Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimisest teavitamise protsessi kohta

Teavituse eesmärk ja ulatus

Teavitusprotsessi eesmärk

Mis on teavitusprotsessi eesmärk?

Teavitusprotsessi eesmärk on anda EKP-le ühtlustatud viisil teavet selle kohta, et krediidiasutused järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 295–297, hõlbustades seeläbi EKP-l kahepoolsete tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimist riski vähendavana.

Kas teavitusprotsessiga kehtestatakse uusi olulisi nõudeid lisaks määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 295–297 sätestatud nõuetele?

Ei, määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 295–297 sätestatud nõuetele lisaks ei kavatseta teavitusprotsessi käigus uusi olulisi nõudeid kehtestada.

Kas krediidiasutused peavad EKPd teavitama, kui nad ei soovi enam käsitada teatavat liiki tasaarvestuskokkulepet või vastaspoolt riski vähendavana?

Ei, sel juhul ei ole teavitamine vajalik.

Kuidas mõjutab teavitusprotsess olulistele krediidiasutustele kehtestatud siseriiklikke teavitusprotsesse?

Teavitusprotsess asendab olulistele krediidiasutustele tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimisega seoses kehtestatud siseriiklikke teavitustavasid, kuid ei mõjuta riikide õigusaktidest tulenevaid teavitamiskohustusi.

Uut liiki kokkulepetega seotud teavituskohustus

Kuidas peavad krediidiasutused toimima olemasolevate kokkuleppeliikide puhul?

Krediidiasutused ei pea EKPd teavitama sellist liiki kokkulepetest, mida enne teavitusprotsessi esimest kohaldamispäeva juba aktsepteeritakse riski vähendavana.

Kas krediidiasutus peab EKPd teavitama, kui ta sõlmib teatavas jurisdiktsioonis asuva teatavat liiki vastaspoolega uue tasaarvestuskokkuleppe, mille liiki juba aktsepteeritakse riski vähendavana?

Teatavas jurisdiktsioonis asuva teatavat liiki vastaspoolega sõlmitavate uute tasaarvestuskokkuleppete puhul, mille liiki juba aktsepteeritakse riski vähendavana, ei ole teavitamine vajalik.

Konsolideerimine

Kas teavitusprotsess puudutab ainult krediidiasutuse enda või ka tema tütar- ja sidusettevõtjate sõlmitavaid kokkuleppeid?

Teavitusprotsess kehtib kõigi riski vähendavana kasutatavate uut liiki tasaarvestuskokkulepete puhul kõigil konsolideerimistasanditel, mida kohaldatakse oluliste krediidiasutuste suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013. Piisab, kui EKP-le esitab kõigi asjaomaste konsolideerimistasandite kohta teavituse kõrgeimal konsolideerimistasandil EKP järelevalve alla kuuluv oluline krediidiasutus. Kahtluste vältimiseks on asjakohane täpsustada, et EKPd ei pea enda sõlmitavatest tasaarvestuskokkulepetest teavitama üksused, kes ei kuulu EKP järelevalve alla ega EKP järelevalvega hõlmatud konsolideerimistasandile.

Teavitamiskohustus

Millest tuleneb krediidiasutuse kohustus EKPd teavitada?

EKP teavitamise vajadus tuleneb krediidiasutuse kavatsusest käsitada kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 295–297 riski vähendavana uut liiki lepingujärgseid tasaarvestuskokkuleppeid ja/või juba aktsepteeritud tasaarvestuskokkuleppeid samas või uues jurisdiktsioonis asuva uut liiki vastaspoolega (pärast teavitusprotsessi esimest kohaldamispäeva). Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 296 ja 297 sätestatud nõuded on täidetud ja teade on esitatud, võib krediidiasutus käsitada asjaomast tasaarvestuskokkuleppe või vastaspoole liiki riski vähendavana.

Teavitamise vorm

Mis on teate kaaskirja eesmärk?

Krediidiasutus kinnitab EKP-le saadetavas kaaskirjas, et täidab määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 296 ja 297 sätestatud nõudeid. Kaaskirja ei tohi käsitada krediidiasutuse arvamusena, milles ta kinnitab teates nimetatud tasaarvestuskokkulepete liikide jõustatavust.

Kes peab kaaskirja allkirjastama?

Krediidiasutused võivad järgida oma sisejuhtimise põhimõtteid. Teavitusprotsessis ei ole konkreetselt ette nähtud, millisel ametikohal olev isik peab teate allkirjastama.

Kas teate esitamise viis on kindlaks määratud?

Ei ole. Teate koos kaaskirjaga võib ühisele järelevalverühmale saata näiteks meili teel.

Mõistete selgitused

Vastaspoole liik

Miks peavad krediidiasutused EKPd teavitama, kui kavatsevad käsitada riski vähendavana juba aktsepteeritud liiki lepingujärgset tasaarvestuskokkulepet uut liiki vastaspoolega?

Teave vastaspoole liigi kohta on vajalik selleks, et krediidiasutus kinnitaks seeläbi, et vastaspoole suhtes kohaldatavat õigust käsitlev õiguslik hinnang hõlmab seda vastaspoole liiki, kellega sõlmitud tasaarvestuskokkulepet aktsepteeritakse esimest korda riski vähendavana.

Kas on klassifitseeritud konkreetsed vastaspoolte liigid, millest krediidiasutused peavad EKPd teavitama?

Sellist klassifikatsiooni ei ole. Teate vormi joonealuses märkuses 7 on toodud üksnes üldised näited vastaspoolte liikide kohta. Kui krediidiasutusel on enda klassifikatsioon, võib ta teavitamisel lähtuda sellest. Klassifikatsioon peab olema piisav eelmise küsimuse vastuses toodud eesmärgi täitmiseks.

Tasaarvestuskokkuleppe liik

Mida tähendab tasaarvestuskokkuleppe liik?

Tasaarvestuskokkuleppe liigi all mõeldakse standardkokkulepet, mida krediidiasutus ühe või mitme vastaspoolega kokkulepete sõlmimisel kasutab. Kokkuleppe standardvormi võib olla koostanud krediidiasutus ise või on selle välja töötanud pangaliit või valdkondlik organisatsioon (nt Euroopa Pangandusföderatsioon, Rahvusvaheline Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liit (ISDA), Rahvusvaheline Kapitaliturgude Assotsiatsioon, Futures Industry Association jne).

Kokkuleppe liigi puhul ei pea täpsustama, kas kokkulepe kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 punktis a või b sõnastatud määratluse alla. Krediidiasutus peab siiski märkima, kas tegu on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 punktis c kirjeldatud toodetevahelise kokkuleppega.

Kas krediidiasutus peab teatama igast tasaarvestuskokkuleppest?

Ei pea. Tasaarvestuskokkuleppeid, mida krediidiasutus juba käsitab riski vähendavana (kas enne teavitusprotsessi esimest kohaldamispäeva või pärast uue teavitusprotsessi kohast teavitamist) konkreetses jurisdiktsioonis asuva konkreetse vastaspoole liigi puhul, võib sõlmida samas jurisdiktsioonis asuvate sama liiki uute vastaspooltega ilma teadet esitamata.

Kui juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe suhtes kohaldatavat õigust muudetakse, kas kõnealust kokkuleppe liiki käsitatakse sel juhul uut liiki tasaarvestuskokkuleppena?

Kui juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe suhtes kohaldatavat õigust muudetakse, käsitatakse kõnealust kokkuleppe liiki tõepoolest uut liiki tasaarvestuskokkuleppena ja selle kohta tuleb esitada teade.

Kas kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate eeskirjade ja määruste näol on samuti tegu teatavat liiki tasaarvestuskokkuleppega? Kui jah, siis kuidas tuleks neist teada anda?

Kliirivate liikmete kokkuleppeid koos kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavates eeskirjades ja määrustes sisalduvate asjakohaste tasaarvestussätetega peetakse tasaarvestuskokkuleppe liigiks, millest tuleb teavitada, kui krediidiasutus kavatseb käsitada neid riski vähendavana määruse (EL) nr 575/2013 artikli 298 tähenduses.

Tasaarvestuskokkuleppe põhisätted ja nende olulised muudatused

Miks peavad krediidiasutused EKPd teavitama, kui nad teevad olulisi muudatusi juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe põhisätetes? (Vt teate vormi joonealune märkus 3)

Juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe põhisätete (vt näited teate vormi joonealuses märkuses 3) olulistest muudatustest tuleb teatada selleks, et tagada juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkulepetes tehtavate oluliste muudatuste nõuetekohane hõlmatus õiguslike hinnangutega, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 296 lõike 2 punktis b.

Milliseid juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe põhisätetes tehtud muudatusi tuleks pidada olulisteks muudatusteks? Kes otsustab, millised muudatused on olulised?

Juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe põhisätetes tehtud muudatused on olulised, kui krediidiasutuse hinnangul (mis ei pea tingimata tuginema välistele õiguslikele hinnangutele) avaldaksid need muudatused mõju tasaarvestust käsitlevas õiguslikus hinnangus toodud järeldustele ning eeldaksid uue või ajakohastatud õigusliku hinnangu andmist. Krediidiasutuse sisefunktsioonide (nt riskijuhtimisosakond, juriidiline ja/või vastavuskontrolli osakond) ülesanne on teha kindlaks, kas muudatused on asutuse siseprotsesside seisukohalt olulised.

EKPd ei pea teavitama juba aktsepteeritud liiki tasaarvestuskokkuleppe põhisätetes tehtud muudatustest, mida krediidiasutus peab mitteoluliseks või mida õiguslikus hinnangus on soovitatud või käsitletud ning mis seega ei eelda uue või ajakohastatud õigusliku hinnangu andmist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 296 lõike 2 punktiga b.

Kuidas peab tasaarvestuskokkuleppe põhisätete olulistest muudatustest teatama?

Tasaarvestuskokkuleppe põhisätete olulistest muudatustest tuleb teatada samamoodi nagu uut liiki tasaarvestuskokkuleppest. Teates tuleb kirjeldada kõiki asjaomaseid hinnanguid, kaasa arvatud hinnangut, mis on saadud seoses oluliste muudatustega teatud liiki raamlepingus.

Rikkumisest teatamine