PRESSITEADE

EKP teatab täiendavatest järelevalvesammudest viivislaenude osakaalu vähendamisel

11. juuli 2018

  • EKP kehtestab viivislaenude osakaalu vähendamiseks pangapõhised järelevalveootused, mis käsitlevad eraldiste moodustamist viivislaenude katteks.
  • Eesmärk on saavutada keskpika aja jooksul nii olemasolevate kui ka võimalike uute viivislaenude ühtne kaetus.
  • Pangapõhiste ootuste kujundamisel lähtutakse konkreetsete pankade viivislaenude osakaalust ja peamistest finantsteguritest, tagades järjepideva lähenemisviisi kõigi võrreldavate pankade lõikes.

Euroopa Keskpank (EKP) tegi täna teatavaks täiendavad järelevalvesammud viivislaenude osakaalu vähendamiseks euroalal. Uus lähenemine tugineb kõnealuses valdkonnas juba tehtud tööle ning eelkõige pankade strateegiatele viivislaenude osakaalu vähendamiseks ja uute viivislaenude katteks moodustatavaid eraldisi käsitlevas lisas sätestatud nõuetele. Sellega luuakse järjepidev raamistik viivislaenude osakaaluga tegelemiseks järelevalvealase dialoogi käigus – pankadele esitatakse individuaalsed järelevalveootused, mille eesmärk on tagada piisavad eraldised varasemast ajast pärinevate viivislaenude katteks ning aidata seeläbi tugevdada euroala pangandussüsteemi kui terviku vastupanuvõimet.

Sellest lähtuvalt jätkab EKP pangandusjärelevalve dialoogi individuaalsete pankadega, et määrata kindlaks oma järelevalveootused. Pankadele suunatud järelevalveootused põhinevad samalaadsete pankade võrdlusuuringul ning neis lähtutakse konkreetsete pankade viivislaenude osakaalust ja peamistest finantsnäitajatest. Eesmärk on pidevalt vähendada varasematest perioodidest tulenevaid riske euroalal ning saavutada keskpika aja jooksul pankade lõikes nii varasemate kui ka uute viivislaenude ühtne kaetus.

Enne tänase otsuse vastuvõtmist on EKP juba astunud arvukaid samme toimetulekuks viivislaenude suure osakaaluga euroala riikides. 2017. aasta märtsis avaldas EKP pangandusjärelevalve pankadele suunised viivislaenude kohta, milles anti ülevaade tõhusatest vahenditest viivislaenude käsitlemisel. Suunistes nähti muu hulgas ette, et suure viivislaenude osakaaluga pangad peavad koostama strateegiad selle probleemiga tegelemiseks. 2018. aasta märtsis avaldas EKP pangandusjärelevalve suuniste lisa, mis sisaldas järelevalveootusi seoses eraldiste moodustamisega uute viivislaenude katteks.

Senine töö on toonud märkimisväärset edu – kui 2014. aastal oli viivislaenude osakaal olulistes krediidiasutustes 8%, siis 2017. aasta neljandaks kvartaliks oli see alanenud 4,9%-le. Viivislaenude praegune koondtase on rahvusvaheliste standarditega võrreldes siiski veel liiga kõrge ja seepärast tuleb võtta täiendavaid meetmeid viivislaenude probleemiga toimetulekuks euroalal.

Meediakanalite küsimustele vastab Andrea Zizola (tel +49 69 1344 6551).

Kontaktandmed