Menu

Avalik konsultatsioon: EKP juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta (eelnõu)

Korduma kippuvad küsimused

Mis on juhendi eesmärk?

Kliima- ja keskkonnariske käsitlevas juhendis selgitatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ootusi selle suhtes, kuidas pangad peavad turvaliselt ja vastutustundlikult ohjama kliima- ja keskkonnariske ning avalikustama nendega seotud teabe.

Praegu kehtivate usaldatavusnõuete kohaselt peavad pangad tuvastama kõik enda olulised riskid, neid ohjama ja avalikustama nendega seotud teabe. EKP eeldab, et pangad võtavad kliima- ja keskkonnariske arvesse, kuna need on olemasolevate usaldatavusriskide mõjuriteks ning võivad avaldada märkimisväärset mõju reaalmajandusele ja pankadele. Juhendiga soovitakse suurendada pankade teadlikkust kliima- ja keskkonnariskidest ning aidata neil paremini valmistuda tulevasteks ülesanneteks.

Eelkõige selgitatakse juhendis, kuidas pangad peavad EKP ootuste kohaselt kliima- ja keskkonnariske arvesse võtma oma äristrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel ning oma juhtimis- ja riskiohjeraamistikes. Samuti täpsustatakse, kuidas krediidiasutused peaksid suurendama läbipaistvust ning tõhustama kliima- ja keskkonnaandmete avalikustamist.

Kas juhend on õiguslikult siduv?

Juhend ei ole õiguslikult siduv. Selles antakse ülevaade EKP lähenemisviisist sellele, kuidas pangad peavad turvaliselt ja vastutustundlikult ohjama kliima- ja keskkonnariske praeguses usaldatavusnõuete raamistikus (kapitalinõuete määrus, kapitalinõuete direktiiv ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunised). Ühised järelevalverühmad arutavad neid ootusi pankadega järelevalvealase dialoogi raames. Pangad peavad hindama juhendis toodud ootuste alusel oma praeguste tavade turvalisust ja usaldusväärsust ning hakkama neid vajaduse korral kohandama. EKP hindab kõnealustest ootustest kõrvalekalduvaid tavasid iga juhtumi puhul eraldi.

Kellelt ja mis eesmärgil oodatakse tagasisidet? Millised on järgmised sammud?

EKP ootab tagasisidet pankadelt ja teistelt sidusrühmadelt, et võtta seda arvesse juhendi eelnõus kirjeldatud järelevalveootuste lõplikul väljatöötamisel. Pärast laekunud märkuste arvessevõtmist valmib juhend lõplikul kujul ja see avaldatakse. Seejärel hakkab EKP juhendit kasutama järelevalvealases dialoogis oluliste pankadega.

Avaliku konsultatsiooni käigus korraldab EKP 17. juunil veebipõhise dialoogi pangandussektoriga ning 2. septembril toimub avalik kuulamine. Dialoog toob arvamustevahetuseks kokku nii järelevalveasutuste, poliitikakujundajate kui ka pankade esindajad. Veebipõhisele seminarile on oodatud EKP otsese järelevalve alla kuuluvad pangad. Tuleb siiski silmas pidada, et konsultatsioonis võetakse arvesse üksnes neid märkusi, mis on juhendi kohta esitatud avaliku konsultatsiooni veebilehe kaudu. Avalikul kuulamisel seevastu vastatakse kõigi sidusrühmade küsimustele ja see on avatud kõikidele huvitatud osapooltele.

Kuidas kliima- ja keskkonnariske määratletakse?

Kliima- ja keskkonnariskid hõlmavad üldjuhul kahte peamist riskimõjurit.

  • Füüsiline risk osutab finantsmõjule, mida avaldavad: i) kliimamuutused, sealhulgas sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused ja kliima järkjärguline muutumine, ning ii) keskkonnaseisundi halvenemine (nt õhu-, vee- ja pinnasesaaste, veepuudus, bioloogilise mitmekesisuse hävimine ja metsade hävitamine). Nendest muutustest võivad otseselt tuleneda näiteks varakahjud ja tootlikkuse vähenemine ning kaudselt ka muud tagajärjed (nt häired tarneahelates).
  • Üleminekuriskid osutavad finantskahjule, mis võib otseselt või kaudselt tuleneda kohandumisprotsessist seoses üleminekuga vähese CO2 heitega ja keskkonnasäästlikumale majandusele. Sellised riskid võivad tuleneda näiteks kliima- ja keskkonnapoliitika suhteliselt järsust rakendamisest, tehnoloogia arengust või muutustest turuhoiakutes ja -eelistustes.

Füüsilised ja üleminekuriskid avaldavad mõju majandustegevusele ning sellel omakorda on tagajärjed finantssüsteemile. Mõju võib olla otsene (nt ettevõtete kasumlikkuse vähenemine või vara väärtuse langus) või kaudne (nt muutused makrofinantskeskkonnas). Ühtlasi võivad füüsilised ja üleminekuriskid kaasa tuua täiendavat kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud panga vastu esitatud õigusnõuetest (vastutuskindlustuse risk), ning mainekahju tulenevalt suutmatusest kliima- ja keskkonnariske asjakohasel viisil ohjata.

Seega on füüsilised riskid ja üleminekuriskid usaldatavusriski (eeskätt krediidi-, operatsiooni-, turu- ja likviidsusriski) mõjuriteks ja võivad ühtlasi nende riskide toimet veelgi süvendada.

Kas juhendit kohaldatakse ainult EKP otsese järelevalve alla kuuluvate oluliste pankade suhtes või ka väiksemate vähem oluliste pankade suhtes, mis kuuluvad riiklike pädevate asutuste järelevalve alla?

EKP ja riiklikud pädevad asutused on koostanud juhendi tihedas koostöös, et tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine kogu euroalal.

EKP võtab juhendis sätestatud ootused aluseks järelevalvealases dialoogis oluliste pankadega. Riiklikel pädevatel asutustel soovitatakse samu ootusi proportsionaalselt kasutada ka vähem oluliste pankade järelevalves.

Millal hakatakse juhendit kohaldama?

Juhendit kohaldatakse alates selle lõpliku versiooni avaldamise kuupäevast. EKP eeldab, et olulised pangad kaaluvad juhendis sõnastatud ootuste põhjal, kui turvalised ja usaldusväärsed on nende olemasolevad kliima- ja keskkonnariskidega seotud juhtimis- ja andmete avalikustamise tavad. Vajaduse korral peaksid olulised pangad hakkama kiiresti oma tavasid kohandama.

EKP möönab siiski, et pankadel võib kuluda tavade kohandamiseks veidi aega. Eeldatakse, et kliima- ja keskkonnariskide ohjega ja neid riske puudutavate andmete avalikustamisega seotud meetodid ja instrumendid kujunevad välja aja möödudes.

Kas juhendi avaldamisega soovitatakse kõrvaldada mõnda tuvastatud puudujääki? Teisisõnu, kas see tähendab, et pankade kliima- ja keskkonnariskide ohje ja nendega seotud andmete avalikustamine ei ole praegusel kujul piisav?

EKP on vaadelnud, kuidas euroala pangad praegu kliima- ja keskkonnariske ohjavad. Ehkki pankade teadlikkus kliimariskide võimalikust olulisusest on EKP hinnangul pidevalt paranenud, pani EKP tähele ka seda, et riskiohje ja andmete avalikustamise tavad on olemas üksnes vähestel pankadel ja neis esineb suuri lahknevusi. Samuti leidis EKP, et seni on pangad selles küsimuses valdavalt lähtunud ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspektist ning nende lähenemine kliima- ja keskkonnariskide ohjele on erinev olenevalt sellest, milline on panga suurus, ärimudel, keerukus ja geograafiline asukoht. Enamikul pankadel tuleb riskiohje terviklik ja ettevaatav käsitlusviis alles välja töötada.

EKP soovib, et pangad töötaksid kliima- ja keskkonnariskide käsitlemiseks välja ajakohase, ettevaatava ja tervikliku lähenemisviisi. Ta eeldab edusamme pankade riskiohjes ja riskidega seotud andmete avalikustamisel ning soovib seda arengut toetada, täpsustades oma järelevalveootusi.

Milline on juhendi koostoime finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku, EBA ja riikide algatustega kestliku rahanduse valdkonnas? Kuidas on kõik need pankadele suunatud ootused kooskõlastatud?

EKP ja riiklikud pädevad asutused on koostanud juhendi tihedas koostöös, et tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine kogu euroalal. Juhendis võetakse arvesse pangandusjärelevalveasutuste ja reguleerivate asutuste, eelkõige riiklike pädevate asutuste, EBA ja finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) väljaandeid ning mõningal määral ka tuginetakse neile.

Rahvusvahelisel tasandil osaleb EKP ka NGFSi juhitavas tegevuses. 2019. aasta aprillis avaldas NGFS soovitused kekspankade ja järelevalveasutuste rolli edendamiseks kliima- ja keskkonnariskide ohjes ning praegu töötatakse välja praktilisi suuniseid soovituste rakendamise kohta. Muu hulgas on NGFS andnud järelevalveasutustele soovituse sõnastada oma järelevalveootused. EKP juhendi näol ongi tegu selle soovituse täitmisega.

Euroopa Liidu tasandil osaleb EKP pangandusjärelevalve EBA juhitavas tegevuses. EBA-le on antud mitmesugused volitused, et hinnata võimalusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide kaasamiseks usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kolme sambasse. 2019. aasta detsembris avaldas EBA kestliku rahanduse tegevuskava, mis sisaldab pankadele suunatud olulisi poliitilisi sõnumeid ning milles rõhutatakse ennetava tegevuse tähtsust enne usaldatavusnõuete raamistiku ametlikku ajakohastamist. EKP juhendis täpsustatakse neid poliitilisi sõnumeid üksikasjalikumalt.

Ühtlasi on mitmed riiklikud pädevad asutused välja andnud või kavatsevad välja anda kliima- ja keskkonnariskidega seotud suuniseid. Vähem olulised pangad peaksid järgima nii neid suuniseid kui ka muid oma riikliku pädeva asutuse asjakohaseid väljaandeid.

Mida teeb EKP veel seoses kliima- ja keskkonnariskide ohjega?

EKP veebilehel antakse ülevaade kliimamuutustega seotud meetmetest EKP pädevusvaldkondades. Need hõlmavad majandusanalüüsi, pangandusjärelevalvet, rahapoliitikat, investeerimisportfelle ja finantsstabiilsust.

Kliimamuutused ja EKP

Laiemas vaates osaleb EKP rahvusvahelisel tasandil aktiivselt kliima- ja keskkonnariske käsitlevas dialoogis teiste järelevalveasutuste ja keskpankadega. Lisaks sellele, et EKP on NGFSi liige, kuulub ta ka Euroopa Komisjoni kestliku rahastamise tehnilisse eksperdirühma, mis on muu hulgas välja töötanud kestlike tegevuste klassifikatsioonisüsteemi. Samuti osaleb EKP aktiivselt EBA ja Baseli pangajärelevalve komitee juhitavas tegevuses.

Kas uuest juhendist tulenevalt hakatakse kliima- ja keskkonnariske edaspidi suuremal määral arvesse võtma ka stressitestides?

Juhendis selgitatakse, et olulised pangad peaksid (stressi)stsenaariumite abil hindama kliima- ja keskkonnariskide olulisust enda äristrateegia seisukohalt ning võtma neid hinnanguid arvesse otsuste tegemisel. Samuti eeldab EKP, et oluliste kliima- ja keskkonnariskidega pangad hindavad oma sisemiste stressitestide asjakohasust, et need riskid oleksid kaasatud nii põhi- kui ka negatiivsesse stsenaariumisse.

Ühtlasi analüüsib EKP põhjalikult kliimariskide võimalikku mõju euroala finantssüsteemile. Praegu viimistleb EKP koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ELi riikide keskpankadega kliimariski stressitesti katseversiooni. Samuti käivad ettevalmistused EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve stressitesti koostamiseks. Stressitestiraamistiku eesmärk on hinnata kliimariskide liikumist reaalmajanduses ja finantssüsteemis. Stressitest tugineb üksikasjalikele andmetele ja hõlmab 90 olulist euroala panka.