Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP)

Järelevalveasutused hindavad pankade riske ja teevad kindlaks, kas neid suudetakse korralikult juhtida. Seda tegevust nimetatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks (SREP). SREPi eesmärk on tagada pankade riskiprofiilide järjepidev hindamine ja otsused vajalike järelevalvemeetmete kohta.

SREPi tulemused

2019. aasta SREPi koondtulemused

Kord aastas avaldatakse kõigi EKP pangandusjärelevalve otsese järelevalve alla kuuluvate pankade SREPi tulemused.

2. samba kohustuslikud nõuded (P2R)

Teise samba nõuetega nähakse ette, kui palju kapitali peavad pangad oma riskide katteks hoidma.

Varasemad SREPi tulemused

SREPi tulemusi on avaldatud alates 2015. aastast.


Kuidas SREP toimub?

SREPi metoodika

Järelevalveeksperdid kasutavad ühtset metoodikat ja ühtlustatud instrumente, et tagada euroala riikide pankade järjepidev hindamine. SREP hõlmab järgmisi valdkondi:

Ärimudel

Järelevalveeksperdid analüüsivad panga ärimudelit, et saada parem ülevaade panga põhitegevustest, ärivaldkondadest, tegevuskeskkonnast ja peamistest nõrkustest.

Sisejuhtimine

Järelevalveeksperdid analüüsivad panga tegevuse korraldust ning võtmeisikuid, funktsioone, juhtorganeid ja komiteesid.

Kapitaliga seotud riskid

Hindamisele kuuluvad krediidirisk, tururisk, pangaportfelli intressirisk ja operatsioonirisk.

Likviidsusega seotud riskid

Järelevalveasutused hindavad panga suutlikkust katta erakorralist sularahavajadust näiteks majandusliku ebakindluse olukorras, kui hoiustajad võivad pangast välja võtta tavapärasest suuremaid summasid.


Millel SREP põhineb?

Stressitestid

SREPi algetapis teevad järelevalveasutused stressiteste, et tuvastada ja korrigeerida pankade nõrkusi ja haavatavusi.

Järelevalveprioriteedid

EKP pangandusjärelevalve seab igal aastal oma järelevalveprioriteedid, millest SREPi läbiviimisel juhindutakse.

Riskihinnang

EKP pangandusjärelevalve tuvastab ja hindab igal aastal pankade riske, et määrata kindlaks SREPi fookusvaldkonnad.