Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused sisemudelite sihipärase läbivaatamise kohta

Mida kujutas endast sisemudelite sihipärane läbivaatamine? Mis oli selle peamine eesmärk?

EKP algatas sisemudelite sihipärase läbivaatamise 2016. aasta alguses. Tegemist on seni suurima projektiga, mille EKP pangandusjärelevalve on koostöös riiklike pädevate asutustega läbi viinud. Hindasime, kas EKP otsese järelevalve alla kuuluvate pankade kasutatavad sisemudelid vastasid regulatiivsetele nõuetele ning kas nende tulemused olid usaldusväärsed ja võrreldavad.

Pangad võivad kasutada sisemudeleid, et kindlaks määrata oma riskiga kaalutud riskipositsiooni kogusumma. Seda nimetatakse ka riskiga kaalutud varaks. Pankadel on vaja sisemudelite kasutamiseks järelevalveasutuse luba.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise põhieesmärgid olid:

  1. tagada regulatiivsete nõuete järgimine ning suurendada sisemudelite võrreldavust ja usaldusväärsust;
  2. vähendada riskiga kaalutud varade põhjendamatut (st mitteriskipõhist) varieeruvust;
  3. ühtlustada järelevalvetavasid.

Läbivaatamise ühe olulise tulemusena koostati EKP juhend sisemudelite kohta. Juhend aitab tagada, et pangad kasutavad sisemudeleid asjakohaselt ja järjepidevalt. Juhendis antakse ülevaade EKP seisukohast seoses sisemudelite suhtes kohaldavate valitud regulatiivsete nõuetega. Ühtlasi on see aluseks sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames kasutatud ühtsetele hindamismeetoditele.

Läbivaatamise eesmärgid olid kooskõlas EKP pangandusjärelevalve kahe peamise eesmärgiga:

  1. edendada usaldusväärset ja vastupidavat pangandussüsteemi ennetava järelevalve ja parimate tavade kasutamise kaudu;
  2. tagada järelevalvetavade järjepidev kohaldamine kogu euroalal.

Millised olid läbivaatamise peamised järeldused?

Üldjoontes kinnitasid läbivaatamisel tehtud uurimised, et järelevalve alla kuuluvad üksused võivad jätkata sisemudelite kasutamist riskiga kaalutud varade arvutamiseks. Siiski tuvastati kõigi riskiliikide puhul arvukalt puudujääke, mille pangad peavad EKP kehtestatud tähtaja jooksul kõrvaldama. Pangad peavad jätkuvalt panustama mudelite kvaliteedi säilitamisse, mis läbivaatamise jooksul saavutati.

Kuigi puuduste kõrvaldamisega tegeletakse, tuli mõne mudeli puhul kasutada järelevalvealaseid kaitsemeetmeid, et käsitleda riskiga kaalutud varade võimalikku alahindamist ja suurt ebakindlust (nt mõned mudelid makseviivitusest tingitud kahjumäära ja madala makseviivituse riskiga portfellidega seotud ümberhindlustegurite arvutamiseks).

Läbivaatamise käigus tuvastati eri riskiliikide kohta mitu puudust, millest umbes kolmandik avaldas hinnanguliselt olulist mõju pankade omavahendite nõuete tasemele, sisejuhtimisele või riskikontrollile ja riskiohjele. Näiteks krediidiriski mudelite puhul tuvastasime peaaegu kõigi uurimiste käigus puudujääke, millel on suur või väga suur mõju makseviivitusest tingitud kahjumäära parameetrile. Tururiski mudelite puhul leidsime puudusi, millel on suur või väga suur mõju seoses VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse meetodiga.

Läbivaatamisel tuvastatud puudused riskiliigi kaupa on esitatud sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekti aruande punktis 4.

Kas läbivaatamise tulemusel suurenes üldiselt riskiga kaalutud varade maht?

Sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel tehtud uurimised olid põhjalikud nii haardelt kui ka sügavuselt. Uurimiste tulemusel tuvastati arvukalt pudujääke ja võeti üksikasjalikke järelevalvealaseid järelmeetmeid. Järelmeetmetes keskendutakse leitud puudujääkide kõrvaldamisele, et taastada täielik vastavus regulatiivsetele nõuetele.

Pangad on saanud üksikasjalikud ja siduvad kohustused, mis tuleb täita eelnevalt kindlaks määratud tähtaegadeks. Ühtlasi oleme kehtestanud piirangud pankade omavahendite nõuete asjakohase taseme tagamiseks ajal, mil pangad kõrvaldavad puudusi, ja seni, kuni nad on saavutanud vastavuse regulatiivsetele nõuetele. EKP hinnangul suurenes nende piirangute ja läbivaatamise raames heakskiidetud mudelite muudatuste kogumõju tulemusel riskiga kaalutud varade maht aastatel 2018–2021 absoluutväärtuses kokku ligikaudu 275 miljardi euro võrra. Siiski ei saa läbivaatamise raames tehtud järelevalveotsuste mõju eelnevalt täis ulatuses hinnata.

Tegelikult ei saa läbivaatamise tulemusel võetud järelmeetmete keskmes olevate kohustuste puhul eelnevalt hinnata mõju kapitalinõuetele, kuna see sõltub sellest, kuidas iga krediidiasutus otsustab oma konkreetseid kohustusi praktikas täita.

Kas sihipärane läbivaatamine vähendas riskiga kaalutud varade põhjendamatut (st mitteriskipõhist) varieeruvust? Kui jah, siis kuidas?

Sihipärase läbivaatamise tulemusel vähenes riskiga kaalutud varade mitteriskipõhine varieeruvus mitmel viisil, kuna selline varieeruvus võib tekkida erinevatel põhjustel, näiteks kui eeskirjad ei ole varieeruvuse vältimiseks piisavalt täpsed või krediidiasutused ei järgi regulatiivseid nõudeid.

  1. Sisemudeleid käsitlevas EKP juhendis selgitatakse, kuidas EKP pangandusjärelevalve mõistab kehtivaid õigusnorme. Juhend tagab regulatiivsete nõuete järjepideva rakendamise ja toetab sisemudelite ühtlustatud hindamist. Läbivaatamise kontekstis kohaldas EKP kõigi pankade suhtes järjekindlalt oma sekkuvat hindamismeetodit (eelkõige kasutades standarditud andmenõudeid ning ühtseid kontrollimeetodeid ja -vahendeid).
  2. Läbivaatamisel toimunud uurimiste tulemusel tehti järelevalveotsused järjepideva lähenemisviisi alusel. Need otsused hõlmavad meetmeid uuritud mudelite täielikuks vastavusse viimiseks regulatiivsete nõuetega. Puuduste kõrvaldamise ajal kompenseerivad asjaomased meetmed riskide võimalikku alahindamist. Sel viisil tagame, et järelevalve alla kuuluvad üksused kõrvaldavad täheldatud puudused kiiresti ja ei alahinda riskiga kaalutud varasid parandusmeetmete võtmise etapis.

Need meetmed tugevdavad seost alusvarade riski ja mudeli abil saadud tulemuste vahel ning aitavad suurendada tulemuste võrreldavust. Seega vähendavad meetmed riskiga kaalutud varade mitteriskipõhist varieeruvust ja aitavad taastada sisemudelite usaldusväärsust.

Kuidas on sihipärane läbivaatamine edendanud sisemudelite edaspidist järelevalvet Euroopas?

Läbivaatamine on toonud mitmekülgset kasu ja andnud tulemusi, mis ulatuvad kaugemale sisemudelite regulatiivsetele nõuetele vastavuse hindamisest.

  • Järelevalveasutused on saanud ulatuslikumaid süsteemiüleseid teadmisi olemasolevate mudelitega seotud tavadest ja seonduvatest puudustest, mis aitab ühtlasi kindlaks määrata valdkonnad edaspidiseks uurimiseks või jälgimiseks.
  • Sisemudeleid käsitlev EKP juhend täiendab sisemudelite valdkonnas tehtud regulatiivseid algatusi järelevalve seisukohast. Juhendis selgitatakse, kuidas EKP mõistab sisemudelitega seotud kehtivaid regulatiivseid nõudeid. Samuti aitab see koostada usaldusväärsemaid sisemudelite raamistikke ja hinnanguid Euroopa pangandusjärelevalve raames.
  • Läbivaatamine aitas välja töötada ühtse lähenemisviisi Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvates olulistes krediidiasutustes kasutatavate sisemudelite järelevalveks. Sisemudelite edaspidisel järelevalvealasel hindamisel kasutatakse samasugust lähenemisviisi. See aitab tagada püsivalt võrdsed tingimused.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise väljakujunenud metoodikat, järelevalvetavasid ja põhjalikke teadmisi modelleerimise olukorrast võetakse arvesse Euroopa pangandusjärelevalve raames toimuva sisemudelite korrapärase järelevalve kahes tugisambas: sisemudelitega seotud uurimistel ja mudelite pideval jälgimisel.

Mil moel oli sisemudelite läbivaatamine sihipärane?

Läbivaatamine oli sihipärane järgmistel viisidel.

  • See hõlmas kõige asjakohasemaid riskiliike, võttes arvesse ka täiendavaid regulatiivseid muudatusi. Läbivaatamisel käsitleti krediidi-, turu- ja vastaspoole krediidiriski. Operatsioonirisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk jäeti läbivaatamisest välja. See on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee seisukohaga (mis on osa reformidest Basel III lõpuleviimiseks), et pangad ei tohiks selliste riskiliikide puhul mudelipõhiseid meetodeid kasutada.
  • Läbivaatamine hõlmas kõige olulisemaid valdkondi, kus hinnanguliselt esines riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust või erinevaid tavasid, mis ei pruugi olla kooskõlas regulatiivsete nõuetega.
  • Krediidiriski puhul vaadati läbi piisavalt suur arv kõige olulisemaid ja kriitilise tähtsusega sisemudeleid. Sealjuures kasutati aega ja vahendeid proportsionaalselt, kuna kõigi olemasolevate mudelite täies ulatuses läbivaatamine ei oleks projekti raames olnud teostatav (erinevalt tururiski ja vastaspoole krediidiriski mudelitest).

Kas sisemudelite läbivaatamine mõjutas kõiki EKP otsese järelevalve alla kuuluvaid panku?

Sisemudeleid hinnati kõigis otsese järelevalve alla kuuluvates pankades, kes kasutasid neid projekti alustamise ajal. Projekti sihipärast laadi arvestades ning proportsionaalsusest ja logistikast tulenevalt ei olnud siiski võimalik kontrollida kõiki heakskiidetud mudeleid kõigis pankades. Peale selle jäeti läbivaatamisest välja ühinemisel olevad pangad ja need pangad, mis ei kuulunud enam otsese järelevalve alla.

Ühtlasi ei saanud projekti kaasata kõiki krediidiasutusi, kes said mudeli esialgse heakskiidu läbivaatamise toimumise ajal. Läbivaatamisest jäid välja ka vähem olulised krediidiasutused, kelle üle teeb otsest järelevalvet riiklik pädev asutus (välja arvatud juhul, kui neis pankades oli uurimine läbi viidud enne vähem tähtsaks krediidiasutuseks liigitamist).

Kokku hõlmas läbivaatamine 65 panka.

Kui levinud on sisemudelite kasutamine? Kas eeldatakse, et see läbivaatamise tulemusel muutub?

Läbivaatamise eesmärk ei olnud veenda panku sisemudeleid kasutama või nende kasutamist takistada, vaid pigem hinnata, kui asjakohased olid kasutusel olnud mudelid. Koos Basel III standardite lõplikul väljatöötamisel kavandatavate muudatustega võib see siiski avaldada mõju pankade otsustele, kus ja kuidas nad sisemudeleid kasutavad. Läbivaatamine aitab sisemudelite kasutamist tõhusamaks muuta. Pidades eelkõige silmas, mida on vaja läbivaatamisel esitatud nõuete täitmiseks kooskõlas asjakohaste õigusnormidega, peaksid pangad analüüsima oma sisemudelite strateegiaid ja võtma saadud tulemusi arvesse tulevaste sisemudelite väljatöötamisel või lihtsustamisel.

Milline oli projekti ajakava? Mitu kohapealset uurimist korraldati?

Projekti alustati 2016. aastal metoodika ja tarvilike vahendite kindlakstegemisega ning läbivaadatavate mudelite väljaselgitamisega. Aastatel 2017–2019 tehti läbivaatamise raames 200 kohapealset uurimist. Neist 161 uurimist hõlmasid krediidiriskiga seotud mudeleid, 31 tururiski mudeleid ja 8 vastaspoole krediidiriski mudeleid. 2020. aastal lõpetasime uurimiste tulemuste horisontaalsed analüüsid ja jätkasime järelevalveotsuste tegemist. 2021. aasta aprillis jõudis sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekt lõpule ja avaldati projekti aruanne.

Millised olid projekti erinevad etapid?

Läbivaatamise käigus tehtud uurimistel olid erinevad tegevusetapid ja kvaliteedi tagamise protsessid. Need olid kooskõlas sisemudelitega seotud uurimiste standardse kestustsükliga, mida on kirjeldatud EKP juhendis kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta:

  1. uurimise ulatuse määratlemine ja ettevalmistamine;
  2. kohapealse uurimise läbiviimine;
  3. välise järjepidevuskontrolli teostamine;
  4. uurimisetapi lõpuleviimine ja lõpliku hindamisaruande saatmine pangale;
  5. kohapealse uurimise käigus tuvastatud puudustega seoses järelmeetmete võtmine järelevalvealase otsustusprotsessi kaudu.

Järjepidevuse kontroll tagas läbivaatamise jaoks välja töötatud ühtse metoodika järjepideva kohaldamise. Selleks et paremini mõista asjaomastes valdkondades kasutatavaid mudeleid, viidi läbi horisontaalseid analüüse sama riskiliigi või riskipositsiooni kategooria lõikes. See andis ülevaate enim korduvatest või kriitilistest puudustest ning võimaldas järelevalveasutustel käsitleda sarnaseid puudusi järjepidevalt.

Kuidas on läbivaatamise eesmärgid ja saadud tulemused seotud sisemudeliteid käsitlevate muude algatustega, näiteks EBA korraldatava sisereitingutel põhineva meetodi regulatiivse läbivaatamisega või Basel III standarditega?

Nii sisemudelite sihipärase läbivaatamise kui ka Basel III standarditega püütakse vähendada riskiga kaalutud varade ülemäärast põhjendamatut varieeruvust. Läbivaatamine käsitleb seda teemat järelevalve seisukohast, Basel III standardid aga regulatiivsest vaatenurgast.

Lõplike Basel III standardite rakendamine koos läbivaatamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamisega pakub kaitset sobimatute või ebapiisavate sisemudelite kasutamise vastu. Basel III standardites sätestatud piiranguid ja tingimusi kohaldatakse üldisemal tasandil (Basel III hõlmab näiteks parameetrite alampiire või piiranguid täiustatud sisereitingute meetodi kasutamisele). Sihipärasel läbivaatamisel tehtud uurimistes seevastu pöörati pigem tähelepanu mudelitega seotud aspektidele.

Nii EBA paranduskava kui ka sihipärase läbivaatamise eesmärk on parandada sisemudelite vastavust regulatiivsetele nõuetele. Näiteks sisemudeleid käsitlevas EKP juhendis sätestatud kehtivate õigusnormide tõlgendus töötati välja kooskõlas käimasolevate regulatiivsete muudatustega, nagu EBA regulatiivsed tehnilised standardid ja suunised.

Läbivaatamise eesmärk ei ole eelseisvate regulatiivsete muudatuste kiirendamine. Sellegipoolest peaks Basel III standardite rakendamine kapitalinõuete määruse muudatuste, EBA juhitava sisereitingute meetodi regulatiivse läbivaatamise ja sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamise kaudu pakkuma täiendavaid kaitsetasandeid ebapiisavate sisemudelite vastu.

Kuidas olid riiklikud pädevad asutused projekti kaasatud?

Erinevate riiklike pädevate asutuste kaasamine läbivaatamisse oli projekti üks tähtsamaid põhimõtteid. Eesmärk oli edendada järjepidevaid järelevalvetavasid ja kasutada võimalikult suurel määral Euroopa pangandusjärelevalve ekspertide ulatuslikke eriteadmisi.

Näiteks osalesid riiklikud pädevad asutused

  1. läbivaatamise raames toimunud kohapealsetes uurimistes (enamik läbiviijaid olid riiklike pädevate asutuste eksperdid);
  2. projekti tegevuse juhtorgani töös;
  3. sisemudelitega tegelevate ekspertide lähetamises projekti pädevuskeskustesse, mis vastutasid läbivaatamise metoodika väljatöötamise ja hindamisaruannete horisontaalse läbivaatamise eest.
Rikkumisest teatamine