Viivislaene käsitlevate suuniste lisa: korduma kippuvad küsimused

(ajakohastatud 15. märtsil 2018)

Mis on lisa eesmärk? Kuidas on see seotud pankadele viivislaenude kohta antud suunistega?

EKP eesmärk on vältida uute viivislaenude liigset teket, edendades uute viivislaenudega seotud eraldiste õigeaegset moodustamist tulevikus. Käesolevas lisas määratletakse järelevalveootused, mis on järelevalvealase dialoogi lähtepunktiks. Lisa täiendab EKP 2017. aasta märtsis avaldatud suuniseid viivislaenude kohta, milles keskenduti kvalitatiivsetele aspektidele.

Kas lisa koostamine kuulub EKP pangandusjärelevalve pädevusse?

EKP pangandusjärelevalve kohustus on käsitleda pankade peamisi nõrkusi järjekindlal viisil, tagades õiglase ja võrdse kohtlemise. Muu hulgas peavad järelevalveasutused olemasoleva usaldatavusnõuete raamistiku kohaselt hindama ja otsustama, kas pankade moodustatud eraldised on usaldatavusnõuete seisukohalt piisavad ja õigeaegsed. Siinjuures tuleb märkida, et lisa iseenesest ei ole teise samba meede ja selle eesmärk ei ole kehtestada pankadele kohustusi. Selles selgitatakse, mida EKP ootab pankadelt, kui nad hindavad oma riskipositsioone. Ühtlasi on lisa lähtekohaks krediidiasutustega peetavas arutelus selle üle, kas nende viivislaenude katteks moodustatud eraldised on piisavad ja õigeaegsed.

Kelle suhtes lisa kohaldatakse ja millal see jõustub?

Lisa on viivislaenude seisukohalt asjakohane kõigile olulistele krediidiasutustele ning see ei ole õiguslikult siduv. Selles käsitletakse laene, mis on viivislaenuks liigitatud pärast 1. aprilli 2018.

Lisas kehtestatakse järelevalveootus, et alates 2018. aasta 1. aprillist on uued tagamata viivislaenud täielikult kaetud kahe aasta möödudes alates nende viivislaenuks liigitamise kuupäevast. See tähendab, et näiteks 1. mail 2018 tagamata viivislaenuks liigitatud laen peaks järelevalveootuse kohaselt olema täielikult kaetud eraldisega 2020. aasta maiks.

Uute tagatud viivislaenude puhul eeldatakse teatava eraldiste taseme moodustamist kolm aastat pärast viivislaenuks liigitamist, kusjuures eraldiste tase aja jooksul suureneb kuni seitsmenda aastani. Kui näiteks tagatud laen liigitatakse viivislaenuks 1. mail 2018, eeldab järelevalveasutus, et see viivislaen on vähemalt 40% ulatuses eraldistega kaetud 2021. aasta maiks ja täielikult kaetud 2025. aasta maiks.

Järelevalvealase dialoogi käigus arutab EKP pankadega kõrvalekaldumisi siinses lisas toodud usaldatavusnõuetekohaste eraldistega seotud ootustest.

Selle dialoogi tulemusi võetakse esimest korda arvesse 2021. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP).

Lisa puudutab viivislaene, mis on liigitatud viivislaenuks alates 1. aprillist 2018, kuid selles toodud ootustel põhineva järelevalvealase dialoogi tulemusi võetakse esimest korda arvesse 2021. aasta SREPis. Mida tehakse vahepealsel ajal?

Pangad peaksid tegema ettevalmistusi ja kasutama järgnevat kahte aastat krediidi vahendamise põhimõtete ja kriteeriumide läbivaatamiseks, et vähendada uute viivislaenude teket, pidades eelkõige silmas praegust soodsat majanduskeskkonda. Eraldiste moodustamisel on ühtlasi oluline järgida piisavalt sujuvat üleminekut alates laenu viivisnõudeks liigitamise ajast.

Kuidas on lisa seotud raamatupidamisstandarditega ja eelkõige rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 9?

Panga raamatupidamisarvestuslikud eraldised on lähtepunktiks järelevalvealases dialoogis, et kindlaks määrata, kas need eraldised on usaldatavusnõuete seisukohalt piisavad. Seega võetakse raamatupidamislikke eraldisi täies ulatuses arvesse, kui analüüsitakse pankade konkreetseid asjaolusid seoses usaldatavusnõuetekohastele eraldistele kehtestatud ootustega. Samuti võetakse arvesse eraldiste mahu võimalikku suurenemist pärast IFRS 9 jõustumist 2018. aastal. Kui pangad kohaldavad IFRS 9 üleminekukorda, võetakse ka seda riskide asjakohase kaetuse hindamisel täielikult arvesse.

Milline on usaldatavusnõuetekohaste eraldistega seotud ootuste eeldatav mõju? Kas sellega võib kaasneda viivislaenude kiirmüük?

Käesolevat lisa kasutatakse lähtekohana pankadega peetavas järelevalvealases dialoogis.

Järelevalveootuste mõju sõltub üksikute pankadega peetava järelevalvealase dialoogi tulemustest. Kuna ootused kehtivad ainult uute viivislaenude suhtes, sõltub riskide täiendavast kaetusest tingitud mõju ka viivislaenude tulevasest sissevoolust.

Viivislaenude järelturule avalduva võimaliku mõjuga seoses tuleb märkida, et ootused puudutavad üksnes viivisnõuete netomahtu, mis tähendab, et järelevalveasutused ei soovi innustada panku oma viivislaene müüma, vaid eeldavad, et need oleksid piisavalt kaetud. Peale selle nimetatakse 20. märtsil 2017 avaldatud viivislaene käsitlevates suunistes viivislaenude müüki vaid ühe võimalusena viivislaenude suure osakaalu vähendamiseks. Muud võimalused hõlmavad realiseerimist, restruktureerimist ja sundtäitmist.

Miks kohaldatakse asjaomast eraldiste moodustamise raamistikku praegu ainult uutele viivislaenudele? Milliseid täiendavaid meetmeid viivislaenudega seoses veel kavandatakse?

EKP pangandusjärelevalve hindab praegu ühiste järelevalverühmade kaasabil oluliste krediidiasutuste koostatud viivislaenude osakaalu vähendamise strateegiate usaldusväärsust ja ambitsioonikust. Tuleb märkida, et oluliste krediidiasutuste bilansis olevate viivislaenude osakaal on vähenenud – kui 2016. aasta esimeses kvartalis oli nende maht 950 miljardit eurot, siis 2017. aasta kolmandaks kvartaliks oli see alanenud 759 miljardi euroni. Järelevalveasutused jätkavad pankade individuaalsete edusammude jälgimist viivislaenude osakaalu vähendamisel.

Mille põhjal on kvantitatiivsed järelevalveootused koostatud?

Lisas toodud ootuste koostamisel lähtuti mitmest kaalutlusest. Muu hulgas võeti arvesse järelevalvehinnangut, eraldiste moodustamise parimaid rahvusvahelisi tavasid ning kriisilahendusprotsesside kiirust ELi riikides ja sellega seotud hiljutisi edusamme. EKP pangandusjärelevalve on seisukohal, et käesolev lisa järgib tasakaalustatud lähenemisviisi hindamaks, kas pankades kohaldatavad eraldiste moodustamise tavad on õigeaegsed ja adekvaatsed.

Kas lisas toodud nõudeid kohaldatakse ka sundtäitmisel oleva vara suhtes?

Lisas määratletakse järelevalveootused uute viivislaenude suhtes, mitte sundtäitmisel oleva vara suhtes. EKP jälgib siiski tähelepanelikult sundtäitmisel oleva varaga seotud arengut. Kui pangad vähendavad viivislaenude osakaalu üksnes sundtäitmise abil, kuid ei suuda tegelikult sundtäitmisel olevast varast vabaneda ja seetõttu ei ole ka riskid täielikult kaetud, võidakse võtta järelevalvemeetmeid. Seepärast soovitatakse viivislaene käsitlevates EKP suunistes, et pangad kohaldaksid selliste varade hindamisel asjakohaseid väärtuskärpeid.

Kuidas on lisa seotud Euroopa Komisjoni ettepanekuga muuta kapitalinõuete määrust seoses viivislaenudest tuleneva kahju minimaalse kaetusega?

Käesolev lisa täiendab tulevasi ELi õigusakte, mis tuginevad Euroopa Komisjoni algatusele käsitleda viivislaene esimese samba eeskirjade (s.o kapitalinõuete direktiivis sätestatud kohustuslike usaldatavusnõuete) kontekstis.

Kapitalinõuete direktiivis nähakse ette, et järelevalveasutused peavad hindama ja käsitlema krediidiasutusepõhiseid riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud esimese samba eeskirjadega.

EKP hinnangul on tähtis hinnata käesoleva lisa alusel viivislaenudega seotud riske, mis ei ole kaetud esimese samba raamistikuga. Kui järelevalveasutused tuvastavad, et esimese samba kaitsemeetmete rakendamisest hoolimata ei ole panga viivislaenud piisavalt kaetud, võivad nad kasutada teise samba raamistiku kohaseid järelevalvevolitusi.

Miks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, et tagatud vanad viivislaenud peavad olema täielikult kaetud kaheksa aasta möödudes, samal ajal kui EKP ettepaneku kohaselt peaksid need olema kaetud seitsme aasta möödudes? Miks ei tee EKP erinevalt Euroopa Komisjonist vahet tõenäoliselt tasumata jäetavate ja tähtajaks tasumata viivislaenude vahel?

Tulevastes esimese samba eeskirjades sätestatav minimaalse kaetuse tase toimib kaitsemehhanismina eraldiste ebapiisava moodustamise vastu kogu ELis ja seda kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes.

Käesolevas lisas seevastu määratakse kindlaks järelevalveootused, millest lähtutakse järelevalvealases dialoogis, et hinnata kõiki krediidiasutust ohustavaid või ohustada võivaid riske, mis ei ole juba kaetud esimese samba miinimumnõuetega. Seega on automaatsetel miinimumnõuetel ja järelevalveootustel põhimõtteliselt erinev lähtepunkt.

Lisas toodud järelevalveootused on oma olemuselt üldised. Konkreetseid olukordi, mis võivad põhjustada erineva ulatusega riske, võetakse arvesse järelevalvealase dialoogi käigus. Mõningate tõenäoliselt tasumata jäetavate viivislaenude puhul suudavad pangad tõendada, et võlgnik teeb korrapäraseid tagasimakseid, mis moodustavad laenust olulise osa. Sellisel juhul võivad ootused, et laen on eraldistega 100% ulatuses kaetud, olla teatud portfelli/nõude puhul sobimatud.