Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

Järjekordne samm parema Euroopa poole: pangandusjärelevalve ülesehitamine

Ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouy arvamusartikkel, mis ilmus mitmes Euroopa ajalehes 30. septembril 2014

Euroopa astub mõne nädala pärast pangaliidu rajamise raames uude pangandusjärelevalve ajastusse: 4. novembrist asub Euroopa Keskpank (EKP) teostama otsest järelevalvet euroala 120 suurima pangagrupi üle, kellele kuulub enam kui 85% terve euroala pangandussektori varadest, ning kaudset järelevalvet ligikaudu 3400 väiksema krediidiasutuse üle. Tehes ühtse järelevalvemehhanismi raames koostööd riiklike järelevalveasutustega, on meie eesmärk suurendada kodanike ja turgude kindlustunnet meie järelevalve alla kuuluvate pankade suhtes. Samuti soovime aidata finantssektoril täita oma tähtsaimat rolli tänapäeva ühiskonnas: rahastada reaalmajandust ja majanduskasvu ning edenda töökohtade loomist. Neid ülesandeid suudavad korralikult täita üksnes tugevad pangad, mis on pälvinud inimeste ja turgude usalduse.

EKP teab, et saab aidata suurendada kodanike ja turgude kindlustunnet pankade suhtes üksnes juhul, kui kõik mõistavad, kuidas tema tegevus on korraldatud ja millest töös juhindutakse. Sel põhjusel oleme avaldanud juhendi, kus sõnastatakse üksikasjalikult pangandusjärelevalve teostamise põhimõtted ja kord. Lubage mul välja tuua mõned selle juhendi kesksed elemendid.

Võin teile isiklikult kinnitada, et meie järelevalvetegevus saab olema range ja õiglane ning me ei kõhkle olemast pealetükkivad, kui peame seda vajalikuks. Meist saab tõeliselt üleeuroopaline, rahvuslikult erapooletu ja eelarvamusteta järelevalveasutus. Töötame selles vaimus kõigil korralduslikel tasandeil, ennekõike aga ühtse järelevalvemehhanismi keskmes olevais ühistes järelevalverühmades, kes teostavad pankade üle igapäevast järelevalvet. Iga rühma juhib EKP koordinaator, kes ei tohi reeglina olla pärit samast riigist, kus asub asjaomase panga peakontor. Näiteks on Crédit Agricole'i järelevalve juht Saksamaalt, Unicredit’i järelevalve juht Prantsusmaalt, ABN AMRO oma aga Hispaaniast. Nii läheneme küsimustele uue nurga alt ja väldime rahvuslikku erapoolikust. Ühised järelevalverühmad hõlmavad riiklike järelevalveasutuste ehk riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajaid ning oskusteavet. See tähendab, et tuginetakse 18, peagi 19 euroala riigi kogemustele. Aja jooksul hakkavad ühiste järelevalverühmade liikmed eri rühmade vahel roteeruma, mis aitab samuti kindlustada, et iga panka koheldakse võrdsena, ning jagada kõikidest liikmesriikidest saadud kogemusi.

Ühiste järelevalverühmade tööd toetavad sõltumatud auditimeeskonnad ehk kohapealse kontrolli meeskonnad, kes koguvad põhjalikku teavet otse pankade kontoritest ja harukontoritest. Samuti loob EKP teavitusmehhanismi, et aidata inimestel teavitada EKPd võimalikest juhtudest, kui pangad on rikkunud asjaomast ELi õigust. Teavitussüsteem on tõhus vahend äritegevusega seotud õigusrikkumiste paljastamiseks.

Juhindudes uurimis- ja otsustustegevuse läbipaistvuse põhimõttest, uurivad meie täitemenetluse ja sanktsioonide asjatundjad juhtumeid, kus pangad on väidetavalt rikkunud vahetult kohaldatavat ELi õigust, ELi direktiivide ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikke õigusnorme või EKP määrusi ja otsuseid, mille täitmist on igapäevase järelevalve käigus jälginud ühine järelevalverühm. Kui ilmneb, et regulatiivseid nõudeid on rikutud ja krediidiasutusi või nende juhtkonda tuleb karistada, võib EKP määrata pankadele halduskaristuse kuni 10% ulatuses nende eelmise majandusaasta kogukäibest.

Kõikide liikmesriikide pädevatel asutustel on järelevalvenõukogus osalemis- ja hääleõigus. Kõik hääled on võrdse kaaluga. See tagab ühtlasi kõikide süsteemi kuuluvate pankade võrdse kohtlemise vastavalt ühtsele eeskirjade kogumikule ning ilma rahvusliku erapoolikuseta. Nii võivad riiklikud järelevalveasutused vastutasuks üleeuroopalises järelevalvesüsteemis osalemise eest mõjutada pankade järelevalvet teistes riikides ja kujundada EKP nõukogu otsuseid. Veelgi tähtsam on aga see, et saadakse ülevaade teiste riikide pankade arengutest ja suundumustest, enne kui kõnealused pangad jõuavad nende koduturule. Maini-äärses Frankfurdis asuvas EKPs on kindlad meeskonnad keskendunud selliste horisontaalsete andmete analüüsimisele, võimaldades meil juhtida varajase hoiatuse süsteemi.

See ühise järelevalve hüve on juba realiseerumas: põhjalik hindamine, mis tähendab enne 4. novembrit läbi viidavat bilansside hindamist ja stressitesti, annab meile ülevaate piiriülestest suundumustest kogu Euroopa pangandussüsteemis. Eraldiseisvatel riiklikel järelevalveasutustel, kes töötlevad märksa kitsamalt piiritletud andmekogumit, oleks neid suundumusi palju raskem märgata.

Juba võib näha julgustavaid märke mitmest euroalavälisest riigist, kes kaaluvad taotleda EKP-lt järelevalvet oma pankade üle. Niisugune võimalus on sätestatud ka ühtse järelevalvemehhanismi määruses. Kuigi kõnealune areng on veel väga varajases staadiumis, näitab see, et oleme juba võitmas sidusrühmade usaldust kõikjal Euroopas.

Kas ma saan lubada, et EKP suudab lõplikult elimineerida edasiste finantskriiside riski? Kahjuks mitte. Siiski usun ma kindlalt, et ühelgi Euroopa institutsioonil pole varem olnud paremaid võimalusi selle riski minimeerimiseks. EKP osana kujutab ühtne järelevalvemehhanism tugevat ja sõltumatut jõudu Euroopa pangandussüsteemi keskmes. Nähes 28 riigi järelevalveasutusi tegemas koostööd selle organisatsiooni ülesehitamisel, usun veelgi kindlamalt, et oleme rajamas midagi ajaloolist, mis teeb Euroopast parema äripiirkonna ja edu soodustava paiga.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid
Rikkumisest teatamine