Korduma kippuvad küsimused

1. jagu – Ühtne järelevalvemehhanism

Mis on ühtne järelevalvemehhanism?

Ühtne järelevalvemehhanism on Euroopa pangandusjärelevalve süsteem, mis on üks pangandusliidu alustalasid. Ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad EKP ning kõigi euroala riikide ja järelevalvemehhanismis osaleda otsustanud teiste ELi riikide riiklikud järelevalveasutused.

Ühtse järelevalvemehhanismi põhieesmärgid on:

• tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja toimekindlus;
• suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust Euroopas.

Miks on ühtset järelevalvemehhanismi vaja?

Finantskriisid on näidanud, kui kiiresti ja jõuliselt võivad ühe riigi probleemid finantssektoris kanduda edasi teistele riikidele, eriti sellises rahaliidus nagu euroala. Need probleemid võivad otseselt mõjutada asjaomaste riikide kodanikke.

Ühtne järelevalvemehhanism kui ühtne Euroopa järelevalvemehhanism tagab järjepideva järelevalve kõigis osalevates riikides ja aitab säilitada usaldust Euroopa pangandussektori vastu. EKP teostab Euroopa pangandusjärelevalvet koos riiklike järelevalveasutustega sõltumatu institutsioonina, kellel on vajalik pädevus ja tehnilised oskused.

Kes ühtses järelevalvemehhanismis osalevad?

Ühtses järelevalvemehhanismis osalevad automaatselt kõik 20 euroala riiki. ELi riigid, kus euro ei ole käibel, võivad samuti otsustada osaleda tiheda koostöö kaudu EKPga, nagu teeb näiteks Bulgaaria.

EKP võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumeid ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate ELi riikide asjaomaste järelevalveasutustega ja ELi-väliste riikidega. Neis kirjeldatakse koostööd järelevalveülesannete täitmisel.

2. jagu – Euroopa pangandusjärelevalve toimimine

Milline on EKP pangandusjärelevalve täpne roll?

Alates 2014. aasta novembrist on EKP teinud järelevalvet Euroopa suurimate pankade üle. Muu hulgas on EKP-l volitused:

• anda osalevate riikide pankadele tegevuslube või neid kehtetuks tunnistada;
• hinnata pankades oluliste osaluste omandamist ja võõrandamist;
• tagada vastavus kõigile ELi panganduseeskirjades sätestatud usaldatavusnõuetele ja vajaduse korral kehtestada pankadele kõrgemad usaldatavusnõuded, et kaitsta finantsstabiilsust.

Kuidas ühtne järelevalvemehhanism toimib?

Järelevalvenõukogu kavandab ja täidab EKP järelevalveülesandeid. Nõukogu abistab juhtkomitee. Muu hulgas valmistab järelevalvenõukogu ette ja esitab EKP nõukogule otsuste eelnõusid. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu, mis on EKP tähtsaim otsustusorgan, ei ole esitanud nende suhtes vastuväiteid. Oluliste pankade igapäevase järelevalvega tegelevad ühised järelevalverühmad.

Mis on ühised järelevalverühmad?

Ühised järelevalverühmad) on EKP ja riiklike pädevate asutuste üks peamisi koostöövorme. Iga olulise panga jaoks on moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad EKP töötajad ja selle panga järelevalves osalevad riiklikud järelevalveasutused. Rühma tööd koordineerib EKP iga riikliku järelevalveasutuse abiga.

Ühised järelevalverühmad teevad oluliste pankade üle pidevat järelevalvet. Ühiste järelevalverühmade põhiülesanne on teha järelevalve alla kuuluvate pankade riskianalüüse ning esitada ettepanekuid järelevalveprogrammi ja asjakohaste järelevalvemeetmete kohta.

Kelle üle teeb EKP järelevalvet?

Otsene järelevalve

EKP teeb otsest järelevalvet rohkem kui 100 olulise panga üle, kellele kuulub ligikaudu 85% osalevate riikide pangandussektori koguvaradest.

Pankade olulisus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumite alusel:

• panga suurus – oluliseks liigitatakse pangad, mille varade koguväärtus on üle 30 miljardi euro või mis kuuluvad riigi kolme suurima panga hulka;
• panga tähtsus tema asukohariigi või kogu ELi majanduse seisukohalt;
• panga riigiülese tegevuse tähtsus;
• kas pank on taotlenud või saanud otsest finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist.

Kaudne järelevalve

Rohkem kui 2000 vähem olulist panka kuuluvad oma riikliku järelevalveasutuse otsese järelevalve alla ja kaudselt EKP järelevalve alla. EKP võib siiski igal ajal otsustada võtta mõni neist pankadest enda otsese järelevalve alla, et tagada kõrgetasemeliste järelevalvenõuete järjepidev täitmine.

3. jagu – Ühtse järelevalvemehhanismi aruandekohustus

Milline on EKP demokraatlik aruandekohustus seoses järelevalvetegevusega?

Selleks et EKP saaks oma järelevalvetegevusest demokraatlikult aru anda, on kehtestatud mitu aruandekohustusega seotud meedet, mis hõlmavad järgmist:

• korralised arutelud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga;
• Euroopa pangandusjärelevalves osalevate liikmesriikide parlamentide aruandlusnõuded;
• Euroopa Kontrollikoja auditid;
• Euroopa Liidu Kohtu õiguslik kontroll.

Kuidas väldib EKP võimalikku huvide konflikti järelevalve- ja rahapoliitiliste ülesannete täitmise vahel?

EKP ülesannete lahusus on sätestatud ELi õiguses, seega EKP täidab järelevalvekohustust rahapoliitikast sõltumatult. Järelevalvenõukogu vastutab EKP järelevalvetegevuse eest, samal ajal kui EKP nõukogu kannab vastutust rahapoliitikaga seotud küsimuste eest. Järelevalveotsuste eelnõud koostab järelevalvenõukogu ja need esitatakse vastuvõtmiseks EKP nõukogule.

Rahapoliitilistes ülesannetes otseselt osalevate töötajate organisatsiooniline lahusus aitab samuti vältida võimalikke huvide konflikte.

Kuidas teatada pangandusjärelevalvet käsitleva ELi õiguse rikkumisest?

EKP järelevalveülesannetega seotud ELi õigusaktide rikkumise kahtluse korral tuleks sellest EKP-le teada anda. See hõlmab kõiki rikkumisi, mille on väidetavalt toime pannud järelevalve alla kuuluvad pangad, riiklikud järelevalveasutused või EKP ise. Kogu esitatud teavet käsitletakse rangelt konfidentsiaalselt.

4. jagu – Tarbijakaitse

Kuidas toimida pankadega seotud kaebuste korral?

EKP teeb järelevalvet suurte ja oluliste pankade üle euroalal ning riikides, kes otsustavad osaleda Euroopa pangandusjärelevalves. Sellised ülesanded nagu tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus ei kuulu EKP ülesannete hulka ja on seetõttu riiklike ametiasutuste pädevuses.

Panga tegevusega seotud kaebused tuleks esitada otse kõnealusele pangale või asjaomase riigi tarbijakaitseametile.

Kas EKP-lt saab täpsemat teavet konkreetse panga kohta?

Lähtuvalt õigusnõuetest ei ole EKP volitatud avaldama teavet ega andmeid üksikute järelevalve alla kuuluvate pankade kohta.

Palun võtke vahetult ühendust oma pangaga.

Mida teeb ühtne järelevalvemehhanism selleks, et kaitsta pangas hoiustatavat raha?

Ühtsel järelevalvemehhanismil on õigus nõuda pangalt suuremaid reserve, et tagada probleemide korral hoiuste turvalisus. Samuti annab ühtne järelevalvemehhanism pankadele tegevuslube või tunnistab neid kehtetuks ning rakendab sanktsioone, kui pank on rikkunud eeskirju. Ühtne järelevalvemehhanism aitab pankadel hoolikalt ohjata sise- ja välisriske, et nad oleksid šokkidele vastupidavad. Stabiilsed ja usaldusväärsed pangad kaitsevad klientide raha turvalisust. ELi riikides tagavad pankade rahastatavad hoiuste tagamise skeemid ka kuni 100 000 euro suuruste hoiuste kaitse.

Võimalikud küsimused palume esitada teabetaotluse vormi kaudu. Infot saab ka telefonil +49 69 1344 1300.