PRESSITEADE

EKP pangandusjärelevalve avaldab 2018. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused

8. aprill 2019

  • SREPi esimese taseme põhiomavahendite kogunõue suurenes 2018. aastal veidi, ulatudes 10,6%ni (2017. aastal 10,1%).
  • Esimese taseme põhiomavahendite nõue suurenes peamiselt seoses kapitali säilitamise puhvri järkjärgulise kasutuselevõtuga.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2018. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) koondtulemused. SREPi esimese taseme põhiomavahendite (CET1) kogunõue suurenes 10,1%-lt 2017. aastal 10,6%-le 2018. aastal. Nõude suurenemine tulenes kapitali säilitamise puhvri järkjärgulise kasutuselevõtu viimase etapi mõjust.

SREPi kogunõue ei hõlma süsteemseid puhvreid ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit. Valdava osa oluliste krediidiasutuste kapitalitase juba ületab CET1 taset ning neil on olemas EKP ja riiklike asutuste nõutavad puhvrid. Esimese taseme põhiomavahendid on panga kõrgeima kvaliteediga kapital, mis koosneb peamiselt lihtaktsiatest ja mõõdab panga kapitali tugevust.

2018. aasta SREPi tulemused näitasid, et pankade sisejuhtimine ja riskihaldus on SREPi eelmise tsükliga võrreldes halvenenud, kuid likviidsus- ja rahastamisriskide juhtimisele antud hinnang jäi laias laastus samaks. Paljud pangad peaksid oma riskihaldusraamistikku veelgi parandama.

Kapitalinõuetele lisaks kehtestas EKP SREPi raames ka likviidsusmeetmeid, mis võivad hõlmata likviidsusvajaduse hindamise protsessi ning rahastamiskavade ja/või päevasisese likviidsuse juhtimise parandamist. Ühtlasi kehtestas EKP rohkem kui 80 panga suhtes kvalitatiivseid meetmeid. Need puudutavad erinevaid nõrkusi ja kitsaskohti, mis on seotud näiteks sisejuhtimise ja riskihalduse, aga ka viivislaenude ja andmete kvaliteediga.

EKP pangandusjärelevalve koostab iga enda järelevalve alla kuuluva panga kohta individuaalse SREPi otsuse. Selle kõrval toimub igapäevane pidev järelevalve, mille käigus EKP järelevalveeksperdid hindavad pankade ärimudeleid, juhtimist ja riske, aga ka kapitali ja likviidsust. SREPi otsuses võeti arvesse ka 2018. aasta stressitesti tulemusi.

EKP pangandusjärelevalve on alates 2014. aastast läbi viinud neli SREPi. Ühtse metoodika ja otsustusprotsessi kasutamine võimaldab EKP-l panku laiaulatuslikumalt võrrelda ja hinnata.

Meediakanalite küsimustele vastavad Esther Tejedor (tel: +49 69 1344 95596) ja Uta Harnischfeger (tel: +49 69 1344 6321).

Märkus.

  • SREPi kapitalinõue: 1. samba + 2. samba nõuded + kapitali säilitamise puhver + 2. samba soovituslikud nõuded. Nõue ei hõlma süsteemseid puhvreid (G-SII, O-SII ja süsteemse riski puhver) ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit.

Kontaktandmed