PRESSITEADE

EKP avaldab pankadele mõeldud suunised viivislaenude kohta

20. märts 2017
  • Suunised sisaldavad meetmeid, menetlusi ja parimaid tavasid, mida pangad peaksid viivislaenude käsitlemisel rakendama ja järgima.
  • Pangad peaksid viivislaenude osakaalu vähendamiseks kasutama realistlikke, kuid ambitsioonikaid strateegiaid.
  • Suunised võetakse aluseks pankadega peetavas järelevalvealases dialoogis ning neis käsitletakse ka juhtimisküsimusi.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna lõplikult vormistatud suunised viivislaenude kohta. Suunised on oluline samm viivislaenude probleemi käsitlemisel euroala riikides. Need sisaldavad meetmeid, menetlusi ja parimaid tavasid, mida pangad peaksid viivislaenude käsitlemisel rakendama ja järgima. Viivislaenude küsimus peaks olema pankade jaoks esmatähtis. EKP eeldab, et pangad järgivad suuniseid täiel määral, lähtudes sellest, kui ulatuslikku ja tõsist probleemi viivislaenud neile kujutavad.

Panku kutsutakse kasutama realistlikke, kuid ambitsioonikaid strateegiaid, et välja töötada terviklik lähenemisviis viivislaenude probleemi käsitlemisele. Suunised hõlmavad ka juhtimise ja riskihaldusega seotud küsimusi. Näiteks peaksid pangad tagama, et juhid oleksid piisavalt motiveeritud viivislaenude osakaalu vähendamise strateegiaid ellu viima, ning juhtorganid peaksid neid protsesse tähelepanelikult suunama.

EKP ei sea viivislaenude osakaalu vähendamiseks kvantitatiivseid eesmärke, vaid ootab, et pangad koostaksid strateegiad, mis sisaldavad erinevaid lahendusviise (nt viivislaenude käsitlemise ja teenindamise võimalused ning viivislaenuportfellide müük).

Suunised moodustavad nüüd osa pankadega peetavast pidevast järelevalvealasest dialoogist. EKP järgib proportsionaalsuse põhimõtet ning kohandab oma sekkumise taset vastavalt sellele, kui ulatuslikku ja tõsist probleemi viivislaenud pankade portfellides kujutavad. Järelevalveasutused on juba alustanud suhtlust pankadega, kus viivislaenude osakaal on suur. Seda jätkatakse ka pärast suuniste lõpliku dokumendi avaldamist ning muu hulgas saadetakse lähiajal tavapärase järelevalvetegevuse käigus kirjad kõigile suure viivislaenude osakaaluga pankadele. Kirjad sisaldavad kvalitatiivseid elemente ning nendega soovitakse tagada, et pangad haldavad ja käsitlevad viivislaene kooskõlas järelevalvealaste ootustega.

Euroala olulistel krediidiasutustel oli 2016. aasta kolmanda kvartali seisuga viivislaene 921 miljardi euro väärtuses. Viivislaenude suur osakaal piirab pankade võimalusi anda laenu majandusele ning koormab nende väärtuslikke juhtimisressursse. Seepärast tuleb viivislaenude probleemiga tegeleda kaalutletult ja otsustavalt, kuid samal ajal möönab EKP, et tegu on aeganõudva protsessiga. EKP kutsub ka riikide valitsusi otsustavalt tegutsema ning kohandama õigus- ja kohturaamistikke, et viivislaenu osakaalu vähendamist hõlbustada.

Suuniste avaldamisele eelnes avaliku konsultatsiooni protsess, mis kestis 2016. aasta septembrist novembrini. EKP veebilehel avaldatud tagasiside aruanne kajastab konsultatsiooni käigus esitatud märkusi ning samuti antakse ülevaade sellest, kuidas muudatusettepanekuid on suuniste lõplikus versioonis arvesse võetud.

Meediakanalite küsimustele vastab Ronan Sheridan (tel +49 69 1344 7416).

Kontaktandmed