Ühtse järelevalvemehhanismi prioriteetides määratakse kindlaks järelevalve eelisvaldkonnad 2020. aastaks. Neis tuginetakse järelevalve alla kuuluvate pankade ees seisvate põhiprobleemide hinnangule, võttes arvesse valitsevat majandus-, õigus- ja järelevalvekeskkonda.

EKP pangandusjärelevalve on teinud kindlaks pangandussektorit ohustavate riskide allikad koostöös riiklike pädevate asutustega, toetudes ühistelt järelevalverühmadelt saadud teabele, EKP mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsidele ning rahvusvaheliste asutuste aruannetele. Pangandussektorit ohustavateks peamisteks riskiteguriteks on: i) majanduslikud, poliitilised ja võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid euroalal, ii) ärimudeli jätkusuutlikkus ning iii) küberkuritegevus ja IT-alased puudujäägid. Peale selle on märkimisväärseteks riskiteguriteks pankade viivislaenude strateegiate elluviimisega seotud risk, laenutingimuste lõdvendamine, riskide ümberhindamine finantsturgudel, rikkumised, rahapesu ja terrorismi rahastamine, Brexit, üleilmne väljavaade ja geopoliitiline ebakindlus, reaktsioon õigusaktidele ning kliimamuutustega seotud riskid.[1]

EKP pangandusjärelevalve on läbi vaadanud oma järelevalveprioriteedid eesmärgiga tagada, et pangad käsitlevad neid põhiprobleeme tõhusalt. Kui ühtse järelevalvemehhanismi algusaastatel pöörati suurt tähelepanu pankade bilansside olukorrale, siis nüüd on fookus järk-järgult nihkunud pankade tulevase vastupanuvõime ja nende ärimudelite jätkusuutlikkuse hindamisele. Seega on järelevalveprioriteedid viidud kooskõlla järgmiste üldiste eelisvaldkondadega:

  • jätkuv bilansside parandamine,
  • tulevase vastupanuvõime suurendamine,
  • muud prioriteedid.

Prioriteetsed järelevalvetegevused on ümber jaotatud nende valdkondade järgi.

1 Jätkuv bilansside parandamine

Viivislaene käsitlevate suunistega seotud järelmeetmed

Vaatamata viivislaenude mahu vähendamisel tehtud edusammudele euroalal püsib viivislaenude praegune koondtase rahvusvahelises võrdluses siiski kõrge. Seega jätkab EKP pangandusjärelevalve jõupingutusi viivislaenude käsitlemiseks ja uute viivislaenude tekke vältimiseks tulevikus. Ühtlasi jätkatakse suhtlust asjaomaste krediidiasutustega, et jälgida ühtlustatud raamistikust lähtuvate pangapõhiste järelevalveootuste täitmist. Eesmärk on jätkata varasemast ajast pärit riskide vähendamisel tehtud edusamme ning saavutada keskpika aja jooksul nii varasemate kui ka uute viivislaenude järjepidev kaetus.


Sisereitingute mudelitega seotud järelmeetmed

Jätkatakse tööd tagamaks, et pangad kasutaksid regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisel asjakohaseid sisemudeleid. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus tehtud kohapealsete uurimiste järel keskendutakse tuvastatud puuduste kõrvaldamisele. Peale selle peavad krediidiasutused tegema märkimisväärset järelevalvealast tööd seoses krediidiriski mudelitega, et täita sisereitingute meetodit käsitlevas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) paranduskavas[2] kehtestatud nõudeid.


Kauplemisrisk ja varade hindamine

Jätkuvalt on kavas läbi viia kohapealseid kontrolle, mille käigus pööratakse suuremat tähelepanu kauplemis- ja tururiskiga seotud küsimustele. Eelkõige kontrollitakse panku, kelle tegevus on seotud õiglases väärtuses mõõdetavate keerukate instrumentidega. Selleks et kohapealsete kontrollide ulatus vastaks asjakohastele riskivaldkondadele, võidakse teha süvaanalüüse ja sihipäraseid analüüse.


2 Tulevase vastupanuvõime suurendamine

EKP pangandusjärelevalve võtab mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, et tugevdada pankade vastupanuvõimet. Neist olulisimad on toodud allpool.


Krediidi vahendamise kriteeriumid ja nõuete kvaliteet (nt kinnisvara, võimendusega rahastamine)

EKP pangandusjärelevalve jätkab pankade kohaldatavate krediidi vahendamise kriteeriumite hindamist. Riskivaldkondade tuvastamise eesmärgil kogutud põhjalike andmete alusel teeb EKP pangandusjärelevalve järelanalüüsi, et paremini mõista pankade laenuandmistavasid ja -protsesse. Olenevalt analüüsi tulemustest võidakse kaaluda pangapõhiste meetmete võtmist. Ühtlasi uuritakse konkreetsete varaklasside nõuete kvaliteeti. Seda tehakse kohapealsete kontrollide käigus, mis on seotud asjakohaste valdkondadega (nt äri- ja eluasemekinnisvara ning võimendusega rahastamine).


Kapitali ja likviidsuse juhtimine, ICAAP ja ILAAP ning tihedam lõimimine SREPiga

ICAAP (sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess) ja ILAAP (sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess) on krediidiasutuste peamised riskihaldusvahendid. EKP pangandusjärelevalve jätkab jõupingutusi, et parandada pankade ICAAPe ja ILAAPe, edendades ühist arusaama ICAAPi ja ILAAPiga seotud EKP ootustest. Pankade ICAAPid on ühtlasi asjaomaste kohapealsete kontrollide tähelepanu keskmes. Samuti jätkatakse tööd 2. samba kapitalinõuete riskitegurite läbipaistvuse suurendamiseks.


Ärimudeli jätkusuutlikkus

Euroala pankade kasumlikkust survestavad endiselt majanduskeskkond, madalad intressimäärad, varasemast ajast pärit probleemid ning pankade ja mittepankadest finantsasutuste pakutav konkurents. Peale selle valmistab pankadele suuri probleeme digiteerimine, mis pakub samal ajal siiski ka tõhususest saadavat kasu ja uusi ärivõimalusi. Seetõttu jätkab EKP pangandusjärelevalve pankade ärimudelite ja kasumlikkuse hindamist koos horisontaalsete analüüsidega, pidades ühtlasi silmas üha ulatuslikumat digiteerimist.


IT- ja küberrisk

EKP pangandusjärelevalve hindab endiselt panku ohustavaid IT- ja küberriske, tehes kohapealseid kontrolle ning jälgides neid riske järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus. Ühtlasi teavitavad olulised krediidiasutused EKPd mistahes olulistest küberintsidentidest ühtses järelevalvemehhanismis sisse seatud küberintsidentidest teatamise protsessi kaudu.


ELi-ülesed (iga kahe aasta tagant toimuvad) ja/või EKP stressitestid

Järgmised oluliste krediidiasutuste järelevalvealased stressitestid tehakse 2020. aastal. Tehakse kaks vastastikku täiendavat testi. EBA koordineeritavas ELi-üleses testis osalevad valimisse kuuluvad suured olulised pangad. Ülejäänud oluliste pankade kohta teeb EKP täiendava stressitesti. Mõlema testi tulemusi kasutatakse SREPis. Stressitesti üks eesmärk on julgustada panku tõhustama enda stressitestimise ja riskihalduse suutlikkust.


Juhtimine

2019. aasta järelevalvetöö üks olulisi järeldusi on, et pankade juhtimisraamistikke tuleb veelgi tõhustada. Seega on juhtimisküsimused järelevalveasutuste tähelepanu all ka 2020. aastal. Juhtimise valdkondadevahelist laadi silmas pidades keskenduvad järelevalveasutused sellele, kuidas pangad täidavad juhtimisootusi eespool nimetatud tegevuste kontekstis eesmärgiga tugevdada tulevast vastupanuvõimet. Asjaomasest järelevalvetegevusest olenevalt hinnatakse juhtimisaspekte eri lähtepunktidest. Muu hulgas pööratakse tähelepanu juhtorgani toimimisele ja organisatsioonilisele raamistikule, sisekontrollifunktsioonidele ning andmete koondamisele ja kvaliteedile. Hindamise tulemused täiendavad ühiste järelevalverühmade pidevat juhtimise hindamist SREPi raames.


3 Muud prioriteedid

Brexitiga seotud järelmeetmed

Brexit on endiselt EKP pangandusjärelevalve oluline prioriteet. EKP eeldab, et pangad teevad ettevalmistusi kõigiks võimalikeks lõpptulemusteks ja viivad lõpule erakorraliste meetmete rakendamise toimetulekuks kokkuleppeta Brexitiga. Koostöös riiklike järelevalveasutustega jälgib EKP edaspidigi pankade Brexiti-alaste tegevuskavade elluviimist ja nende vastavust järelevalveootustele. Sealhulgas jälgitakse pankade edusamme soovitud tegevusmudelite rakendamisel euroalal kokkulepitud ajakava jooksul.

Eeltoodud riskide ja järelevalveprioriteetide ülevaade ei ole ammendav. Lisaks tehakse korrapäraselt mitmesuguseid tegevusi – näiteks seoses IFRS 9 rakendamisega –, mida käesolevas dokumendis lähemalt ei kajastata. Pankade tasandil võib olenevalt konkreetse krediidiasutuse riskiprofiili eripärast ühtlasi vaja minna erinevaid järelevalvetegevusi. Sellegipoolest on järelevalveprioriteedid oluline vahend, mille abil kooskõlastatakse eri pankades tehtavaid järelevalvemenetlusi sobivalt ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil, et tagada võrdsed tingimused ja järelevalvetegevuse tugevam mõju.

© Euroopa Keskpank, 2019

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.bankingsupervision.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikust (ainult inglise keeles).

ISBN 978-92-899-3947-8 (elektrooniline versioon)
ISSN 2599-8544 (elektrooniline versioon)
DOI 10.2866/4225
ELi katalooginumber QB-BZ-19-001-ET-Q (elektrooniline versioon)


[2]Sisereitingute meetodi paranduskava viitab sisereitingutel põhineva meetodi regulatiivsele läbivaatamisele, mille tulemusel võeti vastu mitmeid regulatiivseid tehnilisi standardeid ja suuniseid sisereitingutel põhineva hindamismetoodika, makseviivituse määratluse, riskiparameetrite hindamise, makseviivituses olevate varade käsitlemise ja krediidiriski maandamise kohta.