Vähem olulised krediidiasutused
Vähem olulised krediidiasutused tegutsevad kõigis ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvates riikides. Ehkki vähem oluliste krediidiasutuste turuosa riikide pangandussüsteemides on riigiti väga erinev, on nende tegevus oluliste krediidiasutustega võrreldes üldjuhul geograafiliselt kontsentreeritum. Paljud neist osutavad teenuseid väiksematele kogukondadele või piirkondadele olenevalt nende asukohast. Peale selle on vähem oluliste krediidiasutuste pakutavad tooteportfellid tavaliselt kitsamad ja spetsiifilisemad kui oluliste krediidiasutuste omad. Valdkonnad, millele mõned vähem olulised krediidiasutused on spetsialiseerunud, hõlmavad autoostude rahastamist, hüpoteegipangandust, laenuandmist konkreetsetele sektoritele ja väärtpaberiteenuste osutamist.
Euroopas tegutsevate vähem oluliste krediidiasutuste kohta saab lähemalt lugeda nii allpool olevast tutvustusest kui ka EKP avaldatud vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvearuandest. Lisatud on ka teave krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kohta, kuna suur osa vähem olulistest krediidiasutustest on mõne sellise skeemi liige.
Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ülevaade
Euroopa vähem oluliste krediidiasutuste sektor koosneb kõrgeimal konsolideerimistasemel ligikaudu 2000 pangandusüksusest. Peale selle tegutsevad teiste vähem oluliste krediidiasutuste tütarettevõtjatena veel 250 üksust, samal ajal kui ligikaudu 60 vähem olulist krediidiasutust on eraldiseisvad filiaalid. Seega on kokku ligikaudu 2400 üksust, mille üle teevad järelevalvet 21 osaleva riigi pädevad asutused. Valdav osa vähem oluliste krediidiasutuste sektorist on endiselt koondunud Saksamaale, Austriasse ja Itaaliasse, kus on suured detsentraliseeritud hoiu- ja/või ühistupankade süsteemid.
Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ärimudelid osalevate riikide lõikes
(üksuste arvu järgi)
2021. aasta detsembri seisuga
Allikas: EKP arvutused, mis põhinevad ühtse järelevalvemehhanismi sisemisel ärimudelite liigitusel.
Märkus. Vähem oluliste krediidiasutuste ja filiaalide arv kõrgeimal konsolideerimistasemel (sh finantsturutaristud).
Nii nagu riikide lõikes esineb märkimisväärseid erinevusi vähem oluliste krediidiasutuste sektori turuosas, erinevad riikide tasandil ka vähem oluliste krediidiasutuste peamised ärimudelid. See hõlmab vähem oluliste krediidiasutuste tegevust mitmesugustes dünaamilistes turusegmentides alates tarbimis- ja kinnisvaralaenudest kuni privaatpanganduse ja varahalduseni. Vähem oluliste krediidiasutuste tegevus on oluliste krediidiasutustega võrreldes üldjuhul geograafiliselt kontsentreeritum, kusjuures peamiseks ärimudeliks on laenuandmine jaeklientidele.
Vähem oluliste krediidiasutuste sektor riikide lõikes
(üksuste arv ja koguvarad)
2021. aasta detsembri seisuga
Allikas: EKP arvutused.
Märkus. Vähem oluliste krediidiasutuste ja filiaalide arv kõrgeimal konsolideerimistasemel (sh finantsturutaristud).
Lisateavet vähem oluliste krediidiasutuste sektori kohta saab järgmistest EKP väljaannetest:
- Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvearuanne
- EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne
- Vähem oluliste krediidiasutuste statistika (alates 2023. aasta teisest kvartalist)
- Pangandusjärelevalve uudiskiri
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid
Kapitalinõuete määruses määratletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korraldusena, mis i) kaitseb oma liikmeks olevaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning ii) tagab nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad kapitalinõuete määruses sätestatud tingimustel loobuda teatavate usaldatavusnõuete kohaldamisest – näiteks seoses likviidsusega vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 8 lõikele 4 või seoses grupisiseste riskipositsioonide arvessevõtmisega riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikele 7. Samuti võivad nad lubada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmetele teatavaid erandeid (nt vahendite väljavoolu väiksema piirmäära ja sissevoolu suurema piirmäära kohaldamine likviidsuskattekordaja arvutamisel; kapitalinõuete määruse artikli 422 lõige 8 ja artikli 425 lõige 4).
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeeme tunnustatakse kapitalinõuete määruse kohaldamisel praegu neljas ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvas riigis: Austrias, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Kaitseskeemide tähtsus on märkimisväärne, arvestades, et nende liikmed moodustavad ligikaudu 50% euroala pankadest ja neile kuulub ligikaudu 10% pangandussüsteemi koguvaradest. Tegelikult on nii EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused kui ka vähem olulised krediidiasutused sageli sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed. Kaks peamist sektorit, mida kaitseskeemid kõnealuses neljas euroala riigis hõlmavad, on ühistu- ja hoiupangad.
2016. aastal avaldas EKP suunised, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide hindamist ning EKP ja riiklike pädevate asutuste seonduva tegevuse kooskõlastamist. Suunistega tagatakse, et EKP ja riiklikud pädevad asutused hindavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide loomise uusi taotlusi ühtlustatult, jälgides neid samal ajal järjepidevalt, et tagada kaitseskeemide vastavus õigusnõuetele.