EKP hoiab kapitalinõuded püsivate üleilmsete probleemide keskkonnas 2026. aastal üldjoontes stabiilsena

18. november 2025

• EKP järelevalve alla kuuluvate pankade 2025. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi koondtulemused näitavad tugevat kapitali- ja likviidsuspositsiooni ning suurt kasumlikkust.
• 2026. aastal kohaldatavad esimese taseme põhiomavahendite üldised ja soovituslikud kapitalinõuded ning 2. samba nõuded püsivad üldjoontes muutumatuna vastavalt 11,2% ja 1,2% tasemel.
• 2. samba mittesiduvad soovituslikud nõuded vähenevad 2026. aastal 1,3%-lt 1,1%-le.
• Kvalitatiivsed meetmed on suunatud peamiselt krediidiriskile, juhtimisele ja kapitali adekvaatsusele ning ulatuslikumad järelevalvealased järelmeetmed pankadepoolsele puudujääkide kõrvaldamisele.
• Aastateks 2026–2028 seatud järelevalveprioriteedid käsitlevad pankade vastupanuvõimet geopoliitilistele riskidele ja makrorahanduslikule ebakindlusele, aga ka nende tegevuskerksust ja IT-suutlikkust.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2025. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused ning järelevalveprioriteedid aastateks 2026–2028. Hindamine hõlmab 105 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvat panka, mille üle teeb otsest järelevalvet EKP. Tulemustes esitatakse ülevaade pankade kapitalist, likviidsusest, kasumlikkusest ning üld- ja riskijuhtimisest.

Kokkuvõttes säilitasid pangad 2025. aasta teises kvartalis tugeva kapitali- ja likviidsuspositsiooni ning suure kasumlikkuse. Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) kaalutud keskmine suhtarv, mis on panga kapitali kõrgeim kvaliteedinäitaja, moodustas 16,1% pankade riskiga kaalutud varadest. Finantsvõimenduse määr oli 5,9%. Koguomavahendite suhtarv oli 20,2%.

Likviidsuspuhvrid ületasid jätkuvalt tublisti 100% miinimumnõuet ja likviidsuskattekordaja koondnäitaja oli 2025. aasta teises kvartalis 158%. Pangad säilitasid hea juurdepääsu jae- ja hulgirahastamisele ning keskmine stabiilse netorahastamise kordaja püsis üldjoontes muutumatuna 127% tasemel.

Kasumlikkus oli jätkuvalt suur ning seda toetasid puhas intressitulu ning netotasud ja komisjonitasud. Aastapõhine omakapitali tootluse koondnäitaja oli 2024. aasta neljandas kvartalis 9,5% ja kerkis 2025. aasta teises kvartalis 10,1%ni.

Varade kvaliteet püsis kogu sektoris tugev ja viivislaenude osakaal oli 2025. aasta teises kvartalis 1,9%. Ärikinnisvaraga seotud viivislaenude ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete viivislaenude suhtarvud on endiselt keskmisest kõrgemad (vastavalt 4,6% ja 4,9%), samal ajal kui mõnes seni väikese viivislaenude osakaaluga riigis on nende osakaal nüüd mõõdukalt suurenenud.

2. etapi laenud ja ettemaksed, st laenud, mille krediidirisk on alates esmasest kajastamisest märkimisväärselt suurenenud, kasvasid 9,5%-lt 2024. aasta teises kvartalis 9,6%-le 2025. aasta teises kvartalis.

Euroala pangandussektori praegune hea vastupanuvõime on tingitud mitmest tegurist. Nende hulka kuuluvad tõhus reguleerimine, range järelevalve ja pankade riskijuhtimise parandamine, aga ka hiljutiste makromajanduslike šokkidega seotud erakorralised eelarve- ja rahapoliitikameetmed.

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed järelevalvemeetmed

Käesoleva SREPi tsükli järelevalvemeetmed järgisid järelevalvenõukogu poolt aastateks 2025–2027 seatud prioriteete. Need käsitlesid peamiselt pankade vastupanuvõimet vahetutele makrorahanduslikele ohtudele ja tõsistele geopoliitilistele šokkidele, aga ka seda, kuidas pangad kõrvaldavad järelevalveasutuste poolt näiteks üld- ja riskijuhtimise ning digipöörde valdkonnas tuvastatud puudujääke.

Möödunud aastaga võrreldes kohaldas EKP ligikaudu 30% vähem uusi kvalitatiivseid meetmeid. See langus on kooskõlas EKP tõhustatud riskipõhise järelevalvega ja pankade tulemuslikumate järelmeetmetega. Rakendatud kvalitatiivsed meetmed keskenduvad krediidiriskile (40%), sisejuhtimisele (17%), kapitali adekvaatsusele (11%) ja operatsiooniriskile (10%). See hõlmab krediidiriski jälgimist ja konkreetsete portfellide haldamist, juhtorganite koosseisu, stressitestide raamistiku tõhustamist sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis (ICAAP) või IT-alase talitluspidevusega seotud jõupingutuste parandamist.

SREPi punktisummade vaates paranes mõnevõrra üldine keskmine punktisumma, kerkides eelmise aasta 2,5-lt käesoleval aastal 2,6-le. Paranemine ei olnud ühtlane, sest punktisummad jäävad rohkem jaotuse keskpunkti lähedale. Varem hinde „3–” saanud pankade punktisummad olid paremad, hinde „2” või sellest kõrgema hinde saanud pankade punktisummad on veidi halvenenud. Üldiselt on veerand pankadest endiselt kõige kehvemates kategooriates (punktisummad 3–4).

Kvantitatiivsete nõuete osas püsisid 2026. aastal kohaldatavad CET1 kapitalinõuded ja soovituslikud nõuded üldjoontes muutumatuna 11,2% tasemel. See näitaja hõlmab 1. ja 2. samba nõudeid, kombineeritud puhvri nõudeid ning 2. samba soovituslikke nõudeid (P2G).

CET1 teise samba kapitalinõuded, mida pangad peavad 2026. aastal täitma, püsivad üldjoontes stabiilsed, moodustades 1,2% riskiga kaalutud varadest.

Kombineeritud puhvri nõue, st kapitali säilitamise puhvri, süsteemse riski puhvri ja vastutsüklilise kapitalipuhvri summa, suurenes veidi seoses mõnes riigis riiklike meetmete tõttu kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgema määraga.

Mittesiduvad 2. samba soovituslikud nõuded, mis tulenevad 2025. aasta ELi-ülesest stressitestist ja mida kohaldatakse 2026. aastal, vähenesid 1,3%-lt 1,1%-le (CET1). See kajastab käesoleva aasta stressitesti tulemusi, mis näitasid suuremaid kahjumeid ja samas paremat suutlikkust neid kahjumeid suuremate kasumite arvelt katta ning seega kapitali tagasihoidlikumat kahanemist võrreldes eelmise stressitestiga, mis tehti 2023. aastal.

EKP jälgib eelkõige pankade viivisnõudeid ja finantsvõimendusega tehinguid. Kui olukorda peetakse ebapiisavaks või kui edusammud puuduste kõrvaldamisel ei ole küllaldased, kohaldatakse teise samba lisanõudeid. SREPi 2025. aasta otsustega vähenes nende pankade arv, kelle suhtes selliseid lisanõudeid kohaldatakse, sest mõned pangad kõrvaldasid varasemad puudujäägid.

Konkreetselt kohaldati 2025. aasta SREPis kümne panga suhtes lisanõuet seoses ebapiisavate eraldistega viivisnõuete katteks. Möödunud SREPi tsüklis oli selliseid panku 18. Kuue panga puhul hõlmasid 2. samba kapitalinõuded finantsvõimendusega seotud lisanõuet. Möödunud aastal oli neid panku üheksa.

EKP on seisukohal, et 14 pangal on olnud suurem ülemäärase finantsvõimenduse risk ja seetõttu kohaldas ta finantsvõimenduse määraga seotud 2. samba kapitalinõudeid (P2R-LR) 14 panga suhtes (võrreldes 13 pangaga möödunud SREPis). See nõue on õiguslikult siduv ja lisandub kõigi pankade jaoks kohustuslikule finantsvõimenduse määra 3% miinimumnõudele.

Peale selle kohaldas EKP viie panga suhtes mittesiduvaid 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta ja kehtestas nelja panga suhtes kvantitatiivsed likviidsusmeetmed.

Järelevalveprioriteedid aastateks 2026–2028

Euroopa pangad tegutsevad jätkuvalt keerulises keskkonnas, mida iseloomustavad süvenenud geopoliitilised riskid, digiteerimisest tingitud muutused konkurentsioludes ja finantsteenuste ulatuslikum osutamine mittepangast finantsasutuste kaudu. See nõuab ettevaatavaid riskihinnanguid ja piisavat vastupanuvõimet.

Kõik see kajastub EKP pangandusjärelevalve keskpika perioodi strateegias aastateks 2026–2028, mis on üldjoontes kooskõlas praeguste prioriteetidega.

Esimese prioriteedina peavad pangad säilitama geopoliitiliste riskide ja makrorahandusliku ebakindluse olukorras oma vastupanuvõime. See hõlmab seda, et pankadel on usaldusväärsed krediidistandardid, piisav kapitaliseeritus kapitalinõuete määruse (CRR3) järjepideva rakendamise kaudu ning nad juhivad vastutustundlikult kliima- ja loodusriske.

Teise prioriteedina peavad pangad tagama tugeva tegevuskerksuse ja IKT-suutlikkuse. See osutab vastupidavate operatsiooniriski juhtimise raamistike vajalikkusele ning eesmärgile kõrvaldada puudujäägid riskiandmete koondamises ja riskiaruandluses, tagades seeläbi usaldusväärsed infosüsteemid.

Järelevalvereform ja -metoodika

EKP pangandusjärelevalve on seoses muutuva väliskeskkonnaga ette võtnud põhjaliku reformi, et suurendada enda tegevuse tõhusust, tulemuslikkust ja riskifookust. Neid eesmärke kohaldatakse kõigi järelevalvetegevuste suhtes, mille keskmes on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess. Sellest lähtuvalt esitati pankadele lõplikud SREPi otsused või SREPi kirjad 2025. aasta oktoobri lõpuks ehk eelmiste tsüklitega võrreldes rohkem kui kuu aega varem. Otsused on nüüdsest lühemad ning neis keskendutakse põhilistele kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele nõuetele, SREPi põhitulemustele ning peamistele järelevalveprobleemidele.

2026. aastal jõustub 2. samba kapitalinõuete (P2R) arvutamise läbipaistvam ja lihtsam metoodika. Täpsem teave P2R nõuete uue metoodika põhielementide kohta on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebilehel.

EKP avaldas täna ka läbivaadatud ja laiaulatuslikuma metoodika pankade ICAAPi hindamiseks. Muu hulgas hinnatakse selle raames panga siseprotsesse, et tagada piisav kapital oluliste riskide katmiseks ja säilitada asjakohased riskijuhtimistavad.

Meediakanalite küsimustele vastabFrancois Peyratout (tel: +49 172 8632 119).

Märkused

• Hinnatakse nelja põhielementi: ärimudelite elujõulisus ja jätkusuutlikkus; sisejuhtimise ja riskijuhtimise adekvaatsus; kapitaliga seotud riskid ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid. Igale elemendile antakse hinne vahemikus 1–4 (millest „1 ”on parim ja „4” on halvim) ning seejärel liidetakse punktid kokku, et saada üldhinnang (mis jääb samuti vahemikku 1–4).
• 2025. aasta SREPi hindamistsükkel põhines üldjoontes 2024. aasta lõpu seisuga kogutud andmetel. 2025. aasta SREPi hinnangutest tulenevaid otsuseid kohaldatakse 2026. aastal. 2025. aasta septembri seisuga olid 113st järelevalve alla kuuluvast krediidiasutusest 105 panka SREPi hindamise osa ning neile saadetakse kas SREPi otsus või SREPi kiri. Kaheksale pangale ei saadeta sel aastal uut SREPi otsust ega kirja pooleliolevate ühinemiste ja omandamiste tõttu või tulenevalt krediidiasutuse omadustest või konkreetsetest asjaoludest. Üksikasjalikum teave on kättesaadav siin.
• Kapital, mida pangad peaksid SREPi tulemusena hoidma, koosneb kahest osast. Esimene komponent on 2. samba kapitalinõuded (P2R), mis hõlmavad riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Teine komponent on 2. samba soovituslikud nõuded (P2G), milles osutatakse kapitalitasemele, mida pangad peaksid hoidma, et neil oleks stressiolukorraga toimetulekuks piisav puhver (eelkõige hinnatuna järelevalvealaste stressitestide negatiivse stsenaariumi alusel). 2. samba kapitalinõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed. 2. samba soovituslikud nõuded ei ole siduvad.
• Üldised ja soovituslikud kapitalinõuded:1. sammas + 2. samba kohustuslikud kapitalinõuded + kombineeritud puhvri nõue + 2. samba soovituslikud nõuded. Kapitali koosseisu kohta vt lähemalt järelevalvemetoodika. Kõik näitajad esitatakse protsendina riskiga kaalutud varadest.
• Kombineeritud puhvri nõuded hõlmavad kapitali säilitamise puhvrit, vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja süsteemse riski puhvreid (süsteemse riski puhvrid hõlmavad globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvreid ning süsteemseid riske), mis on ELi kapitalinõuete direktiiviga või riiklike ametiasutuste poolt kehtestatud õiguslikud nõuded.
• Likviidsuskattekordaja on Basel III raamistiku regulatiivne standard, mille kohaselt pangad peavad hoidma piisavalt kvaliteetseid likviidseid varasid, et katta prognoositavat raha väljavoolu 30 päeva pikkuse stressiperioodi korral.
• Stabiilse netorahastamise kordaja on näitaja, millega mõõdetakse panga rahastamise stabiilsust, võrreldes stabiilse rahastamise kättesaadavust nõutava stabiilse rahastamisega, et katta vajadused üheaastase perioodi jooksul.