Avalik konsultatsioon seoses EKP suunise eelnõuga, mis käsitleb vähem oluliste krediidiasutuste suhtes kohaldatavat tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete olulisuse piirmäära

Korduma kippuvad küsimused

Mis on suunise eesmärk?

EKP kasutas oluliste krediidiasutuste suhtes oma kaalutlusõigust määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) artikli 178 lõike 2 punkti d alusel, võttes vastu määruse (EL) 2018/1845 (oluliste krediidiasutuste määrus), mis käsitleb makseviivituste olulisuse piirmäära seoses võlgnike kogukohustustega ja üksikute krediidiliinide tasandil. Selleks et tagada järjepidevus ja võrdsed võimalused, on suunise eelnõu eesmärk määrata selline ühtlustatud piirmäär ka vähem oluliste krediidiasutuste jaoks kooskõlas oluliste krediidiasutuste puhul kehtestatud määratlusega.

EKP leiab, et tasakaalu saavutamiseks ühelt poolt olulistes ja vähem olulistes krediidiasutustes järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise vajaduse ning teiselt poolt proportsionaalsuse põhimõtte järgimise vahel peaksid vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvega tegelevad riiklikud pädevad asutused kasutama kaalutlusõigust kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 2 punkti d ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/171 alusel, nii nagu EKP kasutab kaalutlusõigust oluliste krediidiasutuste määruse alusel.

Millisel õiguslikul alusel põhineb EKP suunis?

Ehkki vähem oluliste krediidiasutuste korral vastutavad asjaomaste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise eest eelkõige riiklikud pädevad asutused, püüab EKP kooskõlas talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (ühtse järelevalvemehhanismi määrus) antud järelevaataja rolliga edendada asjakohasel juhul valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse järjepidevat kasutamist nii oluliste kui ka vähem oluliste krediidiasutuste puhul. Selleks võib EKP muude meetmete kõrval vastu võtta riiklikele pädevatele asutustele mõeldud suuniseid, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi tõhus ja järjepidev toimimine (ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 5 punktid a ja c).

Miks ootab EKP sidusrühmadelt tagasisidet ja millised on järgmised sammud?

Sidusrühmadelt tagasiside küsimine on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi tavadega, mis on seni välja töötatud seoses EKP muude järelevalvealaste õigusaktidega. Sellist lähenemisviisi kasutati ka näiteks suunise (EL) 2017/697 puhul. Pärast avaliku konsultatsiooni lõppu hindab EKP laekunud märkusi ja käsitleb neid tagasiside aruandes. Tagasiside aruanne avaldatakse EKP veebilehel.

Suunise eelnõus esitatud olulisuse piirmäär on määratud kooskõlas oluliste krediidiasutuste määrusega. Kõnealust määrust tuleb veidi kohandada, et tagada selle täielik kooskõla kapitalinõuete määruse artikli 178 lõike 1 punktiga b, mille kohaselt loetakse võlgniku puhul tekkinuks makseviivitus muu hulgas juhul, kui võlgnik on jätnud tema vastu oleva mis tahes olulise krediidi iseloomuga nõude üle 90 päeva tasumata. Seetõttu võetakse koos suunisega vastu oluliste krediidiasutuste määruse parandus, mis tagab oluliste krediidiasutuste määruses ja suunises esitatud olulisuse piirmäära määratluste samasuse.