EKP määrab kindlaks oma järelevalveootused seoses uute viivislaenudega

• EKP avaldab viivislaene käsitlevate suuniste lisa.
• Lisas selgitatakse järelevalveootusi seoses eraldiste moodustamisega uute viivislaenude katteks.
• Ootused on lähtekohaks järelevalvealases dialoogis.
• Lisa lõplikus versioonis on arvesse võetud avaliku konsultatsiooni käigus saadud märkusi.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna viivislaene käsitlevate suuniste lisa. Lisa täiendab 20. märtsil 2017 avaldatud kvalitatiivseid suuniseid ja määratleb EKP järelevalveootused uute viivislaenude katteks moodustatavate eraldiste usaldatavusnõuetekohase taseme suhtes. Lisa ei ole õiguslikult siduv, kuid see võetakse aluseks EKP pangandusjärelevalve ja oluliste pankade vahel peetavas järelevalvealases dialoogis.

EKP pangandusjärelevalve kohustus on käsitleda pankade peamisi nõrkusi järjekindlal viisil, tagades õiglase ja võrdse kohtlemise. Kapitalinõuete direktiivis nähakse ette, et järelevalveasutused peavad hindama ja käsitlema krediidiasutusepõhiseid riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud kapitalinõuete määruses sätestatud kohustuslike usaldatavusnõuetega (mida nimetatakse sageli esimese samba eeskirjadeks). Eelkõige peavad järelevalveasutused olemasoleva usaldatavusnõuete raamistiku kohaselt hindama ja otsustama, kas pankade moodustatud eraldised on usaldatavusnõuete seisukohalt piisavad ja õigeaegsed. EKP pangandusjärelevalve avaldab oma ootused, et teha pankadele teatavaks järelevalvealase dialoogi lähtekohad.

EKP pangandusjärelevalve on käsitlenud krediidiriski prioriteetse valdkonnana alates 2014. aasta põhjalikust hindamisest ja on seda tööd viimase kahe aasta jooksul süvendanud. Viivislaenude suur osakaal avaldab mõju pankade kapitalile ja rahastamisele, vähendab kasumlikkust, kulutab ressursse, mida saaks tõhusamalt kasutada, ning piirab laenuandmist kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Seetõttu on viivislaenude käsitlemine oluline nii pankade elujõulisuse kui ka makromajanduslike tulemuste seisukohast.

Asjaomases lisas käsitletakse laene, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve määratlusega liigitatud viivislaenuks alates 1. aprillist 2018.

Järelevalvealase dialoogi käigus arutab EKP pankadega kõrvalekaldumisi lisas toodud usaldatavusnõuetekohaste eraldistega seotud ootustest. Arutelu tulemusi ja panga konkreetset olukorda silmas pidades otsustab EKP pangandusjärelevalve juhtumipõhiselt, kas ja millised järelevalvealased meetmed on asjakohased. Selle dialoogi tulemusi võetakse esimest korda arvesse 2021. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP). Pangad peaksid kasutama vahepealset aega ettevalmistuste tegemiseks ning krediidi vahendamise põhimõtete ja kriteeriumide läbivaatamiseks, et vähendada uute viivislaenude teket, pidades eelkõige silmas praegust soodsat majanduskeskkonda.

Lisa täiendab tulevasi ELi õigusakte, mis tuginevad Euroopa Komisjoni algatusele käsitleda viivislaene esimese samba kontekstis. Komisjoni ettepanekut usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtaseme kehtestamise kohta käsitletakse siduva nõudena ja seda kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes.

EKP vormistas dokumendi „EKP suunised pankadele viivislaenude kohta − lisa: järelevalveootused seoses usaldatavusnõuetekohaste eraldistega viivislaenude puhul” pärast avalikku konsultatsiooni, mis kestis 4. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2017. Ühtlasi on EKP avaldanud osapoolte esitatud üksikasjalikud märkused ja tagasiside aruande, milles selgitatakse, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.  

Meediakanalite küsimustele vastab Andrea Zizola (tel: +49 69 1344 6551).