nõuetekohaselt ja seega peab EKP laiendama sekkumise taset ning võtma täiendavaid meetmeid seni, kuni puudused on kõrvaldatud. Allpool toodud skeemil esitatakse kokkuvõte EKP eskalatsiooniraamistikust (näidete loetelu ei ole lõplik; ehkki noolega on näidatud üha suurenev sekkumise tase, võivad järelevalveasutused liikuda eri astmete vahel nii üles- kui ka allapoole).

Olemasolevaid meetmeid (mis ei välista üksteist) võidakse kasutada paralleelselt või üksteise järel, kuid mitte automaatses järjestuses. See tähendab, et eskalatsiooniraamistiku üht või mitut astet on võimalik vahele jätta, kui see on puuduste tõsiduse või nende kõrvaldamise protsessi (ebarahuldava) kulgemise tõttu vajalik. Mida suurem on eskalatsioonitase, seda vähem on tavaliselt võimalikke vahendeid. Näiteks juhul, kui EKP otsustab esmalt anda pangale soovituse koostada tegevuskava teatud puuduste kõrvaldamiseks, võib ta tegevuskava teatud aspektide või mõne muu konkreetse meetme jõustamiseks esitada siduvaid nõudeid, kui eelnev suhtlus pangaga ei ole andnud soovitud tulemust. Kuna eskalatsiooniraamistiku kasutamisel lähtutakse järelevalvehinnangust ja konkreetsetest asjaoludest, võidakse tegevuskava koostamine muuta algusest peale siduvaks nõudeks (koos täpsete sisuliste nõuetega või ka sisu täpsustamata). Mõnel juhul võib puuduste tõsidus või panga käitumine õigustada paralleelselt järelevalvemeetmete võtmisega ka koheste täitemeetmete võtmist või sanktsioonide kehtestamist.

Seoses eskalatsiooniraamistikuga võtavad järelevalveasutused arvesse ka kindlaid põhimõtteid, mis võimaldavad tõhusalt puudusi tuvastada, neist teavitada ja võtta parandusmeetmeid (nagu on selgitatud järelevalvenõukogu aseesimehe kõnes). Puuduste tuvastamise korral:

• püüavad järelevalveasutused leida puuduste algpõhjused, mis võimaldab neil tõhusalt tegeleda põhjustega, mitte ainult tagajärgedega;

• lähtuvad järelevalveasutused proportsionaalsuse põhimõttest, et prioriseerida fookusvaldkonnad ja kohandada järelevalve intensiivsust vastavalt puuduste tõsidusele ja seonduvatele asjaoludele;
• sõnastavad järelevalveasutused järelevalvemeetmed ja selged soovitud tulemused ning esitavad pankadele oma ootused, tehes kindlaks, et pangad teavad, mida ja milliseks ajaks neilt oodatakse;
• jälgivad järelevalveasutused pärast meetmetest teavitamist nende elluviimist ja kontrollivad, mil määral on pangad valmis meetmeid nõuetekohaselt ja ettenähtud aja jooksul järgima. Protsessi selles osas toimub tavapäraselt korrapärane suhtlus pankadega, mis on tihedam tõsisemate puuduste korral;
• kui pangad ei tegele tuvastatud probleemidega eeldatud aja jooksul ega täida täielikult järelevalveootusi, on järelevalveasutused valmis järelevalvet eskaleerima ja võtma rangemaid meetmeid, et tagada puuduste tõhus ja õigeaegne kõrvaldamine;
• kavandavad järelevalveasutused puuduste keerukusest olenevalt võimalikke eskalatsioonistrateegiaid kohe protsessi alguses, valmistuvad võtma vajaduse korral täiendavaid meetmeid ja teavitavad panku selgelt võimalikest tagajärgedest, mida meetmete täitmata jätmine kaasa toob.