Sissejuhatavad kõned EKP pangandusjärelevalve iga-aastasel pressikonverentsil

EKP järelevalvenõukogu esimees Danièle Nouy
EKP juhatuse liige ja EKP järelevalvenõukogu aseesimees Sabine Lautenschläger
Frankfurt Maini ääres, 7. veebruar 2018

EKP järelevalvenõukogu esimees Danièle Nouy

Mida toob 2018. aasta pankadele ja järelevalveasutustele? See on äärmiselt huvitav küsimus, millele on keeruline vastata, kui just ei ennusta kristallkuuli pealt. Kahes asjas võib siiski üsna kindel olla. Esiteks seisavad pangad endiselt silmitsi mitme probleemiga ja teiseks – 2018. aasta pakub suurepärase võimaluse nende lahendamiseks.

Seda eeskätt neljal põhjusel:

  • Pärast peaaegu viis aastat väldanud majanduskasvu on euroala majanduse olukord hea. Ühtlasi on majanduskasv nii riikide kui ka sektorite lõikes laiapõhjaline.
  • Teiseks edeneb tehnoloogia, eelkõige digitehnoloogia areng. See võimaldab pankadel suurendada tulusid ja kärpida kulusid.
  • Kolmandaks on lõpule viidud Basel III. Seega on pangandussüsteem muutunud stabiilsemaks ka regulatsiooni seisukohalt. Siinjuures tuleb rõhutada, et Basel III reeglistik ootab veel elluviimist.
  • Neljandaksœmärgib 2018. aasta Euroopa pangandusjärelevalve neljandat tööaastat, seega on ülesehitusetapp selgelt möödas. Järelevalveraamistik on nüüdseks stabiilne ja prognoositav, mis peaks mõnevõrra hõlbustama pankade tegevust.

Niisiis on tingimused soodsad. Pangad on teinud suuri edusamme ja muutunud seeläbi vastupidavamaks Alates 2014. aasta lõpust kuni 2017. aasta kolmanda kvartalini on oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite suhtarv tõusnud rohkem kui 270 baaspunkti võrra, ulatudes 2017. aasta kolmandas kvartalis 14,3%ni. Lisaks on näha, et kasumlikkus hakkab kasvama, ehkki madalalt algtasemelt.

Seega olukord paraneb, kuid rohkelt tööd seisab veel ees. Paljudel pankadel tuleks esmajärjekorras tegeleda kahe aspektiga – suurendada kasumlikkust ja korrastada oma bilanssi. Need kaks aspekti on mõistagi omavahel seotud.

Alustaksin laiemast teemast. Kasumlikkusest rääkides tuleb tõdeda, et Euroopa pangad on kriisi mõjudega aeglaselt kohenenud. Kui vaadata Ameerika Ühendriikide pankasid, siis nende kasumid alanesid kriisi ajal Euroopa pankadega võrreldes järsemalt, ometi on nad taastunud kiiremini. Euroala pankade omakapitali tootlus on üldjoontes paranenud. Mõne panga puhul püsib see siiski väga madalal tasemel, mis tekitab küsimusi nende suutlikkuse kohta katta omakapitali kulu keskmise kuni pika aja jooksul.

Kasumlikkuse puudumine on tõepoolest murettekitav, sest vaid piisavat kasumit teenivad pangad suudavad toetada majanduskasvu ja jätkata kapitalipuhvrite loomist. Kuid samal ajal ei tohiks pangad tulususeotsingutel juhinduda ka positiivsematest majandustingimustest ja kiire kasumikasvu soovist.

On selge, et pangad peavad leidma viisi kasumi suurendamiseks, võtmata ülemääraselt riske. Loomulikult ei sobi üks lahendus kõigile. Igal pangal on oma lugu ja on seega vaja ka oma strateegiat. Strateegia on aga tingimata vajalik. Kui vaadelda lähemalt edukaid ja vähem edukaid panku, torkab silma üks asjaolu, mida võiks nimetada strateegiliseks juhtimiseks. Lühidalt öeldes näitab strateegiline juhtimine juhtkonna suutlikkust seada tegevuskurss panga pikaajaliste eesmärkide saavutamise suunas. See hõlmab muu hulgas tõhusaid menetlusi ja head juhtimistava. Pangad, kes seda valdavad, on keskmiselt kasumlikumad.

Pangad tegutsevad keerulises keskkonnas, seega vajavad nad kindlat juhtimist, usaldusväärseid strateegilisi protsesse ning jõulist juhtimistava ja riskiohjamist. Sellega seoses on silma jäänud mitu probleemi.

Üks suurimaid puudusi, mida oma analüüside käigus oleme täheldanud, puudutab pankade hinnakujundusraamistikku, st viisi, kuidas pangad määravad laenu hinna. Väga üldises vaates peab hinnakujundusraamistik olema terviklik, hõlmates kõiki tegevusvaldkondi ning kõiki asjaomaseid kulusid ja riske, sealhulgas tegevuskulusid, ning seda kogu pangagrupi ulatuses.

Pangad peavad end positsioneerima viisil, mis võimaldab neil suurendada oma kasumlikkust. Sealjuures tuleb aga ennekõike leida tasakaal riski ja tulususe vahel. Seetõttu eeldame, et pangad investeerivad jõulisesse riskijuhtimisse. Ühtlasi tuleb pankadel vähendada kulusid, kuid kindlasti mitte riskijuhtimise arvelt.

Mõned pangad peavad kasumlikkuse taastamiseks tegema veelgi rohkem jõupingutusi. Eelkõige tuleb neil korrastada oma bilansid. 2017. aasta kolmandas kvartalis oli viivislaenude maht 760 miljardit eurot. Viimase paari aasta jooksul on nende osakaal küll ligikaudu 200 miljardi euro võrra langenud, sellegipoolest on viivislaenud endiselt tõsine probleem. Viivislaenud kahandavad kasumit, kulutavad ressursse, mida saaks tõhusamalt kasutada, ning takistavad reaalmajanduse rahastamist. Peale selle tekitavad need ebakindlust, mis võib kaudselt mõjutada ka tugevamaid panku.

Pangad peaksid viivislaenude osakaalu vähendamiseks kasutama ära majanduse kasvuperioodi. Ja see on praegu käimas. Eelmisest kriisist veel lahendamata jäänud probleemide ülekandmine järgmisse langusperioodi ei ole jätkusuutlik. Kui langusperiood juba algab, on pankadel märksa raskem viivislaenudest vabaneda.

Järelevalveasutuste jaoks on viivislaenud seega tõsine probleem. Seepärast avaldasime eelmisel aastal pankadele mõeldud suunised viivislaenude vähendamise kohta. Bilansside kriisijärgne korrastamine on iseenesest oluline, kuid need tuleb korras hoida ka tulevasi langusperioode silmas pidades. Seetõttu koostatakse praegu asjaomaste suuniste lisa, milles täpsustatakse, kuidas ja millal peaksid pangad uute viivislaenude katteks eraldisi moodustama.

Lisa kavandi kohta viidi läbi avalik konsultatsioon, mille käigus saadi peaaegu 500 märkust 36 osapoolelt. Enamik märkusi puudutas lisa kohaldamisulatust ja kalibreerimist. Oleme kõik märkused väga põhjalikult läbi vaadanud ja nende alusel toimub praegu suuniste lisa lõplik vormistamine.

Muu hulgas on otsustatud muuta kuupäeva, millest alates hakkavad suunised kehtima uute viivislaenude suhtes. Peale selle tuuakse lisas veelgi selgemalt esile, et teise samba raamistikus järgitakse juhtumipõhist lähenemist. Suuniste lõplik lisa avaldatakse märtsis. Pangad peaksid selleks valmistuma.

Ühtlasi peavad pangad tegema ettevalmistusi eelseisvaks stressitestiks, mille viib läbi Euroopa Pangandusjärelevalve. Stressitest annab pankadele ülevaate nende olukorrast ja näitab, kui vastupidavad nende bilansid tegelikult on. Kuna Euroopa Pangandusjärelevalve stressitesti tulemused avalikustatakse, eeldavad mitte ainult järelevalveasutused, vaid ka turud, et nõrga kapitalibaasiga pangad tegeleksid selle probleemi lahendamisega.

Tugevad bilansid on väga olulised riskide vähendamiseks ja pankade usaldusväärsuse taastamiseks. See hõlbustaks ühtlasi otsuse tegemist pangandusliidu viimase samba ehk Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta. Viimastel aastatel on pangad teinud riskide vähendamisel mõningaid edusamme. Seega arvan, et oleme Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomiseks valmis. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni hiljutise ettepaneku üle, mis liigub selles suunas. Lisaks võib Euroopa hoiuste tagamise skeemiga kaasneda veel üks varade kvaliteedi hindamine, mis annaks pankadele uue ajendi riskide vähendamiseks.

Pidades silmas ühtset reeglistikku ning Euroopa pangandusjärelevalve ja Euroopa kriisilahendusmehhanismi toimimist, on pangandusliit hästi edenenud. See sillutab teed tõelise Euroopa pangandussektori poole, mis on meie tulevikunägemus. Pangad peaksid muutma oma tegevuse veelgi piiriülesemaks ja kasutama täielikult suure, ulatuslikult lõimitud Euroopa turu eeliseid. Ja seda tuleks teha pigem varem kui hiljem.

Tulles tagasi 2018. aasta juurde, olen seisukohal, et märgatavalt paremaks majandustingimused tõenäoliselt enam ei muutu. Seega peaksid pangad kasutama võimalust ja asuma enda ees seisvaid probleeme lahendama.

Sabine Lautenschläger, EKP juhatuse liige ja EKP järelevalvenõukogu aseesimees

2018. aasta märgib Euroopa pangandusjärelevalve neljandat tööaastat. Ja nagu Danièle Nouy sõnas, on ülesehitusetapp möödas, oleme jõudnud stabiilsesse faasi. Meie eesmärk jääb aga samaks: toetada pankade turvalisust ja usaldusväärsust.

Pankade turvalisus ja usaldusväärsus sõltub aga enamast kui vaid tõhusast järelevalvest. Selleks on vaja ka kindlat regulatsiooni ja – nagu olen mitmel korral varemgi rõhutanud – keskkonnas, kus olulised pangad on omavahel väga tihedalt seotud, peab see olema üleilmne. Seoses sellega lõppes 2017. aasta positiivselt – finaliseeriti Basel III.

See on hea uudis pankadele, sest taastab õiguskindluse. Samuti on see kasulik majandusele, sest aitab stabiliseerida pangandussektorit, mis on võimeline finantseerima majanduskasvu. Positiivne on see ka järelevalveasutustele, kelle tööd toetavad tugevad eeskirjad.

Üleilmse standardina kohaldatakse Basel III reeglistikku erinevate pankade suhtes, kes kasutavad erisuguseid ärimudeleid ning tegutsevad mitmekesises makromajandus- ja õiguskeskkonnas.

Seetõttu on Basel III positiivne kompromiss. Selles võetakse arvesse pankade erinevaid ärimudeleid ning püütakse leida tasakaal riskitundlikkuse ja lihtsuse põhimõtte vahel. Ühelt poolt saavad pangad tugineda individuaalsele riskikogemusele ja kasutada kapitalinõuete arvutamiseks sisemudeleid, teiselt poolt aga kehtestatakse Basel III reeglistikus kaitsemeetmed, nagu sisendite ja väljundite alampiirid, mis ei võimalda kapitalinõuetel teatud tasemest allapoole langeda. Seega ei ole Basel III eesmärk kaotada riskitundlikkus. Arvan, et uued eeskirjad on mõistlikud: riskipõhised kapitalinõuded on tõhusad, need seavad pankade äristrateegiatele õiged stiimulid ning ajendavad pankasid oma riske hoolikalt määratlema, mõõtma ja juhtima.

Nüüd on oluline tagada, et Basel III viidaks täielikult ja õigeaegselt ellu kõigis riikides. Basel III aitab vaid siis tõhusalt kaasa finantssüsteemi stabiilsemaks muutmisele, kui seda rakendatakse kõigis asjaomastes riikides.

Usaldusväärne riskipõhine kapitaliraamistik on stabiilse pangandussüsteemi lahutamatu osa. Esmajärjekorras on tähtis, et pangad rakendaksid riskide arvutamiseks kasutatavates sisemudelites asjakohaseid riskikaalusid. Siinjuures on oma osa ka EKP-l. Nagu teada, oleme just sel eesmärgil käivitanud mahuka projekti – sisemudelite sihipärase läbivaatamise.

Läbivaatamisel on kolm eesmärki:

  • tagada, et pangad kasutavad sisemudeleid, mis vastavad regulatiivsetele standarditele;
  • tagada seoses sisemudelite käsitlemisega võrdsed võimalused;
  • tagada, et sisemudelite tulemused põhinevad tegelikel riskidel, mitte üksnes mudelist tulenevatel valikutel.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine nõuab väga suurt jõupingutust. Sellegipoolest oleme teinud märgatavaid edusamme. Ligikaudu 200st kavandatud kohapealsest kontrollist on seni edukalt käivitatud pooled. Projekti esimene etapp algas 2017. aastal ja kestab kuni 2018. aasta esimese pooleni. Eesmärk on läbi vaadata sisemudelid, mida pangad kasutavad krediidiriski hindamiseks jaeportfellide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfellide puhul ning samuti turu- ja vastaspoole riski hindamiseks.

Seni läbiviidud kohapealsetest kontrollidest on olnud abi heade tavade kindlakstegemisel ja puuduste tuvastamisel. Tuvastatud puudused on olnud pigem pangapõhised, ehkki mõnede pankade puhul ilmnenud nõrkustes võib täheldada teatud ühisjooni. Näiteks krediidiriski hindamisel kasutatavate sisemudelite puhul oleme leidnud puudusi seoses andmete kvaliteedi, realiseerunud kahjumi arvutamise ja makseviivituses olevate nõuete käsitlemisega. Kuid oleme ka näinud, et paljud pangad on juba investeerinud oma sisemudelite juhtimise ja valideerimise tõhusamaks muutmisse.

Samal ajal on meil käsil sisemudeleid käsitleva juhendi ajakohastamine. Sealjuures võetakse arvesse juhendi esimese versiooni kohta esitatud märkusi ja pidevate kohapealsete kontrollide käigus saadavaid kogemusi. Ajakohastatud juhendi kohta küsitakse tagasisidet ka pankadelt. Lähikuudel avaldatakse konsultatsiooni eesmärgil juhendi esimene peatükk, milles selgitatakse üldisi teemasid, nagu sisemudelite juhtimisraamistik ja valideerimine.

Austatud kuulajad, ma ei ole veel käsitlenud üht Euroopa tähtsaimat teemat, mis ulatub pankadest oluliselt kaugemale, kuid mõjutab ka neid – see on Brexit.

Pangad peavad Brexitiks valmis olema, sest see saab teoks, isegi kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on nõustunud kaaluma võimaliku üleminekuperioodi kehtestamist.

Siiski ei saa olla kindel, et üleminekuperiood ka tegelikult teoks saab.

Seega ei ole meie ootused muutunud: pangad peavad jätkama ettevalmistusi kõiki stsenaariume (ka karmi Brexitit) silmas pidades.

Kõik pangad, kes soovivad oma tegevuse Ühendkuningriigist euroalale ümber suunata, peaksid juba olema esitanud oma tegevusloataotluse. Kui nad seda veel teinud ei ole, tuleb seda teha hiljemalt 2018. aasta teise kvartali lõpuks.

Seni on kaheksa panka juba astunud ametlikke samme uue tegevusloa saamiseks ja veel neli panka kavatsevad oma tegevust euroalal oluliselt laiendada.

Jälgime endiselt tähelepanelikult Brexiti raames toimuvaid läbirääkimisi. Üleminekuperioodi puudutava arutelu tulemustest lähtuvalt võime kaaluda, kas pankadele võiks anda ümberasumiskavade rakendamiseks rohkem aega. Kuid see on võimalik ainult pankade puhul, kes on juba esitanud kvaliteetsed ja usaldusväärsed kavad oma püsiolukorra kohta. Mõistagi hõlmab selline arutelu ainult neid aspekte, mis kuuluvad järelevalveasutuste pädevusse.

Euroala pangad peavad samuti Bexitiks valmis olema ja esitama oma tegevusloataotlused kooskõlas Ühendkuningriigi usaldatavusjärelevalve ameti nõuetega. Meil on hea meel selgituste üle, mida Ühendkuningriigi usaldatavusjärelevalve amet on esitanud oma järelevalvealase lähenemisviisi kohta. See aitab pankadel valmistuda tegevuseks pärast Brexitit.

Ettevalmistuste käigus on tähtis silmas pidada üht aspekti, mida oleme korduvalt rõhutanud – varipankadele kohta ei ole. Euroalal tegutseda soovivad pangad peavad olema reaalsed pangad. Euroopa pangandusjärelevalve jälgib tähelepanelikult, kuidas euroalale sisenevad pangad oma tegevust korraldavad.

Järelevalveasutuste jaoks on oluline, et pangad kontrolliksid täielikult oma bilansi riske euroalal. Pangad peavad tundma õppima kohalikke eripärasid ja näitama suutlikkust valdkondades, nagu hinnakujundus, kauplemine, riskide maandamine ja juhtimine.

Vaid siis võib öelda, et nad suudavad euroalal asjakohaselt tegutseda. Sama kehtib ka otsese juurdepääsu kohta finantsturu infrastruktuuridele. Siinjuures on tähtis, et pankadel oleks kehtestatud talitluspidevuse kord, et tagada kõigi asjakohaste nõudeklasside juurdepääs finantsturu infrastruktuuridele.

Kokkuvõttes on oluline, et pangad säilitaksid kontrolli oma riskide üle. Seega eeldame euroalale sisenevatelt pankadelt täielike ja täpsete andmete esitamist arvestusmudelite, maandamisstrateegiate ja grupisiseste nõuete kohta. Ka euroalal tegutsevad pangad peavad järelevalvealase protsessi raames läbi vaatama ja esitama andmed muutuste kohta oma arvestusmudelites.

Austatud kuulajad, Brexit on vaid üks paljudest probleemidest, millega pangad praegu silmitsi seisavad. Need on probleemid, mille lahendamisega tuleb tegeleda majanduse kasvuperioodil.

Kontaktandmed