Mida tähendab, kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks?
Viimati ajakohastatud 20. veebruaril 2026
Pankadel on majanduses tähtis roll. Nad osutavad eraisikutele ja ettevõtetele kriitilise tähtsusega teenuseid, näiteks annavad laene, võtavad vastu hoiuseid ja hõlbustavad maksete tegemist. Need teenused peavad jätkuma ka siis, kui pank muutub maksejõuetuks. Finantssüsteem on ka tihedalt lõimunud ja varasemad finantskriisid on näidanud, kui kiiresti võivad probleemid levida, kui nendega tõhusalt ei tegeleta.
Kui pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, ei peeta teda enam rahanduslikult usaldusväärseks ning ta võib vajada kas kriisilahendust või likvideerimist.
EKP järelevalveekspertide ülesanne on hinnata, kas nende otsese järelevalve alla kuuluvad suuremad pangad on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks. Väiksemate pankade puhul teevad seda riiklikud järelevalveasutused. Kriisilahendusasutused, nagu Ühtne Kriisilahendusnõukogu, võivad samuti kindlaks määrata, et pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.
Mis juhtub hoiustega maksejõutuks kuulutatud või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävas pangas?
Igas ELi liikmesriigis on loodud hoiuste tagamise skeemid, millest makstakse hoiustajatele hüvitist, kui nende pank ei suuda hoiuseid välja maksta. Hoiused hüvitatakse kuni 100 000 euro väärtuses. Hoiuste tagamise skeemi peavad kuuluma ja hoiuste tagamise fondidesse sissemakseid tegema kõik pangad.
Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangud tuginevad mitmesugustele asjakohastele näitajatele. Kuid järelevalvehinnang on otsustav aspekt finantsseisundi taastamise tõenäosuse hindamisel.
Mis juhtub, kui pank kuulutatakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks?
Kriisilahendus on protsess, mida kasutatakse selleks, et taastada panga suutlikkus oma tegevust jätkata. Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamine ei vii automaatselt kriisilahenduseni.
Kui hinnangu alusel on pank maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, peab Ühtne Kriisilahendusnõukogu analüüsima, kas alternatiivsed meetmed võiksid maksejõuetuse mõistliku aja jooksul ära hoida, või kui mitte, siis kas kriisilahendus on avalikes huvides. Kriisilahendus on avalikes huvides, kui see on vajalik järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
- säilitada finantsstabiilsus ja vältida mõju kandumist teistele krediidiasutustele,
- kaitsta hoiustajaid ja kriitilise tähtsusega pangandusfunktsioone,
- minimeerida avaliku sektori vahendite kasutamist.
Kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsustab, et kriisilahendus ei ole avalikes huvides, likvideeritakse pank riigisisese maksejõuetusmenetluse raames.