Rahapesu tõkestamine
ELi seadusandjad on teinud mitmeid jõupingutusi, et selgitada ja tugevdada rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse olulist seost usaldatavusnõuete valdkonnaga ning täiendada liidu kehtivat õigusraamistikku. Muu hulgas muudeti kapitalinõuete direktiivi (CRD), et täpsustada seost usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve vahel. Muudatuste kohaselt peavad järelevalveasutused ühtlasi võtma meetmeid, kui nad saavad teavet rahapesu ja/või terrorismi rahastamise kohta (vt lähemalt Opinion of the European Banking Authority on communications to supervised entities regarding money laundering and terrorist financing risks in prudential supervision).
Peale selle on Euroopa Liidu Nõukogu vastu võtnud rahapesu tõkestamise tegevuskava. Selles esitatakse mitmed eesmärgid koos selgete sihtide ja tähtaegadega ning rõhutatakse vajadust tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet. Ehkki järelevalve selle üle, kuidas finantseerimisasutused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, jääb endiselt riikide asjaomaste asutuste pädevusse, märgitakse tegevuskavas, et tulemusliku järelevalve tagamise eesmärgil tuleks tõhustada (eelkõige piiriülest) teabevahetust ja koostööd asjaomaste asutuste ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste vahel.
Sellest tulenevalt võtab EKP pangandusjärelevalve oma usaldatavusnõuete täitmise järelevalves arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud aspekte, mis võivad mõjutada krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud murekohti (mis tulenevad eelkõige asjaomaste asutuste hinnangutest konkreetsete krediidiasutuste vastavate riskide kohta) võetakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalves arvesse eeskätt – kuid mitte ainult – järgmisel viisil:
- tegevus- ja muude lubade andmisel kaalutakse, mil määral võivad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid tuleneda loa taotleja ärimudelist, kavandatavatest riskiohjesüsteemidest ja -meetmetest ning aktsionäride, liikmete, juhtorgani liikmete, kõrgema taseme juhtkonna ja võtmeisikute sobivusest;
- pideva järelevalve käigus võetakse asjaomaseid riske arvesse olulise osaluse omandamise hindamisel ning juhtorgani liikmete sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel;
- järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus peetakse asjaomaseid riske silmas riskide, ärimudelite, laenuoperatsioonide ning juhtimis- ja asutusesisese riskiohje funktsioonide hindamisel;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puudujääke peetakse silmas võimalike usaldatavusjärelevalvest tulenevate haldusmeetmete võtmisel ja eriti sanktsioonide kehtestamisel ning (tegevus)lubade kehtetuks tunnistamisel, et neist puudujääkidest tulenevaid usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet mõjutavaid aspekte võetaks arvesse asjaomaste järelevalvemeetmete kohaldamisel ja usaldatavusjärelevalvega seotud kitsaskohtade leevendamisel.
Eespool öeldut silmas pidades on jätkuvalt oluline, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutused ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevad pädevad asutused teeksid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil tihedamat koostööd ja suurendaksid teabevahetust. See võimaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevatel asutustel kasutada vastastikuse teabevahetuse käigus saadud andmeid oma järelevalvetegevuses.
Üksnes regulatiivsete ja järelevalveaspektide tõhustamine ei ole siiski piisav selleks, et edukalt võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu finantssektoris. Olulist rolli täidavad ka krediidiasutused, kes peavad esmajoones tagama, et nende tegevust ei kasutataks rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning et nende juhtorganid pööraksid kõnealustele küsimustele piisavat tähelepanu. See tähendab muu hulgas, et krediidiasutuste juhtorgani liikmetel ja kõrgema taseme juhtkonnal peavad olema piisavalt hea maine ning piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete täitmiseks. Ühtlasi peavad krediidiasutused tagama, et neil on piisavad juhtimis- ja riskiohjesüsteemid, mis võimaldavad tuvastada, hinnata ja ohjeldada (võimalikke) riske, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.