Sissejuhatav kõne EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2016. aasta aruannet tutvustaval pressikonverentsil

EKP järelevalvenõukogu esimees Danièle Nouy
EKP järelevalvenõukogu aseesimees Sabine Lautenschläger
Frankfurt Maini ääres, 27. märts 2017

EKP järelevalvenõukogu esimees Danièle Nouy

Austatud daamid ja härrad!

Aeg on läinud erakordselt kiiresti. Vaid viis aastat tagasi – 2012. aasta juunis – otsustasid Euroopa Liidu valitsusjuhid viia pangandusjärelevalve riikide tasandilt Euroopa tasandile. Nüüd on Euroopa pangandusjärelevalvel käimas juba kolmas tegevusaasta.

2016. aastal oli üks tähtsamaid teemasid viivislaenud. Need püsivad tähelepanu keskpunktis veel mõnda aega. Positiivne on see, et 2015. aasta kolmandast kvartalist kuni 2016. aasta kolmanda kvartalini vähenes viivislaenude maht euroalal 54 miljardi euro võrra 921 miljardi euroni. Seetõttu alanes ka viivislaenude suhtarv 7,3%-lt 6,5%-le. Mõnes liikmesriigis on aga viivislaenude osakaal endiselt suur. See pärsib pankade kasumlikkust ja piirab nende võimet rahastada majandust.

Vaid nädal tagasi avaldasime suunised pankadele viivislaenude käsitlemise kohta. Pangad peavad välja töötama selge strateegia viivislaenude osakaalu vähendamiseks, seadma ambitsioonikad, ent realistlikud eesmärgid ning kehtestama asjakohased juhtimis- ja operatsioonistruktuurid. Suunistega tagatakse, et pangad rakendavad viivislaenude vähendamisel järjepidevaid ja tõhusaid põhimõtteid.

Kuid pangad ja järelevalveasutused ei ole ainsad, kes peavad võtma meetmeid. Mõnes riigis takistavad viivislaenude probleemi kiiret lahendamist õigus- ja kohturaamistikud. Seega peavad tegutsema ka seadusandjad. EKP pangandusjärelevalve koostatud järelevalvetavade ülevaatele tuginedes on neil võimalik tõhustada kohtusüsteeme, luua kiired kohtuvälised menetlused, suurendada ligipääsu tagatistele ja kooskõlastada rahalisi stiimuleid.

Teine suur projekt, mis käivitati, on sisemudelite sihipärane läbivaatamine. Paljud pangad kasutavad oma varade riskitaseme hindamiseks sisemudeleid. Riskiga kaalutud varad omakorda võetakse aluseks kapitalinõuete arvutamisel. See muudab sisemudelid usaldatavusjärelevalve seisukohalt äärmiselt oluliseks.

Aastate jooksul on pangad oma mudeleid üha keerukamaks muutnud, et kaardistada riske võimalikult täpselt. Mida keerulisemad on aga sisemudelid, seda tundlikumad on need ka võimalike vigade ja isegi manipuleerimise suhtes.

Tänu oma riskitundlikkusele on mudelid heaks juhtimisvahendiks. Neist saadavad tulemused peavad aga olema ka järjepidevad ja võrreldavad. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames hinnataksegi pankade sisemudelite elujõulisust ja usaldusväärsust. Eesmärk on tagada, et riskiga kaalutud varade arvutamine lähtuks tegelikest riskidest ega tuleneks niivõrd mudelite eripäradest.

Soovin rõhutada, et meie eesmärk ei ole riskiga kaalutud varade mahtu suurendada üldises plaanis, küll aga võib see kasvada mõnes pangas. Kokkuvõttes aitab sisemudelite sihipärane läbivaatamine tõhustada sisemudelite kasutuskindlust ja muuta neid usaldusväärsemaks. Ühtlasi võimaldab see luua euroala pankade jaoks võrdsed tingimused. Samal ajal toetab sisemudelite sihipärane läbivaatamine ka stabiilsema pangandussektori loomist.

Stabiilsuse kõrval on panganduses oluline ka kasumlikkus. See on aga paljude euroala pankade nõrk külg: paljud neist ei suuda tagasi teenida isegi oma kapitalikulu. See on murekoht nii pankade ja investorite kui ka järelevalveasutuste jaoks – stabiilsus ja kasumlikkus on ju lõpuks ühe mündi kaks külge.

Seepärast on pankade ja nende ärimudelite kasumlikkus olnud EKP pangandusjärelevalve jaoks juba mõnda aega üks esmatähtsaid küsimusi. Loomulikult ei ole meie ülesanne öelda pankadele, millised nende ärimudelid peavad olema, küll aga hindame nende elujõulisust ja jälgime pankade olukorda. Muidugi on panku, kelle tegevus on kasumlik. Milles peitub nende saladus? Üks selliseid panku ühendavaid tegureid on stabiilne kulustruktuur, mis võiks olla märguanne ka teistele pankadele.

Küsimus ei ole siiski ainult kuludes – pangad seisavad praegu silmitsi paljude raskustega. Viivislaenudest juba rääkisin, ning nende kõrval tuleks nimetada ka poliitilist ebakindlust ja loidu majanduskasvu, keerulist intressimäärakeskkonda, rangemaid eeskirju ja uute konkurentide tekkimist. Maailmas toimuvad muutused ja pangad peaksid nendega sammu pidama: kasumlikkuse saavutamiseks tuleb ärimudeleid kohandada.

Probleeme põhjustab ka mõne riigi pangandussektori suur killustatus. Kaasnev ülevõimsus suurendab konkurentsi ja vähendab kasumeid. Sellises olukorras oleks loogiline eeldada, et mõned pangad surutakse turult välja. Minu hinnangul tuleb siin kindlalt tegutseda konsolideerimise suunas, näiteks ühinemiste ja omandamiste kaudu. Seni on neid ette tulnud harva, ning kui üldse, siis pigem ühe riigi piires, mitte euroala riikide vahel.

Siin ongi oma roll pangandusliidul, mille eesmärk on panna alus tõeliselt euroopalikule pangandussektorile, kus saavad toimuda ka piiriülesed ühinemised. Pankade haardeulatus hõlmaks suuremat osa Euroopast, teenuseid pakutaks kogu euroalal ja ka kasumit saadaks suuremalt turult. Samal ajal oleks klientidel võimalik valida arvukate pankade vahel, kelle üle teostatakse järelevalvet ühtsete kõrgete nõuete kohaselt. Sellisena näeme me tulevikku.

Suur tänu!

EKP järelevalvenõukogu aseesimees Sabine Lautenschläger

Austatud daamid ja härrad!

Euroopa pangandusjärelevalve ülesanne on muuta pangad vastupidavaks ja elujõuliseks. Selle kaudu aidatakse luua turvalist ja stabiilset Euroopa pangandussektorit, millel on usaldusväärne roll majanduses.

Pangandusjärelevalve tegevus saab aga tugineda ainult kindlatele õigusnormidele. Pärast finantskriisi on poliitikakujundajad õigusnorme karmistanud ja neid vajadust mööda muutnud. Need ümberkorraldused on võimaldanud järelevalveasutustel kogu maailmas teha oma tööd paremini.

Samuti toetavad need pankade tegevust. Lõpuks suudavad üksnes hästi kapitaliseeritud ja eeskujulikult juhitud pangad majandust usaldusväärselt rahastada. Ainult stabiilsed pangad on võimelised finantseerima pikaajalist kasvu ja jõukust. Seepärast vajame õigusnorme, mis tugineksid üleilmsetele standarditele.

Nimelt üleilmsetest standarditest lähtumine on minu hinnangul äärmiselt oluline. See on järjekordne finantskriisiaegne õppetund, mida ei tohiks unustada – stabiilsuse tagamiseks vajame globaalset lähenemist õigusnormidele. Sellepärast on Baseli raamistik nii oluline ning just selle tõttu tuleb Basel III reformid võimalikult kiiresti lõpule viia.

Nüüdseks on juba välja pakutud lahendused mitmele probleemile. Teatavasti saab Basel III reformid vastu võtta ainult tervikliku kogumina, Baseli pangajärelevalve komitee on aga kokkuleppe saavutamisele siiski juba üsna lähedal. Sellega seoses väljendame heameelt G20 riikide võetud kohustuse üle Basel III reformid lõpule viia.

Üleilmselt tasandilt Euroopa teemade juurde naastes tunneme suurt heameelt Euroopa kehtiva õigusraamistiku praeguse läbivaatamise üle. Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud asjakohaste õigusaktide kohandamise ja muutmise kohta.

Käesoleva aasta mais avaldab EKP nende ettepanekute kohta ametliku arvamuse. Ettepanekud on minu hinnangul mitmeti kasulikud.

Esiteks on need kooskõlas üleilmse lähenemisega, kuna Euroopa õigusaktidesse soovitakse üle võtta mõned globaalsed standardid (näiteks finantsvõimenduse määra kohta).

Teiseks toetavad need pangandusliidu põhimõtteid, kuna võimaldavad lubada ELis piiriülesel tasandil pangagrupi piires erandeid kapitali- ja likviidsusnõuete kohaldamisel.

Kolmandaks tugevdatakse ka proportsionaalsuse põhimõtet, püüdes vähendada väiksemate pankade aruandluskoormust.

Muidugi on ka veel arutamist nõudvaid teemasid.

Esiteks peavad järelevalveasutused saama tegutseda kiiresti ja paindlikult, lähtudes oma kogemustest ja hinnangutest. Mõne ettepanekuga aga püütakse järelevalvetegevust paindumatutesse raamidesse suruda. See piiraks meie suutlikkust kohandada oma tegevust vastavalt pidevatele muutustele finantssektoris, kus soovitakse alati leida parimat tehingut ja kasutada igal võimalusel õiguslikku arbitraaži, kuna õigusnorme pole võimalik kohandada sama kiiresti, kui pangad katsetavad oma tegevuspiire.

Teiseks tuleb veel teha jõupingutusi eeskirjade edasisel ühtlustamisel, näiteks seoses riikide valikuvõimaluste ja kaalutlusõigusega.

Austatud kuulajad, oleme juba rääkinud järelevalve ja seadusandluse küsimustest. Viimane teema, mida soovin puudutada, on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Viimase paari nädala jooksul olen koos Danièle Nouy'ga Brexiti teemat avalikult käsitlenud ning selgitanud, kuidas näeme seda küsimust meie ning millist lähenemisviisi ootame pankadelt. Järgnevalt lühidalt mõned mõtted.

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimised ei ole veel alanud, kuid nii pangad kui ka järelevalveasutused peavad olema valmis erinevateks stsenaariumiteks. Pankade jaoks on olulisim turule juurdepääsu küsimus.

Paljud Ühendkuningriigi pangad tegutsevad ühisturul Euroopa tegevusloa alusel, mis annab neile juurdepääsu kogu ühisturule tingimusel, et pangad on asutatud mõnes ELi liikmesriigis. Karmi Brexiti korral võivad nad tegevusloa kaotada ja peaksid leidma muu viisi ühisturule pääsemiseks.

Lihtsaim viis tegevusluba taastada oleks hankida panganduslitsents mõnes ELi riigis, neid aga väljastab euroala riikides Euroopa Keskpank. EKP annab tegevusloa ainult hästi kapitaliseeritud ja eeskujulikult juhitud pankadele.

Variettevõtetele kohta ei ole. Kõigil uutel üksustel peab olema piisav kohalik riskijuhtimise suutlikkus ja küllaldane arv töötajaid ning operatiivne sõltumatus. Selleks et pangad suudaksid meie nõudeid terviklikult täita, võimaldatakse neile individuaalsed üleminekuperioodid, võttes arvesse iga panga tegevusvaldkondi ja riskiprofiili.

Oleme valvsad õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži kasutamise suhtes ning me ei kavatse osaleda järeleandmiste võidujooksus. Seepärast jälgime tähelepanelikult, kuidas pangagrupid kujundavad oma euroala üksuste struktuuri.

Mõned pangad võivad otsustada keeruka ja mitmekesise struktuuri kasuks vastavalt sellele, milliste valdkondadega nad kavatsevad euroala riikides tegeleda.

Paljudel pankadel võib olla kavas luua olulisi või vähem olulisi krediidiasutusi, või juba olemasolevaid laiendada. Nende pankade üle teostaksid järelevalvet kas vahetult EKP või riiklikud pädevad asutused EKP sisse seatud Euroopa pangandusjärelevalve raames.

Mõned pangagrupid võivad kaaluda ka kolmandates riikides asuvate filiaalide kasutamist. Need on samuti järelevalve all, kuid seda teostavad riigid ise vastavalt oma nõuetele. Need aga võivad olla eri riikides väga erinevad. Näiteks nõuavad mõne riigi järelevalveasutused kolmandates riikides asuvatelt filiaalidelt oma kapitali ja likviidsust, teised aga mitte.

See kõik ei toeta võrdsete tingimuste loomist euroalal ning tekitab pankadele võimalusi õiguslikuks või järelevalvealaseks arbitraažiks. Siiski on lootust käsitleda seda küsimust Euroopa kehtiva õigusraamistiku praeguse läbivaatamise käigus, mida mainisin eespool.

Brexit toob vaieldamatult kaasa suuri muutusi. Üks aga ei muutu – Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu finantssektorid jäävad tihedalt seotuks.

Head kuulajad, meie omalt poolt oleme läbirääkimiste puhul valmis erinevateks tulemusteks, ning seda peaksid tegema ka pangad. Kinnitan veel kord, et järelevalveasutused ei kavatse osaleda järeleandmiste võidujooksus. Lõpuks on kõik osapooled mõlemal pool Inglise kanalit huvitatud stabiilsest pangandussektorist.

Tänan tähelepanu eest!

Kontaktandmed