EKP hoiab kapitalinõuded 2023. aastal stabiilsena, kuna pangad on jätkuvalt vastupidavad

8. veebruar 2023

• Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused näitavad, et pankadel on tugev kapitali- ja likviidsuspositsioon, nende kasumlikkus on suurenenud ning punktisummad püsivad üldjoontes stabiilsed.
• Esimese taseme põhiomavahendid (CET1): 2. samba kaalutud keskmised kapitalinõuded püsivad eelmise aastaga võrreldes samal tasemel (1,1%).
• CET1: üldiste ja soovituslike kapitalinõuete kaalutud keskmine esimese taseme põhiomavahendites on suurenenud 10,4%-lt 10,7%-le, kajastades makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju.
• Krediidirisk ja sisejuhtimine on järelevalvetegevuse seisukohast jätkuvalt keskse tähtsusega valdkonnad.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2022. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemused. Selle protsessi käigus antakse üldine hinnang oluliste krediidiasutuste ees seisvatele probleemidele ning kehtestatakse asjaomased kapitalinõuded ja muud järelevalvemeetmed, mida pangad eeloleval aastal peavad järgima, et eespool nimetatud kesksete küsimustega paremini toime tulla.

2022. aasta SREP tehti olukorras, kus majandustingimused ja finantsturu dünaamika halvenesid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Aasta jooksul üha keerulisemaks muutuvast väljavaatest hoolimata paranesid intressimäärade tõusu mõjul pankade kasumlikkus ja kapitaliloome. Keskmises arvestuses säilitasid pangad tugeva kapitali- ja likviidsuspositsiooni ning enamiku pankade kapitalitase oli eelmise SREPi tsükli käigus kehtestatud üldistest ja soovituslikest kapitalinõuetest kõrgem. SREPi punktisummad on samuti püsinud üldjoontes muutumatuna.

EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria sõnul on pangad Venemaa Ukrainasse sissetungi majandusmõjudega hästi toime tulnud. Seda on toetanud nende tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid, suurenenud kasumlikkus ja varade kvaliteedi jätkuv paranemine. Enria märkis, et probleemid püsivad siiski seni, kuni kestab sõda. Samuti tuleb hoolikalt jälgida tõusvate intressimäärade mõju. Tema sõnul peavad pangad tegelema püsivate nõrkustega, eelkõige oma riskiohje- ja juhtimisraamistikes, ning hindama edasist arengut ettevaatusega.

2022. aastal käivitas EKP mitu algatust eesmärgiga edendada pankade reaktsioonivõimet keskpika aja struktuurimuutustele, nagu finantssüsteemi digiteerimine ja rohepööre. Need algatused peaksid aitama kaasata kliima- ja keskkonnariskide temaatilise analüüsi ning kliimariskide stressitesti tulemusi SREPi protsessi. EKP käivitas ka projekti teadmiste kogumiseks pangandussektorist, et jälgida digipöördele üleminekut ja ärimudelite kohandamist.

2023. aastaks kehtestatud 2. samba kaalutud keskmised kapitalinõuded kogukapitali kohta on kooskõlas eelmistel aastatel kehtestatud nõuetega. Selleks on 2,0% riskiga kaalutud varadest (2022. aastal 1,9% riskiga kaalutud varadest).

Esimese taseme omavahendite 2. samba kapitalinõuded püsivad 2023. aastal samuti eelmise aastaga võrreldes üldjoontes muutumatuna 1,1% tasemel.

Kuna 2022. aastal ei tehtud ühtse järelevalvemehhanismi ülest stressitesti, jäid ka 2. samba soovituslikud nõuded valdavalt samaks, ulatudes keskmiselt 1,3%ni.

2022. aasta SREPi tulemusel kehtestati viivislaenudega seoses 2. samba lisanõuded 24 pangale, kes ei vastanud EKP ootustele seoses eraldistega enne 26. aprilli 2019 väljastatud viivislaenude katteks. Krediidiasutustelt oodatakse nende puudujääkide kõrvaldamist. SREPi tsükli lõpus moodustas viivislaenude katteks tehtud eraldiste puudujääk kokku 7 baaspunkti riskiga kaalutud varadest. Pangad, kes tegelevad EKP ootusi arvesse võttes aktiivselt eraldiste puudujäägi kõrvaldamisega, saavad seda uut lisanõuet 2023. aasta jooksul kiiresti vähendada, ootamata ära järgmist SREPi hindamist.

2. samba kapitalinõuete puhul kehtestati lisanõue veel mõnele pangale, kellel on väga suur risk võimendusega tehingute tõttu või suured puudujäägid selle valdkonnaga seotud riskikontrollisüsteemides.

SREPi käigus hindas EKP esimest korda ülemäärase finantsvõimenduse riski. Selle eesmärk oli tuvastada pangad, kes peavad võtma kvalitatiivseid meetmeid või kohaldama finantsvõimenduse määra 2. samba kapitalinõudeid. Hindamise tulemusel peavad neli panka võtma kvalitatiivseid meetmeid.

Eelolevaks perioodiks on nii üldisi kui ka soovituslikke kapitalinõudeid suurendatud keskmiselt 15,0%-le riskiga kaalutud varadest (eelmises SREPi tsüklis 14,7%).

CET1 üldiste ja soovituslike kapitalinõuete keskmine on 2023. aastal tõusnud ligikaudu 10,7%ni riskiga kaalutud varadest (võrreldes 10,4%ga möödunud aastal). 2022. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustas oluliste krediidiasutuste keskmine CET1 kokku 14,7% riskiga kaalutud varadest.

Üldiste ja soovituslike kapitalinõuete suurenemine kajastab peamiselt riiklike pädevate asutuste kehtestatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika mõju. 2022. aastal teatati mitmel juhul vastutsükliliste kapitalipuhvrite ja süsteemse riski puhvrite suurendamisest alates 2023. aasta algusest, mille tulemusel tõusis keskmine kombineeritud puhvri nõue 3,6%-lt riskiga kaalutud varadest 2022. aasta esimeses kvartalis 3,8%-le riskiga kaalutud varadest 2023. aasta esimeses kvartalis.

Üldine keskmine SREPi punktisumma püsis 2022. aastal valdavalt muutumatuna. 92% pankadest said üldjoontes sama SREPi punktisumma nagu 2021. aastal, ülejäänud 8% pankade punktisumma halvenes.

EKP kehtestas kvalitatiivseid meetmeid peamiselt sisejuhtimise ja krediidiriski valdkondades. Sealjuures analüüsiti pangasiseste riskikontrolliraamistike üldist kvaliteeti ja pankade juhtorganite tõhusust kooskõlas aastateks 2022–2024 kehtestatud järelevalveprioriteetidega.

Sisejuhtimisega seoses tuvastati puudujääke juhtorganite tõhususes ja koosseisus, nende kollektiivses sobivuses ja järelevaatamisülesannete täitmises. Riskiohje valdkonna peamised probleemid olid seotud ebaselge riskivalmidusega ning kliima- ja keskkonnariskide hindamise ja juhtimise ebapiisavate tavadega.

EKP tuvastas ka, et paljudel pankadel ei ole piisavalt ressursse kõigi kontrollifunktsioonide täitmiseks (riskiohje, vastavuskontroll ja siseaudit). Ühtlasi ei ole paljud pangad suutnud piisavalt parandada oma riskiandmete koondamise ja aruandluse suutlikkust. See omakorda on mõjutanud negatiivselt andmete kvaliteeti ja pankade suutlikkust koostada mittestandardseid aruandeid. Paljud IT-keskkonnad on jätkuvalt killustunud ja ühtlustamata ning see takistab andmete koondamist ja aruandlust.

Sõda Ukrainas on suurendanud ka operatsiooni-, IT- ja küberriske, mistõttu pangad peavad tegelema puudujääkidega tegevuse edasiandmise korralduses ning IT-turvalisuse ja küberkerksuse raamistikes.

Viivislaenude mahu pidevast vähenemisest hoolimata jäid enam kui poolte pankade krediidiriski tulemused samaks. Ilmnes märke varjatud krediidiriskist. 2. etapi laenude ja makseraskuste tõttu restruktureerimise suhtarvud olid jätkuvalt pandeemiaeelsest tasemest suuremad ning 2. etapi laenude kaetus vähenes paljudes pankades pandeemiaeelsest tasemest allapoole. 2022. aasta tulemused osutasid endiselt püsivatele puudujääkidele riskikontrolli valdkonnas, eelkõige laenude liigitamisel, aga ka laenude väljastamist ja jälgimist käsitlevate EBA suuniste järgimisel.

Meediakanalite küsimustele vastab Andrea Zizola (tel: +49 170 2292502).

Märkus.

• Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus hindavad järelevalveasutused igal aastal pankade riske ning määravad kindlaks nende individuaalsed kohustuslikud ja soovituslikud kapitalinõuded (mis lisanduvad seadusega sätestatud miinimumkapitalinõuetele). Hinnatakse nelja põhielementi: ärimudelite elujõulisus ja jätkusuutlikkus; sisejuhtimise ja riskijuhtimise adekvaatsus; kapitaliga seotud riskid ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid. Igale elemendile antakse hinne vahemikus 1–4 (millest „1 ”on parim ja „4” on halvim) ning seejärel liidetakse punktid kokku, et saada üldhinnang (mis jääb samuti vahemikku 1–4).
• 2022. aasta SREPi hindamistsükkel põhines üldjoontes 2021. aasta lõpu seisuga kogutud andmetel. 2022. aasta SREPi hinnangutest tulenevaid otsuseid kohaldatakse 2023. aastal.
• Kombineeritud puhvri nõuded hõlmavad kapitali säilitamise puhvrit, vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja süsteemse riski puhvreid (süsteemse riski puhvrid hõlmavad globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvreid ning süsteemseid riske), mis on ELi kapitalinõuete direktiiviga (CRD IV) või riiklike ametiasutuste poolt kehtestatud õiguslikud nõuded.
• Kapital, mida pangad peaksid SREPi tulemusena hoidma, koosneb kahest osast. Esimene komponent on 2. samba kapitalinõuded (P2R), mis hõlmavad riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Teine komponent on 2. samba soovituslikud nõuded (P2G), milles osutatakse kapitalitasemele, mida pangad peaksid hoidma, et neil oleks stressiolukorraga toimetulekuks piisav puhver (eelkõige hinnatuna järelevalvealaste stressitestide negatiivse stsenaariumi alusel). 2. samba kapitalinõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed. 2. samba soovituslikud nõuded ei ole siduvad.
• Üldised ja soovituslikud kapitalinõuded: 1. sammas + 2. samba kohustuslikud kapitalinõuded + kombineeritud puhvri nõue + 2. samba soovituslikud nõuded. Kapitali koosseisu kohta vt lähemalt järelevalvemetoodika. Kõik näitajad esitatakse protsendina riskiga kaalutud varadest.
• 2. etapi laenud hõlmavad varasid, mille krediidirisk on alates esmasest kajastamisest märkimisväärselt suurenenud.