Praegune kriis on märguanne

Intervjuu EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga (Supervision Newsletter)

13. mai 2020

EKP järelevalvenõukogu esimees Andrea Enria arutleb Euroopa pankade käekäigu üle COVID-19 tingitud kriisiolukorras ning vaatleb, kas nad on hiljuti välja kuulutatud järelevalvealased leevendusmeetmed kasutusele võtnud, millised riskid ootavad ees ja kuidas mõjutab see Euroopa tulevikku.

Kuidas on Euroopa pankadel praeguses olukorras seni läinud?

Praegust kriisi kiputakse võrdlema 2008. aasta omaga. Ehkki mõlemal juhul on tagajärjeks tõsine majanduslangus, on pankade roll ja olukord seekord teistsugune. Esiteks olid pangad praeguse kriisi alguses palju paremas seisus kui eelmine kord, muu hulgas ka tänu eelmise kümnendi ulatuslikele regulatiivsetele reformidele. Teiseks ei ole pangad seekord probleemi põhjustajad, kuid neil on siiski täita tähtis roll – oluline on nende suutlikkus katta kahjumeid ja jätkata laenuandmist majandusele, et tagada kiire taastumine pärast sotsiaalse distantseerumise meetmete rakendamise lõppu.

Seni on pangad oma ülesandega hakkama saanud. Aprilli lõpus avaldatud pankade laenutegevuse uuringu tulemused näitavad, et pangad on suutnud toime tulla laenunõudluse märgatava kasvuga. See puudutab eeskätt lühiajalisi laene ja krediidiliinide kasutamist, et rahuldada väikeste ettevõtete ja suurettevõtete vajadusi varude ja käibekapitali rahastamiseks. Võrreldes eelmiste kriisidega ei ole seni seejuures laenutingimused märkimisväärselt karmistunud. See näitab, et pankade vastupanuvõime on kasvanud. Edaspidi on siiski tõenäoline mõnede riskide realiseerumine. Eelkõige kaasneb järsu majanduslangusega varade kvaliteedi halvenemine. See avaldab langussurvet intressitulule ja tõususurvet laenude väärtuse langusele. Samuti toob see pankade jaoks tõenäoliselt kaasa tururiskiga seotud kahjumid. Seda silmas pidades oleme võtnud hulgaliselt meetmeid, et aidata pankadel majandust toetada.

Olete tõepoolest välja kuulutanud mitmesugused pankadele suunatud meetmed COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks. Kas on leidnud kinnitust, et reaalmajandus saab nendest meetmetest kasu?

Kõigi meie meetmete peamine eesmärk on tagada, et pangad oleksid võimelised kahjumeid katma ja majandusele jätkuvalt laenu andma. Kooskõlas viimase finantskriisi järel läbi viidud regulatiivsete reformidega julgustasime panku kasutama kapitali- ja likviidsuspuhvreid – selleks ju need ongi. Seega pangad, kes puhvreid ka tegelikult kasutavad, käituvad vastutustundlikult. Samal ajal kaitsevad pangad vastavalt meie soovitustele oma kapitali, jättes välja maksmata dividendid ja lükates edasi aktsiate tagasiostud. Lisaks sellele aitavad krediidiriski leevendada majandusele antavad avaliku sektori toetused, mis aitavad hädas olevaid ettevõtteid ja pehmendavad nõudlusšoki mõju. Eeskätt peaksid pangalaenudele antud riigipoolsed tagatised toimima hästi koos järelevalvealaste leevendusmeetmetega. Peale selle on rahapoliitilised meetmed tõhusalt ära hoidnud rahastamiskulude suurenemise ning hoitavatest võlakirjadest tulenevad turukahjumid.

Nimetatud meetmete abil loodud laenuandmisvõime kohta on olemas mitu hinnangut, eriti kui vaadelda nende vastastikku võimendavat mõju. Kõigis neis hinnangutes viidatakse väga märkimisväärsele potentsiaalsele mõjule. Siiski on veel vara öelda, mil määral pangad on tegelikult valmis oma bilansimahtu suurendama. Siin on otsustav see, et turuosalised – investorid, reitinguagentuurid ja turuanalüütikud – ei annaks negatiivset hinnangut sellele, kui pangad oma kapitali- ja likviidsuspuhvrid ka tegelikult kasutusele võtavad. Pankade laenutegevuse uuringu tulemuste kohaselt ootavad pangad 2020. aasta teises kvartalis laenunõudluse järsku kasvu ja eeldavad, et selle rahuldamiseks leevendatakse laenutingimusi.

Sooviksin siinkohal ka rõhutada, et meie väljakuulutatud meetmed – eriti need, mis puudutavad kapitali- ja likviidsuspuhvrite kasutamist – jäävad jõusse niikaua kui vajalik. Ehk teisisõnu, kui olukord paraneb, ei pea pangad otsekohe puhvrite kasutamist lõpetama, vaid neile antakse võimalus naasta kapitali ja likviidsuse kriisieelsele tasemele väga aegamisi.

Kas Teie hinnangul on pangandussektoris suuri riske ja riske, mis võivad alles ilmneda?

Sellise kriisi korral nagu praegu on muidugi palju riske, mis muutuvad ühtäkki oluliseks. Sageli on nende seas esimesel kohal likviidsusrisk. Tänu EKP rahapoliitilistele meetmetele näib olukord siiski praegu küllaltki stabiilne.

Edaspidi võivad aga realiseeruda ka muud riskid, nii et praegu ei ole veel selge, milline on kriisi täielik mõju pankadele. Võtame näiteks krediidiriski, mis on üks suurematest riskidest majanduslanguse ajal. Näiteks viivislaenude osakaalu kasv hakkab eelduste kohaselt ilmnema alles selle aasta teise või kolmanda kvartali lõpus ehk umbes ühe kuni nelja kuu pärast. Varade kvaliteedi halvenemise koguulatus sõltub olulisel määral madalseisu sügavusest ja kestusest ning praegu on veel suur hulk võimalikke stsenaariumeid, mis võivad realiseeruda.

Milliseks hindate praeguse kriisi mõju ja pankade haavatavust tulevikus?

Mõistagi jälgime pidevalt pankade olukorda ja suhtleme nende kõigiga tihedalt. Samal ajal viime praegu läbi pankade haavatavuse analüüsi, võttes arvesse erinevaid stsenaariumeid ja hüpoteetilisi šokke. Selle analüüsi tulemusena saame hea ettekujutuse sellest, kuidas kriis võib mõjutada pankade bilansse, kus on suurimad riskid ja mida on võimalik nende maandamiseks teha.

Mitme suurema USA panga 2020. aasta esimese kvartali kasumid on laenukahjumi katteks tehtud suuremate eraldiste tõttu märkimisväärselt kahanenud. Kuna Euroopa pangad on üldiselt vähem kasumlikud ja mitte nii hästi kapitaliseeritud kui USA pangad, siis kas usute, et Euroopa pankade kogutud puhvrid on kriisiga toimetulekuks piisavad?

Suuremad USA pangad on 2020. aasta esimeses kvartalis laenukahjumi katteks tehtud eraldisi tõesti märkimisväärselt suurendanud. Selles kajastuvad ka nõutud muudatused raamatupidamiseeskirjades, mida euroala pangad hakkasid rakendama 2018. aastal.

Sellest hoolimata on tõsiasi, et USA pangad on olnud viimasel ajal märkimisväärselt kasumlikumad kui euroala pangad. Kriisi ajal on tugev kasumlikkus esimeseks kaitseliiniks. Ehkki euroala pankade tulemused ei pruugi olla nii head, on nad enamikul aastatel pärast finantskriisi siiski teeninud kasumit. Veel olulisem on aga see, et nad on kasvatanud jõuliselt oma kapitali- ja likviidsuspuhvreid ning see on olulisim kaitseliin mis tahes kriisi korral. Edaspidi võib väike kasumlikkus tähendada seda, et euroala pangad vajavad kriisi järel rohkem aega oma puhvrite taastamiseks. Nagu juba öeldud, antakse neile selleks küllaldaselt aega. Samal ajal avaldame me pankadele ka edaspidi survet, et nad viiksid kiiremini läbi muudatused, mis on vajalikud kasumlikkuse taastamiseks usaldusväärsemal alusel. Nende hulka kuuluvad ärimudelite ümberkujundamine, efektiivsemad meetmed kulutõhususe parandamiseks ja suurem rõhk uute tehnoloogiate kasutamisele.

Miks ei ole pangad Teie arvates kasutanud oma likviidsuspuhvreid suuremal määral?

Selle kohta on veel liiga vara hinnangut anda. Eraldusmeetmete rakendamise esimestel nädalatel on pankade likviidsuspositsioonid olnud surve all. Seda on põhjustanud eelkõige kokkulepitud krediidiliinide ulatuslik kasutamine ja kommertsväärtpaberite turu halvenevatest tingimustest lähtuv rahaturufondidele ja varahalduritele avalduv surve, mida pangad aitasid leevendada. Samal ajal on pangad siiski saanud tuge EKP rahapoliitika toetavast kursist, mis võis kaudselt kaasa aidata nende likviidsuspuhvrite kasvule. Täpsemalt öeldes on avaliku sektori väärtpaberite ostukava suurendanud kvaliteetsete likviidsete varadena hoitavate võlakirjade väärtust ning tagatisnõuete leevendamise meetmed on võimaldanud pankadel anda likviidsuse hankimiseks tagatisena täiendavaid instrumente.

Siiski võivad mõned pangad hoiduda oma likviidsuspuhvrite kasutamisest, eriti siis, kui läheneb aeg, mil nende likviidsuspositsioonid avalikustatakse. Nende peamine hirm näib olevat see, et kui nad on esimesed, kes oma puhvrid kasutusele võtavad, siis võib turgudele jääda mulje, et nad on teiste pankadega võrreldes nõrgemad. Seetõttu kordan veel kord, et puhvrid ongi mõeldud kriisi ajal kasutamiseks ning me hindame ka edaspidi pankade valmisolekut neid kasutada. Kaalume ka edaspidi asjakohaste takistuste kõrvaldamist, kui see on meie võimuses.

Olete soovitanud pankadel jätta dividendid välja maksmata ja hoiduda aktsiate tagasiostmisest ning kutsunud neid üles ettevaatlikkusele seoses muutuvtasu maksmisega. Kas pangad ja nende juhid on teid kuulda võtnud?

Jah, on küll. Eeldame, et dividendidest, mis kavatseti välja maksta 35 miljardi euro ulatuses, jäetakse rohkem kui 27 miljardit eurot kapitalina pankade bilanssi. Kavandatud aktsiate tagasiostud on samuti tühistatud. Eeldame ka, et pangad kaaluvad tõsiselt meie üleskutset olla muutuvtasu maksmisel äärmiselt mõõdukad. Seega on pangad käitunud vastutustundlikult ja see kujundab ka nende edaspidist mainet. Praeguse kriisi ajal peaksid pangad alles hoidma iga euro kapitalist, mida saaks kasutada kahjumite katmiseks ja majandusele laenuandmise jätkamiseks. Olen teadlik, et elujõulised pangad peavad olema potentsiaalsete investorite jaoks atraktiivsed ning et korrapärane dividendide voog euroala pankades on olnud aktsiainvestorite jaoks oluline tegur, sest kasumlikkus püsib jätkuvalt väike. Samas arvan, et kapitali säilitamine praegu on pikemas ajaplaanis ka investorite endi huvides. Samuti rõhutan veel kord, et see on erandlik ja ajutine meede, et tulla toime erandliku ja ajutise olukorraga.

On väljendatud muret, et võime kaaluda veel muidki piiranguid, sealhulgas seoses täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega. Olgu siinkohal selgelt välja öeldud, et meil ei ole kavas seada mingeid piiranguid nimetatud instrumentidelt tehtavatele väljamaksetele. Nende instrumentide puhul rakenduvad piirangud väljamaksetele automaatselt ainult juhul, kui pankade kapital langeb teatava õigusaktides määratletud tasemeni. Tänase seisuga on aga pankadel kasutada veel märkimisväärsed puhvrid, enne kui selleni jõutakse.

Eeldatavasti suureneb majanduskriisi tagajärjel uuesti viivislaenude osakaal. Kas Euroopa pangad satuvad taas olukorda, kus nad olid viie aasta eest? Kuidas see olukord lahendatakse?

Prognooside kohaselt kahaneb euroala majandus tõepoolest veelgi enam kui viimase finantskriisi ajal. Seega on tõenäoline, et viivislaenude osakaal suureneb märkimisväärselt hoolimata kõigist võetud toetusmeetmetest. See ei oleks aga pankade kehvade riskijuhtimistavade, vaid sümmeetrilise välisteguritest tingitud šoki tagajärg. Mõju võib seega olla ulatuslik mitte vaid üksikutes, vaid kõigis euroala riikides. Kuid pangad on kindlasti vastupidavamad kui 2008. aastal. 2019. aasta lõpus oli viivislaenude maht sisuliselt poole väiksem kui viie aasta eest. Enamik suure viivislaenude osakaaluga panku täitis viivislaenude vähendamise 2019. aasta eesmärke ning paljud pangad isegi ületasid neid. Ka järelevalveasutused on palju paremini ette valmistatud. Oleme ju pühendanud palju aega viivislaenudega tegelemise põhimõtete väljatöötamisele.

Oleme praeguse kriisi algusest saati olnud paindlikud ka viivislaenude suhtes. Kuid ehkki on küll oluline aidata pankadel praeguse majanduslangusega toime tulla, on sama tähtis tagada, et nad jätkaksid varade kvaliteedi halvenemise korrektset tuvastamist ja juhtimist ning annaksid meile aru kooskõlas kehtivate nõuete ja EKP poolt pankadele antud suunistega viivislaenude kohta. See on hädavajalik selleks, et meil oleks pangandussektori riskide kohta pidevalt selge ja täpne pilt.

Igal juhul on ülioluline, et pangad oleksid probleemsete võlgnike arvu ja viivislaenude osatähtsuse eeldatavaks kasvuks hästi valmistunud. Vastasel korral ei takistaks see üksnes majanduse taastumist, vaid vähendaks ka pankade kasumlikkust ja varade kvaliteeti. Seetõttu kutsun kõiki panku üles tagama, et nad oleksid kursis viivislaenude haldamise põhiküsimustega, et neil oleksid asjakohased ja selged põhimõtted krediidiriski tuvastamiseks ja mõõtmiseks, et nende töötajatel oleksid teadmised ja vahendid viivislaenude käsitlemisjuhtumite kasvu tõhusaks haldamiseks, et sisse oleks seatud tugev juhtimistava, mille käigus jälgitakse asjakohasel viisil ja sageli riski arengut, ning et IT-süsteemid oleksid eesmärgikohased.

Kas praegune kriis toob kaasa soovitud konsolideerimise Euroopa pangandussektoris?

Esmalt tuleb märkida, et konsolideerimisvajadus on endiselt olemas – see ei ole muutunud. Endiselt võib täheldada ülevõimsust, mis vähendab pankade kasumeid ja nende kulutõhusust. Keskpankade, järelevalveasutuste ja maksuhaldurite rakendatud erakorraliste toetusmeetmete eesmärk on toetada kodumajapidamisi ning väikeseid ja suuri ettevõtteid, mitte hoida vee peal panku, kelle ärimudelid ei olnud kriisi alguses usaldusväärsed ja kes ei olnud algusest peale elujõulised. Nende pankade jaoks võib kriis esile kutsuda veelgi teravama vajaduse midagi ette võtta ja konsolideerimine võib tõepoolest olla osa lahendusest. Samas võib konsolideerimine olla võimalus ka usaldusväärsete pankade jaoks, kes soovivad suurendada kasumlikkust madalate intressimäärade keskkonnas.

Järelevalveasutusena julgustame ka edaspidi panku kaaluma konsolideerimist oma jätkusuutlikkuse parandamiseks. Praktilisel tasandil hindame iga meieni jõudnud konsolideerimisprojekti eraldi ja üksnes tehnilisest usaldatavusnõuete täitmise seisukohast. Meil on ka kindlalt kavas selgitada oma üldist lähenemisviisi konsolideerimisele ning peatselt anname pankadele ja turgudele selle kohta täpsemat teavet.

Pangad peavad ise otsustama, kas nad eelistavad riigisisest konsolideerimist piiriülesele omandamisele. On aga kahetsusväärne, et endiselt on väga palju tõkkeid, mis takistavad piiriülest konsolideerimist. Nende hulka kuuluvad killustunud maksu-, äriühingu- ja maksejõuetusseadused. Neile lisanduvad veel eelmise finantskriisi ajast pärinevad ringkaitsemeetmed ning usaldatavusnõuetes endiselt sisalduvad takistused, mis ei võimalda kapitali ja likviidsuse grupiülest juhtimist pangandusliidu sees. Et ületada vastuseis nende tõkete eemaldamisele, vajame ühtseid Euroopa turvavõrgustikke, mille hulka kuulub Euroopa hoiuste tagamise skeem.

Kas Teie arvates on kriis pangandusliitu tugevdanud või nõrgendanud?

Sooviksin siinkohal rõhutada, et pangandusliit on praeguse kriisi ajal hästi toiminud. Euroopa pangandusjärelevalve suutis reageerida väga kiiresti ja täiesti ühtsel viisil. Võrreldes 2008. aastaga on see hiigelsuur edasiminek. Võib vist öelda, et praegune kriis on pigem nagu märguanne, mis näitab, et vajame Euroopa probleemide lahendamiseks euroopalikke lahendusi. See mõte pole küll uus, ent taas kord on see tõeks osutunud.

Niisiis tuleb meil pangandusliit lõpule viia ja eelkõige Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise kaudu. See jääb endiselt üheks peamiseks prioriteediks. Sellest üksi siiski ei piisa. Peame hõlbustama pankade piiriülest tegevust, sest see toetaks riskijagamist erasektoris ning parandaks inimeste juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele pangandusteenustele; peame tõhustama ja ühtlustama vahendeid väikeste ja keskmise suurusega pankade kriiside lahendamiseks; ning peame muutma finantssektori vastupidavamaks riigipõhiste šokkide suhtes. Kokkuvõttes peaks meie eesmärk olema viia pangandusliit lõpule praeguse institutsioonilise tsükli jooksul ehk 2024. aastaks.