Korduma kippuvad küsimused

Ühtne järelevalvemehhanism

Mis on ühtne järelevalvemehhanism?
Ühtse järelevalvemehhanismiga luuakse Euroopas uus pangandusjärelevalve raamistik. Ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad EKP ja osalevate ELi riikide järelevalveasutused. Selle põhiülesanded on:
  • tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus;
  • suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust Euroopas.
Ühtse järelevalvemehhanismi käivitamine on oluline samm ELi pangandusliidu poole.
Miks on vaja ühtset järelevalvemehhanismi?
Kogu Euroopat hõlmav järelevalvemehhanism nõrgendab pankade ja valitsuste vahelist sidet. See aitab taastada usaldust Euroopa pangandussektori vastu.

Hiljutine finantskriis näitas, kui kiiresti ja jõuliselt võivad ühe riigi probleemid finantssektoris kanduda edasi teistele riikidele, seda eriti rahaliidus, ning kuidas need probleemid mõjutavad otseselt elanikke kogu euroalal.
Miks on need uued ülesanded antud EKP-le?
Lisaks õiguslikule alusele on pangandusjärelevalvega seotud uued ülesanded usaldatud EKP-le mitmel muul põhjusel.
  • Sõltumatus – ELi tasandil tegutseva sõltumatu institutsioonina tagab EKP, et pangandusjärelevalve lähtuks Euroopa eesmärkidest. See vähendab pankade ja valitsuste vahelist negatiivset mõju.
  • Pädevus – EKP-l on laialdane erialane pädevus finantsinstitutsioonide ja -turgude analüüsimisel. Seega on EKP-l vahendid ja koos riikide järelevalveasutustega ka tehnilised võimalused selle keerulise ülesande täitmiseks.
  • Ülesannete lahusus – õigusaktides sätestatud organisatsiooniliste põhimõtetega on tagatud EKP järelevalve ja rahapoliitikaga seotud ülesannete lahusus.
Mida kujutab endast ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus ja miks on see vajalik? Keda see puudutab?
Ühtse järelevalvemehhanismi raammääruses sätestatakse õiguslik vorm koostööks riikide järelevalveasutustega – nn riikide pädevad asutused – ühtse järelevalvemehhanismi raames. Raammääruses nähakse ette EKP ja riikide järelevalveasutuste suhteid reguleerivad menetlused ja vahetult pankadele kohaldatavad sätted.
Milline on EKP demokraatlik aruandekohustus seoses uute ülesannetega?
EKP järelevalveülesannetega seotud demokraatliku aruandekohustuse täitmiseks on määratletud aruandekord. See hõlmab:
  • korrapäraseid aruandeid Euroopa Parlamendile, ELi Nõukogule, Euroopa Komisjonile, eurorühmale ja osalevate ELi riikide parlamentidele;
  • Euroopa Kontrollikoja koostatud auditeid;
  • seadusjärgset kontrolli, mida teostab Euroopa Liidu Kohus.

Demokraatliku aruandekohustuse praktilisi üksikasju käsitletakse EKP ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi Nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis.

Aruandekohustus
Kuidas väldib EKP võimalikku huvide konflikti
järelevalvega seotud ülesannete ja rahapoliitika rakendamise vahel?
Järelevalveülesandeid teostatakse rahapoliitikast lahus ning EKP otsustusorganid arutavad rahapoliitikat ja pangandusjärelevalvet puudutavaid küsimusi eraldi istungitel.

Lisaks tagatakse otseselt rahapoliitika ülesannete eest vastutavate töötajate organisatsiooniline lahusus, et vältida võimalikku huvide konflikti.

Ettevalmistused

Millal alustas ühtne järelevalvemehhanism oma tegevust?
Ühtne järelevalvemehhanism alustas tööd 4. novembril 2014.

Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võttis ELi Nõukogu 2013. aasta 15. oktoobril ametlikult vastu ühtse järelevalvemehhanismi määruse. Seejärel määrus jõustus ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Määruse kohaselt pidi ühtne järelevalvemehhanism olema täielikult toimiv vähemalt aasta pärast määruse jõustumist.
Kuidas on EKP valmistunud uute ülesannete täitmiseks?
Loodud on uus organisatsiooniline struktuur, mis on integreeritud juba olemasoleva organisatsiooniga. Lisaks on välja töötatud sisemenetlused ja värvatud uute ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad.
Mida kujutab endast põhjalik hindamine?
Põhjalik hindamine tähendab euroala ja osalevate riikide oluliste pankade finantsolukorra kontrollimist. See hõlmas kahte teineteist täiendavat sammast:
  • varade kvaliteedi hindamist ja
  • stressitesti.
Hindamine, mis algas 2013. aasta oktoobris ja kestis 12 kuud, hõlmas 130 suuremat panka euroalal. Hindamine oli oluline samm ühtse järelevalvemehhanismi ettevalmistamisel ja sellel oli kolm põhieesmärki:
  • läbipaistvus – kõigile sidusrühmadele peab olema kättesaadav teave asjaomaste pankade olukorra kohta;
  • korrigeerimine – ilmnenud probleemid tuleb vajaduse korral lahendada;
  • kindlustunde suurendamine – kõik sidusrühmad peavad olema veendunud, et pangad on täielikult elujõulised ja usaldusväärsed.
Põhjalik hindamine

Pangandusjärelevalve

Mis on täpsemalt EKP ülesanded?
Alates 2014. aasta novembrist on vastutus pankade usaldatavusnõuete täitmise eest olnud EKP ainupädevuses. Muu hulgas on EKP-l volitus:
  • anda euroala pankadele tegevuslubasid või need kehtetuks tunnistada;
  • hinnata pankades oluliste osaluste omandamist ja võõrandamist;
  • tagada vastavus ELi seadustes sätestatud usaldatavusnõuetele ja kehtestada finantsstabiilsuse kaitsmise huvides vajaduse korral pankadele rangemad usaldatavusnõuded.
Pangandusjärelevalve
Kes osalevad?

Euroala riigid

Euroala riigid osalevad ühtses järelevalvemehhanismis automaatselt.

Tihe koostöö euroalaväliste riikidega

Euroalavälistel liikmesriikidel on võimalik osaleda vabatahtlikult, mis tähendab, et nende järelevalveasutused hakkavad tegema EKPga tihedat koostööd.

Koostöö ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate riikidega

EKP ning mitteosalevate ja euroalaväliste liikmesriikide järelevalveasutused võivad sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi, milles käsitletakse koostööviise järelevalveülesannete täitmisel.
Kelle üle teostatakse järelevalvet?

Mitmest pangast koosnevat pangagruppi käsitletakse ühe krediidiasutusena.

Otsene järelevalve

EKP teostab otsest järelevalvet 119 olulise panga üle, kellele kuulub peaaegu 82% terve euroala pangandussektori varadest.

Kaudne järelevalve

EKP kaudse järelevalve alla kuuluvad osalevate riikide vähem olulised pangad. Euroalal on selliseid panku ligikaudu 3500. EKP võib siiski igal ajal otsustada võtta mõni neist pankadest oma otsese järelevalve alla, et tagada kõrgete järelevalvestandardite ühtlane täitmine.

Otsese järelevalve alla kuuluvate pankade nimekiri

Kuidas määratakse kindlaks olulised pangad?
Pankade olulisus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumite alusel:
  • panga suurus;
  • panga tähtsus nende asukohariigi või kogu ELi majanduse seisukohalt;
  • panga riigiülese tegevuse tähtsus;
  • kas pangad on taotlenud või saanud otsest finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist.
Igas osalevas riigis kuulub EKP otsese järelevalve alla vähemalt kolm kõige olulisemat panka olenemata nende suurusest.

Kuidas teatada pangandusjärelevalvega seotud ELi õiguse rikkumisest?
EKP järelevalveülesannetega seotud ELi õigusaktide rikkumise kahtluse korral tuleks sellest teatada EKP-le. See hõlmab kõiki rikkumisi, mille on väidetavalt toime pannud järelevalve alla kuuluvad pangad, riikide järelevalveasutused või EKP. Mis tahes teavet käsitletakse rangeima konfidentsiaalsusega.

Teata rikkumisest
Tarbijakaitsega ja rahapesuvastase võitlusega seotud ülesanded on endiselt riikide ametiasutuste pädevuses. Neid valdkondi puudutavate õigusaktide rikkumisest tuleb teatada riikide järelevalveasutustele.

Tarbijakaitse küsimustega tegelevad asutused

Organisatsioonilised küsimused

Milline on ühtse järelevalvemehhanismi organisatsioon?

Järelevalvenõukogu

Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamiseks kavandab ja täidab EKP järelevalveülesandeid järelevalvenõukogu. Muu hulgas teeb järelevalvenõukogu ettepanekuid järelevalveotsuste vastuvõtmiseks. Otsused esitatakse EKP nõukogule kinnitamiseks.

Uued tegevusharud

Seoses ühtse järelevalvemehhanismi käivitamisega tuli muuta EKP olemasolevat organisatsioonilist struktuuri, sealhulgas luua uusi tegevusharusid. Pangandusjärelevalvega tegelevad neli uut peadirektoraati ja sekretariaat.

Ühised teenused

Lisaks toetavad ühtse järelevalvemehhanismi toimimist EKP olemasolevad funktsioonid ja teenused. Need hõlmavad IT-teenuseid, inimressursse, eelarvet, statistikat, avalikke suhteid, õigusteenuseid ja haldust.

EKP organisatsiooniline struktuur
Kuidas on korraldatud ühtse järelevalvemehhanismi töö?
EKP järelevalveülesandeid kavandab ja täidab järelevalvenõukogu, keda abistab juhtkomitee. Muu hulgas valmistab järelevalvenõukogu ette ja esitab EKP nõukogule otsuste eelnõusid. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui EKP tähtsaim otsuseid tegev organ EKP nõukogu ei ole nende suhtes esitanud vastuväiteid. Oluliste krediidiasutuste igapäevase järelevalvega tegelevad ühised järelevalverühmad.

Otsuste tegemine
Mis on ühised järelevalverühmad?

Koosseis

Ühised järelevalverühmad on üks peamisi koostöövorme riikide järelevalveasutuste ja EKP vahel. Iga olulise panga jaoks moodustatakse järelevalverühm, kuhu kuuluvad kõnealuse panga järelevalves osalevate riiklike järelevalveasutuste ja EKP töötajad; rühma tegevust kooskõlastab EKP, keda abistavad kõigi järelevalveasutuste allkoordinaatorid.

Ülesanded

Ühised järelevalverühmad teostavad oluliste pankade pidevat järelevalvet. Nende põhiülesanne on teostada järelevalvealuse üksuse või grupi riskianalüüsi ning esitada ettepanekuid järelevalveprogrammi ja asjakohaste järelevalvemeetmete kohta.
Millist rolli täidavad riikide järelevalveasutused?
Riikide järelevalveasutused ehk riikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd EKPga. Nad valmistavad ette ja rakendavad EKP vastuvõetud otsuseid. Lisaks teostavad riikide pädevad asutused vähem oluliste pankade otsest järelevalvet. Selliseid panku on euroalal ligikaudu 3500 ja nende otsese järelevalvega ei tegele EKP. Siiski võib EKP igal ajal otsustada võtta mõni neist pankadest oma otsese järelevalve alla, et tagada kõrgete järelevalvestandardite ühtlane täitmine.

Lisaks vastutavad riikide pädevad asutused tarbijakaitse ja rahapesuvastase võitlusega seotud ülesannete eest, mis ei kuulu EKP järelevalvevolituste hulka.

Tarbijakaitse

Kuidas toimida kaebuste korral?
EKP teostab järelevalvet euroala ja osalevate riikide pankade üle. Kuid näiteks tarbijakaitse ja rahapesuvastane võitlus, mis ei kuulu EKP volituste hulka, jäävad riikide järelevalveasutuste ülesandeks.

Panga tegevusega seotud kaebused tuleks esitada otse kõnealusele pangale või riigi tarbijakaitseasutustele.

Tarbijakaitse küsimustega tegelevad asutused
Kas EKP-lt saab täpsemat teavet kindla panga kohta?
Lähtuvalt õigusnõuetest ei ole EKP volitatud avaldama teavet ega andmeid üksikute järelevalve alla kuuluvate pankade kohta.

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 27 lõige 1
Kapitalinõuete direktiivi (IV) artikli 53 lõiked 1–3

Võtke ühendust oma pangaga.

Mida teeb EKP selleks, et kaitsta pangas hoiustatud raha?
Ühtsel järelevalvemehhanismil on õigus nõuda pangalt suuremaid reserve, et tagada probleemide korral hoiuste turvalisus. Lisaks annab ühtne järelevalvemehhanism pankadele tegevuslubasid või tunnistab neid kehtetuks ning rakendab sanktsioone, kui pank on rikkunud reegleid. Mehhanismi eesmärk on parandada pankade olukorda ja tugevdada nende vastupanuvõimet välistele šokkidele, nagu finantskriisid, suurendades samal ajal pankade usaldusväärsust ja hoiuste turvalisust.

Lisateavet saab aadressil info@ecb.europa.eu või telefonil: +49 69 1344 1300.