EKP muudab järelevalveootusi uute viivislaenudega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes, et võtta arvesse uut ELi määrust

22. august 2019

• EKP muudab järelevalveootusi uute viivislaenudega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes, et võtta arvesse uusi esimese samba nõudeid.
• Praeguste viivislaenude suhtes kehtestatud järelevalveootusi ei muudeta.
• Alates 26. aprillist 2019 antud, kuid hiljem viivisesse läinud laenude suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt ainult esimese samba käsitlust.

Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud muuta uute viivisnõuetega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes kehtestatud järelevalveootusi, mis on esitatud dokumendis „EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa” (edaspidi „lisa”). Otsuse tegemisel võeti arvesse uut vastuvõetud ELi määrust, milles kirjeldatakse viivisnõuete suhtes kohaldatavat esimese samba käsitlust. 26. aprillil 2019 jõustunud uus määrus täiendab olemasolevaid usaldatavusnõudeid ja näeb ette mahaarvamised omavahenditest, kui viivisnõuded ei ole piisavalt kaetud eraldiste või muude korrigeerimistega.

Ootuste muutmisel lähtuti EKP võetud kohustusest vaadata uute viivisnõuete suhtes kehtestatud järelevalveootused läbi kohe pärast viivisnõuete suhtes kohaldatava esimese samba käsitlust kirjeldava õigusakti valmimist. Viivisnõuete käsitluse ühtlustamiseks tehti lisas esitatud järelevalvealastesse ootustesse järgmised muudatused.

Esiteks piiratakse uute viivisnõuete suhtes kehtestatud EKP järelevalveootuste kohaldamisala enne 26. aprilli 2019 antud laenudest tulenevate viivisnõuetega, mis ei kuulu esimese samba käsitluse alla. Alates 26. aprillist 2019 antud laenudest tulenevate viivisnõuete suhtes kohaldatakse esimese samba käsitlust ja EKP jälgib tähelepanelikult neist tulenevaid riske.

Teiseks viidi usaldatavusnõuetekohaste eraldiste moodustamise tähtajad, järkjärguline üleminek täielikule rakendamisele, tagatud viivislaenude jaotus ning ametliku ekspordikrediidi agentuuri poolt tagatud või kindlustatud viivisnõuete käsitlus kooskõlla viivisnõuete suhtes kohaldatava esimese samba käsitlusega, mis on sätestatud uues ELi määruses.

Kõik muud lisas kirjeldatud aspektid, sealhulgas konkreetsed asjaolud, mille tõttu võivad eraldistega seotud ootused olla teatud portfelli/nõude puhul sobimatud, jäävad endiseks.

Praeguste viivisnõuete (st 31. märtsi 2018. aasta seisuga viivisnõudena liigitatud laenude) suhtes kehtestatud järelevalveootusi, millest teatati 2018. aasta juulis järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käsitlevates kirjades pankadele ja asjaomases pressiteates, ei muudeta.

Kui EKP pangandusjärelevalve alustas 2014. aasta novembris tegevust, oli oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht ligikaudu 1 triljon eurot. 2019. aasta märtsi lõpuks oli see vähenenud peaaegu poole võrra ehk 587 miljardi euroni (viivislaenude osakaal 3,7%). Hoolimata hiljutistest edusammudest peab EKP äärmiselt tähtsaks viivislaenude taset veelgi vähendada, et see probleem kiiresti lahendada, kuni majandustingimused on veel soodsad.

Täpsemat teavet saab täna avaldatud tehnilisest dokumendist, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Meediakanalite küsimustele vastab Andrea Zizola (tel: +49 69 1344 6551).

Märkused.

• Käesolevas pressiteates kasutatakse mõisteid „viivislaenud” ja „viivisnõuded” samas tähenduses. Seevastu nii ELi määruses kui ka EKP ootustes käsitletakse viivisnõudeid, mis on laiem mõiste ja hõlmab ka võlainstrumente.
• Esimene sammas viitab miinimumkapitalile, mida kõik pangad on kapitalinõuete määruse kohaselt kohustatud hoidma. Teine sammas viitab seevastu täiendavatele kapitalinõuetele, mida krediidiasutused võivad olla kohustatud täitma, et katta selliseid ettevõttepõhiseid riske, mis ei ole esimese samba raames kaetud või on kaetud ebapiisavalt.
• Uus ELi määrus, milles kirjeldatakse viivisnõuete suhtes kohaldatavat esimese samba käsitlust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4–12). Määrus jõustus 26. aprillil 2019.
• Viivisnõuete käsitlust kirjeldavad olemasolevad usaldatavusnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
• 11. juuli 2018. aasta pressiteade – EKP teatab täiendavatest järelevalvesammudest viivislaenude osakaalu vähendamisel.
• 15. märtsi 2018. aasta pressiteade – EKP määrab kindlaks oma järelevalveootused seoses uute viivislaenudega.
• EKP suunised pankadele viivislaenude kohta − lisa: järelevalveootused seoses usaldatavusnõuetekohaste eraldistega viivislaenude puhul.