EKP õigusraamistik

Euroopa Keskpank (EKP) kui ELi institutsioon tegutseb eeskirjade kohaselt, mis on selgelt määratletud Euroopa Liidu esmases õiguses (st aluslepingutes) ja teisestes õigusaktides (nt määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused).

EKP üldised eesmärgid ja ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas. Ühtse järelevalvemehhanismi määrusega on EKP-le antud pangandusjärelevalve ülesanded. Selles määratletakse ka EKP koostöövormid Euroopa pangandusjärelevalves osalevate ELi riikide järelevalveasutustega.

Järelevalveülesannete täitmisel kohaldab EKP ELi pangandusõigust, eelkõige kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määrust. Neis õigusaktides on sätestatud eeskirjad, mida pangad peavad järgima näiteks seoses kapitalinõuete ning riskihalduse ja juhtimisega, ning määratakse kindlaks järelevalveasutuste asjakohased volitused. Õigusakte täiendavad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koostatud üksikasjalikud tehnilised standardid.

ELi pangandusõigus

EKP õigusaktid

EKP võtab oma järelevalvevolituste täitmiseks ka ise vastu õigusakte. Need hõlmavad järgmist:

Määrused

Üks olulisemaid määrusi on ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus, milles sätestatakse institutsioonidevahelised suhted ja menetlused Euroopa pangandusjärelevalves. Muudes EKP määrustes täpsustatakse, kuidas EKP kasutab ELi pangandusõiguses võimaldatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust. Samuti kehtestatakse neis järelevalve alla kuuluvatele pankadele teatavaid lisakohustusi (nt seoses järelevalvetasude maksmisega).

Adressaadita otsused

Selliseid otsuseid võidakse kasutada ELi pangandusõiguse teatavate sätete rakendamiseks (nt seoses kasumite usaldatavusnõuetekohase käsitlemisega). Samuti saab neis täpsustada EKP sisemenetlusi, mis puudutavad näiteks järelevalveotsuste vastuvõtmise volituste delegeerimist.

Üksikutele pankadele adresseeritud otsused

Selliste otsustega saab kehtestada üksikutele pankadele konkreetseid kohustusi või kiita heaks panga esitatud taotlusi. Otsustes võidakse käsitleda näiteks regulatiivseid kapitalinõudeid või lubada sisemudelite kasutamist finantsriskide arvutamisel. Kui otsusel on adressaadiks olevale pangale ebasoodne mõju, on pangal õigus saada ära kuulatud ja taotleda otsuse halduskorras läbivaatamist.

Suunised ja juhised

EKP võib suunata selliseid instrumente euroala riikide järelevalveasutustele, et ühtlustada konkreetsete teemadega seotud järelevalvepõhimõtteid. EKP võib anda juhiseid ka järelevalveasutustele teistes ELi riikides, kes on hakanud tegema EKPga tihedat järelevalvealast koostööd.

Järelevalvesuunised

Soovitused

EKP soovituste eesmärk on üldjuhul ühtlustada riiklike järelevalveasutuste lähenemisviise vähem oluliste pankade käsitlemisel. Ühtlasi võidakse neis anda olulistele pankadele järelevalvesuuniseid teatavate küsimuste, näiteks dividendide maksmise põhimõtete kohta.

Järelevalvesoovitused

Arvamused

Oma nõuandva funktsiooni täitmisel esitab EKP arvamusi pangandusjärelevalve valdkonnas kavandatavate ELi või riiklike õigusaktide kohta.

Liikmesriikide õigusaktid

Pangandusjärelevalve funktsioonis kohaldab EKP ka liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid sätteid, millega võetakse pangandusjärelevalvealased ELi direktiivid üle riikide õigusesse või mis neid direktiive täiendavad.

Riiklikud järelevalveasutused kohaldavad sama õigusraamistikku, mida kohaldab EKP, ning seda täiendavad nende enda riigisisese õiguse kohased põhikirjad ja menetlused.

Lisateave EKP järelevalvealaste õigusaktide kohta