Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise korraldus
Kui oluliste krediidiasutuste üle teeb EKP koos riiklike pädevate asutustega ühist järelevalvet, siis vähem oluliste krediidiasutuste puhul vastutab ta üksnes asjaomaste asutuste tehtava järelevalve järelevaatamise eest. Toetame riiklikke pädevaid asutusi nende igapäevases järelevalvetegevuses ja edendame nende järelevalvemeetodite järjepidevust, võttes samal ajal arvesse proportsionaalsust. EKP-l on vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves siiski mitu otsest kohustust, näiteks tegevuslubade valdkonnas.
Vähem olulise krediidiasutuse määratlus
Kõik järelevalve alla kuuluvad üksused liigitatakse vaikimisi vähem olulisteks. Krediidiasutuse staatus muutub oluliseks ja ta hakkab kuuluma EKP otsese järelevalve alla alles siis, kui ta vastab vähemalt ühele ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud kriteeriumile. Olulisuse kriteeriumid käsitlevad muu hulgas panga suurust, selle tähtsust asjaomase asukohariigi või kogu ELi majanduse seisukohalt ja panga piiriülese tegevuse tähtsust. Enamik vähem olulisi krediidiasutusi on väiksemad pangad, kelle varade maht ei ületa 30 miljardit eurot.
Kui vähem oluline krediidiasutus on liigitatud oluliseks krediidiasutuseks, määrab EKP kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusega kindlaks kuupäeva, millal ta alustab otsest järelevalvet. EKP teavitab järelevalve alla kuuluvat üksust vähemalt üks kuu (avaliku sektori finantsabi kriteeriumi puhul üks nädal) enne otsese järelevalve algust. EKP alustab otsest järelevalvet hiljemalt 12 kuud pärast krediidiasutuse olulisuse otsusest teatamise kuupäeva.
Vastupidisel juhul – st kui oluline krediidiasutus on ümber liigitatud vähem oluliseks krediidiasutuseks – teavitab EKP üksust oma otsusest otsese järelevalve lõpetamise kohta vähemalt üks kuu enne määratud kuupäeva. Otsused tehakse igal aastal olulisuse läbivaatamise käigus, kuid need võivad olla ka ad hoc.
Kui vähem olulisest krediidiasutusest saab oluline krediidiasutus, tehakse EKP otsese järelevalve alla minevate pankade finantsseisundi kontrolli raames varade kvaliteedi hindamine ja järelevalvealane stressitest. Need kaks usaldatavusnõuete täitmise kontrolli on üksteisest sõltumatud.
EKP ja riiklike pädevate asutuste roll
Vähem oluliste krediidiasutuste üle teevad järelevalvet riikide järelevalveasutused ja seda kontrollib EKP. Olulised krediidiasutused seevastu kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Ülevaate pankade staatusest (oluline vs. vähem oluline) ja nende järelevalveasutustest saab EKP koostatud asjaomasest nimekirjast. EKP hindab iga panga olulisust vähemalt kord aastas.
EKP vastutab kogu Euroopa pangandusjärelevalve süsteemi (kuhu kuuluvad EKP ja osalevate riikide pädevad asutused) tõhusa ja järjepideva toimimise eest. Järelevaatamisfunktsiooni täites teeb EKP tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega, et veelgi ühtlustada pangandusjärelevalvet reguleerivate eeskirjade rakendamist, tagades samal ajal ühtsete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise kogu süsteemis. See aitab tagada võrdsed tingimused kõigile pankadele. Erandjuhtudel võib EKP võtta üle vähem oluliste krediidiasutuste otsese järelevalve, et tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine.
Tegevusload
EKP-l on ainupädevus anda tegevuslube ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide pankadele.
Me täidame seda ülesannet tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega olenemata sellest, kas tegu on oluliste või vähem oluliste pankadega. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teevad koostööd ka selleks, et hinnata pankades olulise osaluse kavandatavat omandamist ja teha selle kohta otsuseid, ning mõlemal on õigus algatada panga tegevusloa kehtetuks tunnistamine.
EKP vastutab oluliste krediidiasutuste puhul ka emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmise või neile erandite tegemise eest, samal ajal kui asjaomane riiklik pädev asutus täidab seda ülesannet vähem oluliste krediidiasutuste puhul.
Samuti teeb EKP asjaomase riikliku pädeva asutusega koostööd oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubadega seotud teadete edastamisel. See, kas üleeuroopalise tegevusloa andmise lõpliku otsuse teeb EKP või riiklik pädev asutus, sõltub sellest, kas tegemist on olulise või vähem olulise krediidiasutusega.
Tegevusloamenetluste kohta saab lähemalt lugeda tegevuslube käsitlevast rubriigist.